tohtunud suureks lasta kasvada, sest planeet oli puu jaoks liiga väike. Printsi kodus kasvas lill, kellel olid okkad, et ennast kaitsta loomade eest. Väike prints oli ta eest hoolitsenud. Printsile meeldisid päikeseloojangud, ükskord oli ta näinud neljakümmend kolme päikese loojangut. Prints oli oma planeedilt põgenemiseks kasutanud rändlinde, ta külastas 325, 326, 327, 328, 329, 330 asteroidide piirkonda. "Esimesel neist elas üks kuningas. Purpurisse ja hermeliini rõivastatuna istus ta uhkelt väga lihtsal, kuid ometi majesteetlikult troonil." Kuningas oli piiramatu ainuvalitseja, kellele kuulus ka maailm. Printsile see ei meeldinud. Järgmisel planeedil elas uhkeldaja. Nagu nimi ütleb uhkeldas ta palju ja tahtis olla tähelepanu keskpunktis. Järgmisel elas joodik. Külaskäik jäi lühikeseks,kuid tõukas väikese printsi sügavasse masendusse.Neljas planeet kuulus ärimehele, kes luges tähti. Talle kuulus viissada
Selles ilukirjandusteoses rändab väike prints erinevatel asteroididel, planeetidel, kust ta kohtab inimesi ja isiksusi väga erinevatest valdkondadest ja elualadelt. Täpsemalt külastab ta seitset erinevat planeeti, nende hulgas ka Maad, kus väike prints peatub vähe pikemalt. Esimesel planeedil, mida väike prints külastas, elas kuningas. Kuningas istus väga lihtsal, kuid majesteetlikul troonil, riietatud purpurisse ja hermeliini. Kuninga üleolek, tähtsus ja upakus olid selle planeedi märksõnad. Minu arvates püüab autor selle planeedi olemusega öelda seda, et võim ja uhkus tekitavad inimeses mitmesuguseid tundeid, tekitavad soovi võimu juurde saada, teadmata, mis see kõik endaga kaasa toob ning millised on tagajärjed. Selle koha pealt nõustun ma väikese printsi ehk autoriga väites et suured inimesed on tõesti imelikud, omamoodi, seda muidugi erineval moel. Teisel planeedil elas uhkeldaja
Materiaalsete asjade eksistents. I meditatsioon Descartes (edaspidi autor) alustab võimalusest oma arvamused ühekorraga kõrvaldada ja pidada tõelist ebatõeliseks ja vääraks. Olles tõeseks pidanud kõike saadut meeltest või meelte kaudu. Öeldes, et seda kes on meid tüssanud ei tohi enam kunagi täielikult usaldada. Et kas keha mida ma tunnen kuulub mulle? Siinkohal võrreldes end hullumeelsetega kes väidavad end olevat kuningad, kuigi on vaesed või purpurisse rüütatud, olles alasti. Kuidas võtta seda, et ma kas magan või olen ärkvel? Mis on sealjuures tõeline ja ei ole kujuteldav? Vaadeldes näiteks maalikunstnikku kes maalib midagi täiesti uut, siis värvid peaksid olema siiski tõelised. Järeldades, et füüsika, astronoomia, meditsiin ja kõik teised teadused on kahtlased. Kuna aga aritmeetika, geomeetria ja teised taolised käsitlevad asju mis on üldisemad ja hoolimata kas nende olemasolust looduses
Kella nelja ajal muutun juba rahutuks ja murelikuks - nii ma avastangi, mis õnn väärt on! Aga kui sa tuled ükskõik millal, siis ei tea ma, mis kella ajal oma südant valmistada... On vaja kinni pidada traditsioonidest." Väike prints ja kuningas asteroidilt 325 ( 1 katkend) I Väikese printsi planeet asus asteroidide 325, 326, 327, 328, 329 ja 330 piirkonnas. Nii ta siis alustaski nende külastamisega, et endale tegevust leida ja õppida. Esimesel neist elas üks kuningas. Purpurisse ja hermeliini rõivastatuna istus ta uhkelt väga lihtsal, kuid ometi majesteetlikul troonil. "Ahaa! Seal on ju üks alam!" hüüdis kuningas, kui ta väikest printsi märkas. Väike prints aga mõtles endamisi: "Kuidas ta küll võib mu ära tunda, kui ta mind veel kunagi näinud pole?" Ta ei teadnud, et kuningate jaoks on maailm väga lihtne. Kõik inimesed on neile alamad. "Tule lähemale, et ma sind paremini näeksin," ütles kuningas, kes oli väga uhke sellele, et oli
Pole lausetes selgust. Kirjanik kasutab palju ,,sina" vormi, selle asemel peaks rääkima umbisikuliselt. Samuti tundub, et kirjanik justkui ujuks teemas. Pastakast väljaimetud jutt. Üldistab palju: ,,Või näiteks tuumapommi leiutajal, kellel võivad olla küll füüsika ning keemia alased teadmised, kuid inimelu väärtustest ei tea ta midagi." Kirjutab ainult ühest aspektist lähtudes. Ei kirjuta teemast põhjalikult ,,Väike prints" Esimesel planeedil elas kuningas. Purpurisse ja hermeliini istus see kunn üksi oma troonil. Kuningas arvas enda valitsevat kõiki ja kõike. Talle andis ainult õiglaseid käske. Kuninga jaoks oli maailm väga lihtne. Kogu maail peab alluma tema käskudele. Pakub printsile kohtuministri kohta. Kuningad ei juhi muud maailma vaid ainult iseenda oma. Teisel planeediil elas uhkeldaja. Kõik inimesed olid talle imetlejad. On uhke printsi saabumise üle. Palub printsilt imetlust.. Edevusel põhinev eneseimetluse maailma
* Gailiti fantaasia pole olnud kunagi loogiline ega usutav, kuid siiski pole ainult ta "Muinasmaa" loetav, vaid ka "Saatana karussellis", "Rändavais rüütleis" ja "A. G. surmas" on mõndagi nauditavat -- olgu see stiili lopsakus, lause rütmilisus või leit olukorra kummalisus. Gailiti "Purpurse surma" aine sarnaneb nii laadilt kui ulatuseltki tema fantastiliste novellide süzeedele kogus "Rändavad rüütlid". Tõesti, kui vaadata ligemalt: purpurisse suremine pole sugugi niivõrd ulatuslikum, sündmuste ega millegi muu poolest rikkam, kui näiteks fosforisse, kuivõrd rohkem see nõuab paberit ja lugija kannatust. "Purpurset surma" lugedes ei saa ühelgi leheküljel lahti tundest, et teos on higi ja vaevaga venitet oma suuruseni. Raamat algab kaheksa päätükki ja ligi 100 lk. oma alla võtva avamänguga, milles autor kõnnitab lugijat mööda Varria saart -- romaani näitelava --, näitab Varria majanduslikku arengut, Varria
jääb ikkagi väga palju muud, milles lihtsalt ei saa kahelda, kuigi seegi on võetud meeltest: et ma olen praegu siin, istun kamina juures, mul on talvekuub seljas, ma puudutan kätega seda paberit jms. Või jälle, kuidas saaks eitada, et needsamad käed ja kogu mu keha on minu omad? kui ma just ei võrdle ennast mingite hullumeelsetega, kelle ajusid pehmendab nii kangekaelne musta sapi aur, et nad vankumatult väidavad end olevat näiteks kuningad, olles tegelikult väga vaesed, või purpurisse rüütatud, olles alasti, või et neil on pea asemel savinõu, või et nad on ise kõrvitsad, või klaasist puhutud; aga need on ju hullud, ja ma ei paistaks ise vähem pöörasena, kui ma nende näite enesele üle kannaksin. Tore küll nagu ma ei olekski inimene, kel kombeks öösel magada ja näha unes kõike sedasama või mõnikord vähemgi usutavaid asju kui nood ärkvelolijad! Tõepoolest, kui sageli paneb uni mind
helde võõrast vara jagama. Miks ütlesin "võõrast"? Iga hea mõte, tulgu ta kellelt tahes, kuulub mulle. Nagu see, mida on öelnud Epikuros: "Kui elad looduse järgi, pole sa kunagi vaene; kui väärkujutluste järgi, siis ei muutu sa kunagi rikkaks." (8) Vähe ihkab loodus, väärkujutlus tohutult. Koondugu sinu kätte paljude rikaste omandus, kandku sind saatus üle eravaranduse võimaliku piiri, katku ta sind kullaga, riietagu purpurisse, viigu luksus selleni, et sa maa varjad ära marmoriga. Olgu sul võimalik rikkusi mitte ainult omada, vaid ka nendel tallata. Lisandugu kujud ja maalid ja kõik see, mida kunstid luksuse tarbeks on välja ponnistanud. Kõigest sellest õpid sa ainult veel rohkemat ihkama. (9) Loodusega kooskõlalised soovid on piiratud, väärkujutlustest sündinu ei saa lõppeda. Valel pole ju mingit piiri. Teelise jaoks on miski kõige äärmine, eksitus on lõputu
annaabi.ee 
