loovima.Lõbusõit ja võistluspurjetamine on läbi aegade ikka käinud käsikäes. 22. juulil 1883 kirjutas "Pärnu Postimees", et 10. juulil 1883 oli Pärnu jõel suur paatidega võidupurjetamine, millest võisid osa võtta kõik, kellel oli paat.Purjetajate klubid ja jahtide klassiliidud on Eestis moodustanud Eesti Jahtklubide Liidu.Eesti avamerepurjetamise meistrivõistlusteks on Muhu väina regatt. Purjekate tüübid Purjekaid eristatakse kere ja taglase järgi. Kahe kerega purjekat nimetatakse katamaraaniks, kolme kerega trimaraaniks. Ühe kerega purjekad: Ühe mastiga purjekad: o Luup johtuvalt vöörstaagi kinnitusest jagatakse luup kas topi- või murdtaglastusega luubiks. Murdtaglastuse puhul on vöörstaak kinnitatud masti topist allapoole. o Kat ainult suurpurjega purjekas. Kahe mastiga purjekad:
meremeesteks. Veekogud andsid inimestele toitu ja olid liiklusteedeks. Kõik 8. – 6. aastatuhandest e. m. a. pärinevad inimasulad Eestis paiknevad veekogude ääres, osa neist koguni saartel, mis eeldab veesõidukite olemasolu tollal. Meresõit avardus tunduvalt päris purje kasutuselevõtmist ilmselt meie ajaarvamise esimese aastatuhande keskel. Alates sellest hetkest valitsesid Eesti vetes purjelaevad aastasadu. Kõigerohkem oli neid Eestis 1926. aastal – 321. Edaspidi hakkas purjekate arv kiiresti vähenema, sest aurikud tõrjusid nad merelt välja. 9 Kasutatud kirjandus Vello Mäss „Muistsed laevad, iidsed paadid“ 1996 A. Pärna „Meri ja mehed“ 1979 R. Kurgo „Rannakaluritest Ilmamerele“ 1965 10
Asukohale annab lisaväärtust pikk mereäärne, valgustatud jalakäijate promenaad, kus on mõnus jalutada, sportida või niisama sõpradega kokku saada. Hind 40405-58511 EEK/m2. (Pirita 28a arendusprojekt). 2.2. Merirahuresidentsid Merirahu Residentsid on prestiizne alternatiiv südalinna korteritele- keskkonnavahetus töö ja argielu vahel. Samuti kesklinnast Merirahu Residentsini on kõigest 8 km. Merirahu Residentside luksuslikud majad on oma nime saanud purjekate järgi. Praegune konkureerivaks objektiks on Karavelli maja, sest teistel majadel on kõik korterid juba müüdud. Kõigil korteritel on avarad rõdud, mis sobivad hommikupäikese nautimiseks, keskpäevaseks lõõgastuseks ja õdusaks grilliõhtuks- Kõrgemate korruste galeriimaja eksklusiivsed mitmetasanduselised korterid on ehitatud läbi kolme korruse. (Merirahuresidentsid). 5 2.3. Selise 26
veojõu suunda, kõige sagedamini eskortpuksiiridel ja puksiiridel-kantijatel. Seade ei ole efektiivne merel lainetuse korral. veepaiskurseade kujutab endast pumpa, mis paiskab veejoa õhku või vette laeva taga ja paneb laeva liikuma selle joa reaktiivjõuga; aerude või mõladega pannakse liikuma ajaviiteks ja spordik kasutatavaid väikelaevu; purjede abil pannakse tänapäeval liikuma spordi ja lõbulaevu. On säilinud ka mõned suured purjelaevad purjekate hiilgeajast (või neid jäljendades spetsiaalselt ehitatud), mida kasutatakse enamasti õppelaevadena tulevaste laevajuhtide esmaseks treenimiseks ja merega lähendamiseks. Ilmunud on ka alternatiivsed tuule jõudu kasutavad seadmed, näiteks Magnuse efekti kasutavad seadeldised ja täielikult jäigad mehhaaniliselt juhitavad purjed. 2.4. Vees liikumise iseloomu järgi: pealveelaevad (veeväljasurvelised) on tavalisel kombel vee peal ujuvad laevad;
veojõu suunda, kõige sagedamini eskortpuksiiridel ja puksiiridel-kantijatel. Seade ei ole efektiivne merel lainetuse korral. veepaiskurseade kujutab endast pumpa, mis paiskab veejoa õhku või vette laeva taga ja paneb laeva liikuma selle joa reaktiivjõuga; aerude või mõladega pannakse liikuma ajaviiteks ja spordik kasutatavaid väikelaevu; purjede abil pannakse tänapäeval liikuma spordi ja lõbulaevu. On säilinud ka mõned suured purjelaevad purjekate hiilgeajast (või neid jäljendades spetsiaalselt ehitatud), mida kasutatakse enamasti õppelaevadena tulevaste laevajuhtide esmaseks treenimiseks ja merega lähendamiseks. Ilmunud on ka alternatiivsed tuule jõudu kasutavad seadmed, näiteks Magnuse efekti kasutavad seadeldised ja täielikult jäigad mehhaaniliselt juhitavad purjed. 2.4. Vees liikumise iseloomu järgi: pealveelaevad (veeväljasurvelised) on tavalisel kombel vee peal ujuvad laevad;
suunda, kõige sagedamini eskortpuksiiridel ja puksiiridel-kantijatel. Seade ei ole efektiivne merel lainetuse korral. veepaiskurseade kujutab endast pumpa, mis paiskab veejoa õhku või vette laeva taga ja paneb laeva liikuma selle joa reaktiivjõuga; aerude või mõladega pannakse liikuma ajaviiteks ja spordik kasutatavaid väikelaevu; purjede abil pannakse tänapäeval liikuma spordi ja lõbulaevu. On säilinud ka mõned suured purjelaevad purjekate hiilgeajast (või neid jäljendades spetsiaalselt ehitatud), mida kasutatakse enamasti õppelaevadena tulevaste laevajuhtide esmaseks treenimiseks ja merega lähendamiseks. Ilmunud on ka alternatiivsed tuule jõudu kasutavad seadmed, näiteks Magnuse efekti kasutavad seadeldised ja täielikult jäigad mehhaaniliselt juhitavad purjed. 2.4. Vees liikumise iseloomu järgi: pealveelaevad (veeväljasurvelised) on tavalisel kombel vee peal ujuvad laevad;
veojõu suunda, kõige sagedamini eskortpuksiiridel ja puksiiridel-kantijatel. Seade ei ole efektiivne merel lainetuse korral. veepaiskurseade kujutab endast pumpa, mis paiskab veejoa õhku või vette laeva taga ja paneb laeva liikuma selle joa reaktiivjõuga; aerude või mõladega pannakse liikuma ajaviiteks ja spordik kasutatavaid väikelaevu; purjede abil pannakse tänapäeval liikuma spordi ja lõbulaevu. On säilinud ka mõned suured purjelaevad purjekate hiilgeajast (või neid jäljendades spetsiaalselt ehitatud), mida kasutatakse enamasti õppelaevadena tulevaste laevajuhtide esmaseks treenimiseks ja merega lähendamiseks. Ilmunud on ka alternatiivsed tuule jõudu kasutavad seadmed, näiteks Magnuse efekti kasutavad seadeldised ja täielikult jäigad mehhaaniliselt juhitavad purjed. 2.4. Vees liikumise iseloomu järgi: pealveelaevad (veeväljasurvelised) on tavalisel kombel vee peal ujuvad laevad;
annaabi.ee 
