1. Lülijalgsete rühmad, nende esindajad.Putukad(mesilane), ämblikud(hiiglinnutapik) ja vähid(jõevähk) 2. Lülijalsetele iseloomulikud tunnused (3) Kitiinainest kest, lüliline keha, lülilised jätked 3. Vähi välisehitus jõevähi näitel, kehaosade ülesanded. Tagakeha (kinnituvad ujujalad), kaks liitsilma, sõrad (enesek. toidu haaramisesks), seljakilp (kaitseb), kaks paari tundlaid (kompimi, haistmi, maitsmi- seks), käimisjalad, ujujalad ja uim 4. Võrdle vähke ja ämblikke leia sarnasused ja erinevused. Ämblikul: 8 lihtsilma, 8 jalga, võrku tootvad närmed - vähk: uim, liitsilmad, ujujalad ja käimisjalad 5. Koosta toiduahelad mille üheks lüliks oleks vesikirp, jõevähk või ämblik. Vesikirp, haug, saarmas - taimhõljum,jõevähk, inimene - hiir, ämblik, madu 6. Ämbliku välisehitus, kehaosade ülesanded. 8 Lihtsilma (valguse muutust, liikumist), pearindmik, tagakeha, võrku tootvad näärmed, jätked (süstib mürki). 7. Putukate rühmad ja neid iseloomustav...
on loomtoidulised ja nad on rohutirtsudest palju suuremad ja ämblikud on ka loomtoidulised. Päevaevaliblikadä- tiiva muster on kirkavärniline.Neile meeldib lennata päikse paistelistel päevadel. Hämarikuliblikate- tiivamuster on harilikult tuhmimates toonides kui päevaliblikal.Nende keha on töntsakas.Päeval on nad liikumatud, aga nad lähevad toitu otsima alles hämariku saabudes. Ämblike ei peeta putukateks kuna neilon 8 jalga ag aputukatel on 6 jalga. ----------------------------------------------------------------- Tüüpilised linnuliigid on :kiivitaja, nurmkana ja tuuletallaja. Kiivitaja sööb :putukad, vihmaussid ja muud pisiloomad. Metskitse tallon sellepärast tähniline kuna kui ta ema jätab ta niidule lebama siis ta sulandub niiduga ühte.
4)Võrgunäsad 5)Silmad Putukas:1)Keha jaguneb 3 osaks: pea rindmik tagakeha 2)Rindmikule kinnituvad 6 jalga 3)Paljudel tiivad 4)Keha katab kitiinkest 5)Paljudel tundlad- kompimiseks haistmiseks 6)Maitset tunnevad tunderakkudel 7)Suised- vajalikud toitumiseks 63)Putukad hingavad trahheedega 64)Ühiselulisteks putukateks nimetatakse putukaid, kes suudavad elada ja tegutseda ainult koos liigikaaslastega, s.o kolooniatena, kus iga selle liige täidab mingit kindlat ülesannet Nende hulka kuuluvad:1)mesilased 2)herilased 3)sipelgad 65)Tähtsus looduses 1)Putukad on taimede tolmendajad 2)Putukad on taimekahjurid 3)Putukad on haigustetekitajate edasikandjad 4)Putukad on loomade parasiidid 5)Putukad on toiduks paljudele loom Adele 6)Putukad on lagundajad
korral saabub kohutava maavärina läbi maailma lõpp. Maailm ja teispoolsus. Maailm koosneb 13 taevast, maast ja 9 allilmast. Läbi maailmakõiksuse kasvab maailmapuu. Inimesel on hing ja surmajärgne elu. Surnuid maeti laibamatusena ja koos hauapanustega. Koha, kuhu surnu hing läheb, otsustas suremisviis, mitte see, kuidas inimene oli elanud. Taevades veedeti õndsuses 4 aastat ja siis sünniti ümber lindudeks, liblikateks või putukateks. Erinevad teispoolsused: Päikesejumal Tonatiu (ehk Huitzilopochtli) päikeseriik taevas - mehed, kes hukkusid lahingus, välgulöögist, surid teatud haigustesse või kes olid ohverdatud; samuti naised, kes surid sünnitamisel.. Nn. Musta ja Valge maa ehk Quetzalcoatli taevas preestrid ja õpetlased. Nn. Vee ja Udu maa ehk Tlaloci taevas - need, kes olid surnud veesurma. Mictlani Pilveriik ehk sügavaim allilm - kõik, kes surid loomulikku surma. Kultus.
//on olemas ka lauakellad//) 3. Liigituse liikmed peavad üksteist välistama. (ükski liigitatava termini mahu element ei tohi kuuluda mitmesse liigituse liikmesse – viga: autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks //mõni buss ongi liinibuss//) 4. Liigitus peab olema pidev. (tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist – viga1: asjad jagunevad huntideks, karudeks ja teisteks;; viga2: loomad jagunevad selgroogseteks, putukateks, ämblikeks jt //pigem ikka enne selgroogsed vs selgrootud ja seejärel omakorda liigitamine veel//) 7. OTSUSTUS JA VÄIDE. VÄIDETE LIIGID. Otsustus on mõtlemise vorm, milles mõistetele omistatakse või mõistel välistatakse mingi omadus (tunnus). Otsustuse keeleliseks väljendusvormiks on lause, milles jaatatakse või eitatakse mindagi tegelike või kujuteldavate objektide, nähtuste, omaduste või suhete kohta.
//on olemas ka lauakellad//) 3. Liigituse liikmed peavad üksteist välistama. (ükski liigitatava termini mahu element ei tohi kuuluda mitmesse liigituse liikmesse viga: autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks //mõni buss ongi liinibuss//) 4. Liigitus peab olema pidev. (tuleb lähtuda lähimast võimalikust sooterminist viga1: asjad jagunevad huntideks, karudeks ja teisteks;; viga2: loomad jagunevad selgroogseteks, putukateks, ämblikeks jt //pigem ikka enne selgroogsed vs selgrootud ja seejärel omakorda liigitamine veel//) 7. OTSUSTUS JA VÄIDE. VÄIDETE LIIGID. Otsustus on mõtlemise vorm, milles mõistetele omistatakse või mõistel välistatakse mingi omadus (tunnus). Otsustuse keeleliseks väljendusvormiks on lause, milles jaatatakse või eitatakse mindagi tegelike või kujuteldavate objektide, nähtuste, omaduste või suhete kohta.
Nad elavad merepõhjas ja toituvad seal elavatest loomadest. Nad varitsevad saaki, sest jälitamiseks on nad kehvad ujujad. Peajalgsed liiguvad raketi põhimõttel, kalmaarid isegi kuni 40 km/h. Loom imeb vee mantliõõnde. Siis suruvad mantli lihased vee jõuliselt välja, mis lükkab looma edasi. 34.Lülijalgsete üldiseloomustus Lülijalgsed on suurim loomahõimkond, mis jaguneb vähkideks ehk koorikloomadeks, ämblikulaadseteks, putukateks ja hulkjalgseteks. Lülijalgsetel on lüliline keha ja lüllised jalad. Keha katab tugev kitiinkest. Lülijalgsed elavad kõikjal ja neid on ka parasiitseid liike. Lülijalgsete toese moodustab lubisooladega tugevdatud kitiinkest. Vereringe on avatud. Lülijalgsetel on süda ja mõned veresooned. Närvisüsteemi kuuluvad arenenumatel aju ja hästi arenenud meeleelundid ja kõhtmine närvikett. Nende seedeelundid on pärakuga lõppev sooltoru, osadel maks ja maos kitiinhambad). 35
Veanäide: Autod jagunevad sõiduautodeks, bussideks ja liinibussideks. 4. Liigutus peab olema pidev. Liigitamisel tuleb lähtuda lähimast võimalikust soomõistest. Veanäide: Asjad jagunevad huntideks, karudeks ning ülejäänuteks. Lugu oleks korrektsem, kui me liigitaks sellisel viisil nt kiskjaid. Selle nõude vastu eksitakse ka siis, kui kasutatav soomõiste ise pole täpselt määratletud ning liigitus ei toimu sisuliselt samal alusel. Veanäide: Loomad jagunevad selgroogseteks, putukateks, ämblikeks jt. Õigem oleks loomad liigitada selgroogseteks ja selgrootuteks ning alles seejärel teostada selgrootute liigitus. ÜLESANDEID: 2.4. Analüüsige järgnevaid ühelauselisi liigitusi (vt Lilleoru õpik): Inimesed jagunevad laenuvõtjaiks ja laenuandjaiks. Raamatud jagunevad huvitavateks ja igavateks. Raamatud jagunevad huvitavaiks ja mittehuvitavaiks. Inimesed jagun. valgesse, kollasesse ja musta rassi. Kalad on taimesööjad ja lihasööjad
annaabi.ee 
