Harilik härghein, liiliad jne.. 19. Mille abil toimub apomiktne paljunemine? Paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamiseta, seepärast nim. ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekotirakust, viljastamata munarakust. Nt võilill ja kortsleht. 20. Millised on keelõied? Kellel esinevad? Korv õisiku ebakorrapärane õis, mille kroon on lühikese putkeosa ja ning pika ja lameda naastuga. Nt karikakar. 21. Kellel esinevad koguluuviljad? Tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas ja maasikas. 22. Mille poolest erinevad teris ja seemnis? Kellel esinevad? Teris ja seemnis on sulgviljad. Teris on kuiv sulgvili, mille nahkjas viljakest on seemnekestaga kokku kasvanud, esineb kõrrelistel ja teraviljdel. Seemnis on tekkinud kahest viljalehest. Nahkjas viljakest
Alalehed asuvad varre alusel, on soomusjad ja ülesanne on kaitsefunktsioon. 2. (1) Mille abil toimub apomiktne paljunemine? Apomiktne paljunemine toimub seemnete abil. Seemned tekivad viljastamiseta ning seepärast nimetakse ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust või viljastamata munarakust. Esineb võililledel, maranatel ja kortslehtedel. 3. (2) Millised on keelõied? Kellel esinevad? Korvõisiku ebakorrapärane õis, mille kroon on lühikese putkeosa ja ning pika ja lameda naastuga. Nt karikakar 4. (2) Kellel esinevad koguluuviljad (2 näidet)? Tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas ja maasikas. 5. (3) Mille poolest erinevad teris ja seeminis? Kellel esinevad? Teris ja seemnis on sulgviljad. 1. (2) Mis on risoom? Kellel esinevad? ka juurikas) on taimede maa-alune mitmeaastane vars. Risoomist lähtuvad lisajuured.
Ehkki pilliroogu tavaliselt tuntakse, võib ta vahel segi minna päiderooga, eriti kui neil taimedel pole veel õisikuid ilmunud Suur robirohi viljade valmides muutub neid ümbritsev õietupp põietaoliselt suureks ja kuivab ära. Kui sellisele põiele kasvõi veidi vastu minna, siis on kohe kuulda krõbinat. Kuna valminud seemned on oma kodus lahtiselt, suure robirohu kollane õis on tavaliselt umbes paari sentimeetri pikkunesuure robirohu krooni putkeosa on enam või vähem kõverdunudEhkki mõnel pool on suurt robirohtu kasutatud ka nii loomade kui inimeste arstimiseks peame teda siiski pidama ebameeldivaks taimeks. Nimelt kasvab ta sageli karja- või heinamaadel, kus ta on üpris väärtusetu taim. Mõned kariloomad teda küll söövad, kuid värskena võib ta kahjuks isegi mürgistusi põhjustada. Peale selle ei ole ta kuigi kasulik ka aasade kõrrelistele, sest robirohud on poolparasiidid
magusat ainet- nektarit, millest paljud putukad meelsasti toituvad. Nektarist teevad mesilased mett. Valge iminõgese õied võivad oma nektarirohkuselt võistelda selle ala tugevamatega. Kuna iminõgese õis on aga väga omapärase ehitusega, siis ei pääse mitte iga putkas tema kallale maiustama. See maiuspala asub õiekrooni pika putkeosa põhjas. Nii on valge iminõges kasulik vaid sellistele putukatele, kes omavad pikka imemisvahendit: nad istuvad õie alahuulele ja imevad nektarit otse sealtsamast. Valge iminõges ei kõrveta, seepärast kutsub rahvasuu teda emanõgeseks. Valge iminõges on iminõgestest ainuke, millel on valged õied
toetatud. Eestis aga sellegipoolest ei ole tegelikkuses sõna ’piik’ otseselt määratletud, mis tõttu kasutame siiski kaheks jaotust odade puhul. Kõige rohkem odaotsi on nooremast rauaajast. Neid on kokku kusagil 600 ning nende hulgas on kõige selgemad ja paremini eristatavad just viikingiaegsed odaotsad, mis tulevad 9.-11. sajandil. Viikingiaegsed odaotsad on üldjuhul ääretult ilusad ja uhked. Küllalt sageli on odaotsa keskosa damastseeritud ning putkeosa on hõbelateeringuga kaunistatud. Seetõttu valitses pikka aega seisukoht, et need on valmistatud Skandinaavias, eriti Ojamaal. Damastseeritud relv - Sepp on võtnud teravast ja pehmest rauast materjali, sättinud need punti ning seejärel on need kuumaks aetud ja neid väänatud. Peale seda lüüakse see lapikuks ning see pannakse mõõga teraviku keskossa. Äärtesse pannakse õhuke terasleht. Eestist on leitud kokku 226 damastseeritud odaotsa, praeguseks on juba tõenäoliselt enam.
Risoom viltune, paljude nöörjate juurtega, lehed juurmise kodarikuna (kodarik-püsik). Pärast õitsemist lehed suurenevad. Kõik taime rohelised osad on kaetud lüliliste karvadega. Lehekodariku 14 keskelt tõuseb üks või mõni 10-25 cm kõrgune õisikuvarb, mille tipus on 5-9 lõhnavat kollast õit. Kollasel kroonil on pikk alaosa (putkeosa), milles paiknevad nii tolmukad kui ka emakakael. Vältimaks isetolmlemist, on erinevates õites emakakaelad ja tolmuka niidid erinevate pikkustega, nii et lühikese emakakaelaga õies on tolmukad kinnitunud krooni neeluossa ja pikakaelalise emaka korral krooni putke keskossa. Õitseb mai algusest juuni keskpaigani. Viljaks on kupar, mis kuivamisel tipust avaneb, esineb nii puistlevi kui söötlevi.