lõõmpilved. Selliste pilvede temperatuur võib küündida kuni 1000 kraadini ja kiirus mitmesaja kilomeetrini tunnis. Antud pilved võivad kahjustada lähedal asuvate inimeste tervist, kui ka sealset loodust. 2) Vulkaanipursetega võivad kaasneda ka ulatuslikud mudavoolud ehk lahaarid, mis võivad olla väga laastavad. Need tekivad suurte veemasside äkilisel vallandumisel ning segunemisel purskematerjali ja nõlvapinnasega. 3) Maavärinad, mille tekitab aktiivse vulkaani sisemuses liikuv magma. 4) Fumaroolid ehk vulkaanilistele aladele iseloomulikud avad või lõhed maapinnas, kust väljub kuum, kollast väävlit sadestav gaasijuga. 5. maavärinate piirkondi, Enamik maavärinaid leiavad aste laamade piirialadel. Kõige rohkem maavärinaid toimub Vaikse ookeani ,,tulerõngas’’. tekkepõhjusi,
> Laava voolab laiali ja valgub kaugele > Moodustab lameda vulkaanikoonuse > KILPVULKAAN Räni- ja gaasiderikas viskoosne graniitne magma > Väga vähe liikuv magma > Vähesed laavavoolud, ei voola kaugele > Tekib terav vulkaanikoonus > KIHTVULKAAN Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: tuha- ja gaasipilved lõõmpilved; laavavoolud mudavoolud lahaarid; püroklastilise materjali vood; maavärinad, maalihked Vulkaanilistel aladel on tänu purskematerjali ladestumisele viljakad mullad. Talumees riisipõldu harimas Jaava saarel Indoneesias, tagaplaanil Sundoro vulkaan. 4.MAAVÄRINAD Maavärin on maasiseste pingete äkilise vabanemise tagajärjel maapõues tekkinud tõuge. Eristatakse a) Tektoonilist maavärinat (põhjuseks Maa sisepinged) b) Vulkaanilist m-t (kaasneb vulkaanipurskega) c) Langatusvärinat (põhjustatud koobaste varisemisest) d) Tehnogeenset maavärinat
, laavavoolud on lühikesed või polegi. Koonusja kujuga järsunõlvaline vulkaan. 7. Too näiteid vulkaaniliste protsessidega kaasnevatest nähtustest ja nende tagajärgedest. Vulkaanilise suitsuga eraldub veeauru, süsinik- ja vääveldioksiidi ning lämmastiku-, koori-, fluori- jt ühendeid. Gaaside ja hõõguva tuha segust moodustuvad lõõmpilved. Vulkaaniga tekivad mudavoolud- lahaarid, mis tekivad suurte veemasside äkilisel vallandumisel ning segunemisel purskematerjali ja nõlvapinnasega. See võib matta kolme meetrise paksusega mudakihi alla linnu. Maavärinad, mille tekitab aktiivse vulkaani sisemuses liikuv magma, ei ole iseenesest katastroofilised, küll aga põhjustavad nad nõlvadel oleva pinnase liikumist ja varinguid jms. Tekivad veel fumaroolid ja geisrid (kollast väävlit sadestavad gaasijoad või teatud rütmiga purskuvad kuuma vee ja auru sambad). 8. Kuidas vulkaanipurskeid ennustatakse?
Kuid massiivne observatooriumihoone jäi terveks. 18. aprillil 1906 hakkas Vessuv uuesti purksama, kuid juba kesköö paiku muutus purse nõrgemaks ning gaasid hakkasid hajuma. Vesuuv rahunes täielikult alles järgmise kuu alguses ning taevas selgines. Alles siis selgus kogu kahju, mis oli suurim pärast 1631. aasta purset. Pompei linn ja teised asulad rannikul olid jäänud terveks, kuid terve rida Vesuuvi põhja- ja idajalamil asuvaid külasid oli mattunud vulkaanilise purskematerjali alla. San Giuseppe kiriku katus varises tuha ja lapillimassi all kokku, 150 inimest sai surma. Kümneid inimesi hukkus oma kodudes. Laava ja tuhk hävitasid 780 km 2põllumaad ja viinamarjaistandikke. Lõpuks paiskas vulkaan lakkamatute välkude saatel hiiglasliku aurupilve. 18 tunni jooksul voolas kraatrist nagu määramatu aurukatla ventiilist kõrvulukustava mürinaga välja 13 km kõrgune püstine aurusammas, mille auru hulk vastas rohkem kui 1 km 3 veele
pealõõris ja moodustab nn laavakorke). Moodustub korrapärane koonusjas kuju. Etna ja Vesuuv Itaalias Vulkaanipursetega võivad kaasneda lõõmpilved gaaside (veeaur, süsinik- ja vääveloksiid, lämmastik-, kloor- ja fluorühendeid) ja hõõguva vulkaanilise tuha segu. [Vesuuv Pompei]. Väga laastavad võivad olla mudavoolud ehk lahaarid, mis tekivad suurte veemasside äkilisel vallandumisel (lume/liustike sulamisel) ning segunemisel purskematerjali ja nõlvapinnasega. Fumaroolid ehk väävlijoad ning geisrid ehk kuuma vee ja auru sambad. Tulekahjud. Kuumaks täpiks nim maapinnale vahevööst kerkivad kuumade ja sulavate kivimmasside ehk pluumide tõusukohti. Kui vahevööst tõusva pluumi kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookenilaam, tekib selle kohale ulatuslik basaltse magma väljavooluala basaltplatoo või erineva vanusega vulkaanidest koosnev vulkaaniahelik. [Hawaii] *Vaikse ookeani ,,tulerõngas" 4
Laava- ehk kilpvulkaanide koonused on laugete nõlvadega (5–8o) 2 ja koosnevad ainult laavast. Taolised on Havai saare vulkaanid Mauna Loa ja Kilauea, mille järgi selliseid vlkaane isel sageli kui havai tüüpi vulkaanidena.Kiht- ehk stratovulkaanide koonus koosneb valdavalt hangunud laava ja tahke purskematerjali (tuhk, liiv, lapillid ja pommid) kihtidest. Erinevalt kilpvulkaanidest on siin koonus järsemate nõlvadega. Tuhavulkaanide plahvatusel paisatakse maapinnale ainult tahket vulkaanilist materjali – tuhka, lapille ja pomme. Pärast aktiivset purset vulkaani tegevus raugeb. Tegutsevate vulkaanide paigutus on ebaühtlane. Mandrite siseosas, näiteks Euroopas, Aasias, Austraalias ja Lõuna- Ameerikas neid peaaegu ei esine
annaabi.ee 
