C. ...solvud. D. ...oled meelitatud. E. ...pahandad. 9. Kõige parem on aega veeta... A. ...sõbraga. B. ...tuntud inimestega. C. ...koolisemuga. D. ...labaste tüüpidega, kellest keegi teine ei hooli. E. ...täiesti üksi. 10. Mida teed, kui sul eriti midagi teha ei ole? A. Veedad õhtu rahulikult kodus. B. Hulgud koduümbruses. C. Tavaliselt polegi sul midagi teha. D. Lähed välja ja üritad korraldada midagi lahedat. E. Alustad millegagi, millest oled unistanud juba kaua. Punktitabel: .................A.......B........C.......D......C ......1. ......10.......20......10......15......0 ......2. ......20......15......10........5.......0 ......3. .......0........5......10......15......20 ......4. ......15......15......20........0.......5 ......5. ......20......15......10........5.......0 ......6. ......20......15......10.......5........0 ......7. ......0..........5......10......15......20 ......8. ......0..........5......20......15......10 ......9. ......20......15...
aasta hindeskaala järgi. Neid tulemusi kalevlaste omadega võrreldes näeme, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas. Antverpeni olümpiamängude lähenedes õhutasid "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp ning Harald Tammer noort talenti Aleksander Klumbergi valmistuma kümnevõistluseks. Hangiti punktitabel ja nähti sanssi püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikasvuline (174 cm) noormees, kuid kehaliselt tugev atleet rekordilise punktisumma, Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAFi) liige
Antwerpeni olümpiamängude lähenedes õhutasid "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp ning [[ja nähti sanssi püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikasvuline (174 cm) noormees, kuid kehaliselt tugev atleet rekordilise punktisumma, Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Harald Tammer]] noort talenti Aleksander Klumbergi valmistuma kümnevõistluseks. Hangiti punktitabel Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF-i) liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920. aasta saavutus märgitud kui viimane mitteametlik tipptulemus kümnevõistluses. Antwerpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Saades odaviskes 5 koha (62.39), tänu soomlastest kohtunike ebaausatele võtetele
{ x=f (t) Monotoonne f-n: kogu määramispiirkonnas mittekasvav või mittekahanev. * parameetriline: y=g(t) , punktitabel X1 ⊂ X x ∈ X1 Ülalt tõkestatud: hulgal , kui leidub arv M, et iga korral kehtib t t0 … tn
Antwerpeni olümpiamängude lähenedes õhutasid "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp ning [[ja nähti sanssi püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikasvuline (174 cm) noormees, kuid kehaliselt tugev atleet rekordilise punktisumma, Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Harald Tammer]] noort talenti Aleksander Klumbergi valmistuma kümnevõistluseks. Hangiti punktitabel Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF-i) liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920. aasta saavutus märgitud kui viimane mitteametlik tipptulemus kümnevõistluses. Antwerpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Saades odaviskes 5 koha (62.39), tänu soomlastest kohtunike ebaausatele võtetele
Antwerpeni olümpiamängude lähenedes õhutasid "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp ning [[ja nähti šanssi püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikasvuline (174 cm) noormees, kuid kehaliselt tugev atleet rekordilise punktisumma, Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Harald Tammer]] noort talenti Aleksander Klumbergi valmistuma kümnevõistluseks. Hangiti punktitabel Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF-i) liige. IAAF-i maailmarekordite statistikakogumikus (1999) on Klumbergi 1920. aasta saavutus märgitud kui viimane mitteametlik tipptulemus kümnevõistluses. Antwerpeni olümpiamängudel meie mehe lootused ei täitunud. Saades odaviskes 5 koha (62.39), tänu soomlastest kohtunike ebaausatele võtetele
sissepöördeks. Mõõgahoiet kontrollivad sõrmed, ranne on toetuspunkti ja käepikenduse eest, selline hoie võimaldab ,,rauda tunnetada" (sentir le fer) ja rünnakule kiiremini reageerida. Tervitus: enne ja pärast mati tehakse mõõgaga traditsiooniline viisakusest, selleks hetkeks võetakse mask eest. Tervitus on adresseeritud vastasele, kohtunikule ja publikule. Mati lõppedes suruvad võistlejad omavahel ja kohtunikul kätt. Punktitabel asub vehklemisraja lõpus, nii on publikul punktidest parem ülevaade. Out: kui võistleja astub mõlema jalaga üle lõpu joone, saab vastasvõistleja punkti. Lõputsoon on värviline ala, mis märgib lähenemist lõpujoonele. Vehklemisplatvorm võimaldab publikul ja pressil mati paremini jälgida. Poodium ei tohi olla kõrgem, kui 50 cm. Turvatsoon on teist värvi ala, mis annab vehklejale märku, et ta on lähenemas poodiumiservale. Rada on kaetud libisemisvastase metalse võrguga
teatas jälle, et tal tuleb koju sõita. Olümpial küsinud kümnevõistleja Mathias teistelt koondislastelt Lipu kohta. Saades vastuseks päheõpitud vale, et Lipp on vigastatud, hingas mees kergendatult. Ta teadis, et vaid Lipp oleks võinud ohustada võitu.(Press_2006) Meie spordisangar teadis seda ka ise, kuid parata polnud midagi. 3.1. Võrdluses teistega Hoolimata tugevast tahtest on peaaegu võimatu võrrelda erinevate ajastute tegijaid. Kümnevõistluse punktitabel tuleb igaljuhul kõrvale jätta. Keskkond ja tingimused on ajas nii palju muutunud, et ükskõik millisest küljest vaadata, arvamus oleks igaljuhul subjektiivne. Soov seda siiski teha on olnud paljudel. Ka ühel Soome ajakirjanikul Ari Wiskaril. Ta võttis võrdluseks ainult olümpia- ja MM-võistlustel saavutatud tulemused. Kõrvutas neid saavutusi ala ala järel samade võistluste spetsiaalalade võitjate tagajärgedega. Tulemuste vahe teisaldati
annaabi.ee 
