üritamaks võimalikult haritud paista. Enamus lahkhelisid ning kokkupõrkeid nii heas kui halvas mõttes toimubki justnimelt eelnimetatud õhtusöökidel, kus keegi korvi saab, sellega südameid murtakse ja keegi armuavaldusi vastu võtab. Tundub nagu pääseksid seal keelepaelad valla ning kõik oma südant puistavad. Konflikt tegelaste ja Moskva vahel on käegakatsutav. Ükskõik kes raamatu põhikarakterite pundist Moksvasse ka satub, alati ta tunneb ennast muutununa, liblikana meeliköitval suvisel aasal, kus kasvõi hetkeks kõik mured kuhugi tahaplaanile kaovad ning õnnelained peakohal plaksatades kokku löövad. Moskva on nagu kõrgem jõud, mis oma väikseimagi puudutusega kõigele ja kõigile teise näa annab. Ei ole tähtsust, kas tegelased seda muutust soovivad, või ei, Moskva ründab, haavab, teeb sohki, kuid võidab igal juhul.
on elu ühe töötava vanemaga (emaga) kes töötab haiglas med-õena, isa viibib vaimses raviasutuses. Elatakse tüüpilises ameerikalikus eramajade rajoonis, kasutuses olev sõiduk on päevinäinud ja patuga pooleks sõitev vanaraud. Majanduslik elujärg on alla keskmise kuid üle vaesuspiiri. Argipäevadel viibib Evan lasteaias/koolieelses haridusasutuses ning vabadel päevadel oma lapsepõlve sõbra isaga, nende elukohas. Evan, Kayleigh ja Tommy on kolm sõpra neljaliikmelisest pundist. Kayleigh ja Tommy on vend ja õde, Tommy puhul esineb hälbekäitumist ja sotsialiseerumisraskusi, nimelt on tal kalduvus inimesi terroriseerida ning temas on välja kujunemas tugevad sadistlikud kalduvused. Sellised hälbekäitumised on tingitud Kayleighi ja Tommy isa mr. Miller hälbekäitumisest mis avaldub tema perverssest soovist filmida lastepornot. Evanil esineb terviseprobleem, nimelt tekivad tal mäluaugud, ta ei mäleta mingeid lühikesi episoode oma tegemistest
Samuti võib resotsialiseerumise välja tuua ka Philippe’i näol, sest Driss õpetab teda rohkem elust rõõmu tundma ning hakkas ka Drissi kommetega nö harjuma. Desotsialiseerumine toimus antud filmid Drissi ning tema „venna“ vahel. Noorem tegeles narkotegevusega ning kui Driss sellest teada sai tegi ta kõik selleks, et oma venda sellest päästa. Käis tal isegi politseijaoskonnas järgi ning hiljem poiss jättiski selle tegevuse ning eemaldus sellest rollist ja pundist, mis ta halvale teele suunas. Drissi mina-pilt muutus filmi jooksul paremuse poole. Mees sai aru, et iga ühe elu on vaid tema enda kätes ning kõik on võimelised muuta enda maailmapilti paremaks. Ta tuli ära madalama klassi elukohast ning suutis end üles töötada. Hakkas ka oma pere abistama. Philippe’i mina-pilt oli veidikene teistsugune. Ta tahtis olla teistega võrdsel tasemel ning enamasti end nii ka tundis. Ainuke koht, kui ta enda olukorda tõeliselt
läks õu kempsu. Seal kohtus ka Meemet, temaga rääkides sai Leemet teada, et sõrmus on täitsa tavaline lihtsalt kena ese. Tagasi tulles oli Leemtil kerge olla ja rõõmuga nõuds ta enda ette pada põdra liha. Kui homme sõbrad kokku said jagati muljeid, Leemet ei tahtnud öelda tesitele ,et ta ära rääkis. Kõigil olid halvad arvamused väljaarvatud Pärtelil kes läks Leemetiga tülli selle üle kas leib maitseb hästi või mitte. Igatahes Pärtel lahkus pundist kui ülejäänud läksid inimahvide juurde kus laulusid lõkke juures ning aitasid inimahve nende toimetustes. Hiie meeldis väga suurele täile, kes vahepeal oli targaks saanud. Kuid see oli päeva rahu enne tormi, sest koduteel otsis Pärtel valjhäälselt Leemet, et talle teatada, et nende isa on otsustanud külla minna. Sõbrad küll kinnitasid, et ei ole hullu ja nad endiselt saavad aega koos veeta kuid siiski olid mõlemad teadlikud, et olukord on väga ebasoosiv.
Aga vähemalt üks osa hakkas nüüd käima koos Valdemarsi pool – terbatnieki õhtud. Kes tegi referaadi päevakajalisel teemal, lihtsalt päevakajalistel teemadel vestlemine – eesmärgiks läti rahvusluse kasvatamine. Hakati tegema kaastööd ajalehtedega. TÜ lõpetades suundus Peterburi, temast sai Venemaa rahaministeeriumi ametnik. Suhteliselt kõrge ametnik, suhteliselt hästi makstud ametnik, jõukas mees. Aga Peterburi ei suundunud ta enam üksinda, vaid temaga tulid terbatnieki pundist kaasa veel kaks meest – Alunas ja teine Krišjanis, Krisjanis Banons. Järgnevalt tegelesid kõik üheskoos. Jõudsid järeldusele, et slavofiile on võimalik ära kasutada, tuleb vaid baltisakslasi kritiseerida. Kriitika muutus baltisakslaste suhtes üha teravamaks. Ja niisiis teatati neile ühel päeval, et nende kirjutisi Majas Vesises enam ei avaldata. Et leida uusi väljundeid, hakkas taotlema luba oma ajalehe käivitamiseks
,,Ülestõusmine" romaan, mis jõuab lugejateni 1899. Põhiteemaks sotsiaalse kurjuse probleem, analüüsib ka moraali probleemi. Teoses kuulub Tolstoi poolehoid lihtrahvale. Ta jõuab järeldusteni, et 1)kõlbelise allakäigu tingib ühiskond; 2)ausale in. on tolle aja Vm. ainuõige koht vangla. Tolstoi leiab, et Vene ühiskonda tuleb tõsiselt muuta. ,,Anna Karenina" Konflikt tegelaste ja Moskva vahel on käegakatsutav. Ükskõik kes raamatu põhikarakterite pundist Moksvasse ka satub, alati ta tunneb ennast muutununa, liblikana meeliköitval suvisel aasal, kus kasvõi hetkeks kõik mured kuhugi tahaplaanile kaovad ning õnnelained peakohal plaksatades kokku löövad. Moskva on nagu kõrgem jõud, mis oma väikseimagi puudutusega kõigele ja kõigile teise näa annab. Ei ole tähtsust, kas tegelased seda muutust soovivad, või ei, Moskva ründab, haavab, teeb sohki, kuid võidab igal juhul. L. Tolstoi "Anna Karenina" Süzee lühikokkuvõte.
annaabi.ee 
