_________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali rippmenüüst tegevuseks istumine ning kliki “Start”. Pulsi lugemiseks jälgi mõnda aega töötavat mudelit ning proovi mõttes pulssi lugeda seni, kuni rütm on selge. Pulssi saad sa lugeda kas vatsakeste kokkutõmbumisi või EKG-graafikul jooksva punktikese südame ühe töötsükli läbimise sagedust jälgides. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 2. Istudes on inimese süda rahulikus olekus. Milline on sellisel juhul südame löögisagedus? _________________________________________________________________________________ Vali tegevuseks jooksmine. Seejärel kliki “Start” ning loe, mitu korda minutis süda sellisel juhul lööb. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 3
1. Kui suur on tavaline pulsisagedus ja milline võis see olla Petsil? Tavaline pulsisagedus on 60-90 lööki min. Petsil võis see olla üle 150 löögi minutis. Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali rippmenüüst tegevuseks istumine ning kliki "Start". Pulsi lugemiseks jälgi mõnda aega töötavat mudelit ning proovi mõttes pulssi lugeda seni, kuni rütm on selge. Pulssi saad sa lugeda kas vatsakeste kokkutõmbumisi või EKG-graafikul jooksva punktikese südame ühe töötsükli läbimise sagedust jälgides. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 2. Istudes on inimese süda rahulikus olekus. Milline on sellisel juhul südame löögisagedus? 74 lööki minutis. Vali tegevuseks jooksmine. Seejärel kliki "Start" ning loe, mitu korda minutis süda sellisel juhul lööb. Südame löögisageduse uurimiseks kasuta stopperit. 3. Milline on südame löögisagedus jooksmise puhul? Kas see on rahuliku olekuga võrreldes
kirjutada cd-rom-ile. Internet on miljoneid arvuteid ühendav ülemaailmne arvutivõrk, mille tarbijad Kuidas viib tindiprinter värvid paberile? andmete kirjutamiseks ja lugemiseks magnetpea. Magnetpea tekitab tema vastas Tindiprinter töötab nelja värvi - musta, olevale kettaosale väikese magneeditud kollase, purpurse ja taevasinise - tindiga. punktikese või tunneb ära ja registreerib Seades need värvused õiges vahekorras, selle olemasolu. Hoobade liikumist juhib võime saada kõiki teisi värvusi. seade, mida nimetatakse kontrolleriks. Ketta Tindiprinteril on survepea, mis liigub pind on jaotatud väikesteks aladeks, mis ridahaaval üle paberi. Selles on palju väikesi sarnanevad parkimiskohtadega kambreid, milles on väga peen, parkimismajas. Andmed, mis tulevad
värvi puhul on võimalik määrata, kas ja kui palju selle värvifiltri koha pealt taustvalgus läbi paistab, siis on võimalik erinevate punase-rohelise-sinise kombinatsiooniga tekitada 16 miljonit erinevat värvi (kuna need erinevat värvi punktid asuvad üksteisele nii lähedal, siis tajub inimsilm neid ühe värvina). Seega on ühes tänapäevases 15" LCD ekraanis minimaalselt 1024×768×3 ehk siis 2 359 296 ekraanipunkti (tõsi, inimsilm suudab tajuda 1024×768 punkti). Iga sellise punktikese ,,lülitamiseks" läheb vaja mingisugust digitaalset juhtseadet, TFT (Thin Film Transistor) tehnoloogia puhul koosneb ekraanipunktide juhtimissüsteem ühest suurest integraalskeemist, mis omakorda sisaldab tihti rohkem transistoreid, kui vanema põlvkonna arvutite protsessorid. Kui üks ekraanipunkt lakkab mingil põhjusel töötamast, siis tekib ekraanile nn ,,surnud punkt". Näiteks kui ühe punkti punase värvi ekraanielement lakkab töötamast, siis on see
märk. tähistab hoopis kolme ühelist. Sümboli väärtus ei sõltu asukohast. Sümboli väärtus sõltub asukohast. Edaspidi vaatleme ainult positsioonilisi arvusüsteeme ja nimetame neid lihtsuse mõttes lihtsalt arvusüsteemideks. Kümnendsüsteem Tekkis 5. sajandil Indias. Algselt kasutati numbreid 1- 9. Nulli kohale jäeti tühi koht. Alles hiljem hakati seda kohta märkima punktikese või väikese ringikesega. Positsioonilises kümnendsüsteemis esitub iga naturaalarv üheliste, kümneliste, sajaliste jne. summana. See tähendab: 325 = 3 · 100 + 2 · 10 + 5 · 1 21, 54 = 2 · 10 + 1 · 1 + 5 · 0, 1 + 4 · 0, 01 Kasutades arvu 10 astmeid võib selle summa kirja panna nii: 325 = 3 · 102 + 2 · 101 + 5 · 100 21, 54 = 2 · 101 + 1 · 100 + 5 · 10-1 + 4 · 10-2 Arvu 10 nimetatakse kümnendsüsteemi aluseks.
värvi puhul on võimalik määrata, kas ja kui palju selle värvifiltri koha pealt taustvalgus läbi paistab, siis on võimalik erinevate punase-rohelise-sinise kombinatsiooniga tekitada 16 miljonit erinevat värvi (kuna need erinevat värvi punktid asuvad üksteisele nii lähedal, siis tajub inimsilm neid ühe värvina). Seega on ühes tänapäevases 15" LCD ekraanis minimaalselt 1024×768×3 ehk siis 2 359 296 ekraanipunkti (tõsi, inimsilm suudab tajuda 1024×768 punkti). Iga sellise punktikese „lülitamiseks" läheb vaja mingisugust digitaalset juhtseadet, TFT (Thin Film Transistor) tehnoloogia puhul koosneb ekraanipunktide juhtimissüsteem ühest suurest integraalskeemist, mis omakorda sisaldab tihti rohkem transistoreid, kui vanema põlvkonna arvutite protsessorid. Kui üks ekraanipunkt lakkab mingil põhjusel töötamast, siis tekib ekraanile nn „surnud punkt". Näiteks kui ühe punkti punase värvi ekraanielement lakkab töötamast, siis on see
punktid asuvad üksteisele nii lähedal, siis tajub inimsilm neid ühe värvina). Seega on ühes tänapäevases 15" LCD ekraanis minimaalselt 1024x768x3 ehk siis 2359296 ekraanipunkti (tõsi, inimsilm suudab tajuda 1024x768 punkti). Iga sellise punktikese ,,lülitamiseks" läheb meil vaja mingisugust digitaalset juhtseadet, TFT (Thin Film Transistor) tehnoloogia puhul koosneb ekraanipunktide juhtimissüsteem ühest suurest integraalskeemist, mis omakorda sisaldab tihti rohkem transistore, kui vanema põlvkonna arvutite protsessorid. Tulenevalt LCD ehitusest on LCD tööpõhimõte erinev CRT monitori omast. Peamiseks erinevuseks on see, et kui
Osanumberite suurus peab olema mõõtarvudest ühe kuni kahe kirjakõrguse astme võrra suurem ja kirjutatakse nad kirjanurga suhtes paralleelselt viitejoone otsa juurde laudile (riiulile) või rõnga sisse. Osanumbrid paigutatakse joonise kontuuridest väljapoole grupeerides nad kas vertikaalselt tulpa või horisontaalselt ritta. Viitejoon, laudi ja rõngas tõmmatakse välja pideva peenjoonega. Viitejoon ja laudi peavad olema teineteise suhtes nurga all, viitejoon lõpeb vastava osa pinnal punktikese või noole otsaga. Viitejooned ei tohi omavahel lõikuda ja detaili pinnal ei tohi olla viirutusjoontega paralleelsed. Laudi pikkused peavad ühel joonisel olema kõik ühepikkused (≈10 mm). Koostejoonisele tuleb kanda järgmised mõõtmed: 1) gabariitmõõtmed (pikkus, laius, kõrgus); 2) mõõtmed, millega tuleb arvestada koostu kokkupanemisel; 47
annaabi.ee 
