VLO sotsialismimaade sõjalis-poliitiline liit Sotsialistlik sõprusühendus NSV Liidule kuulekad sotsialismimaad. Sotsialistlik orientatsioon vähemarenenud riigid Aasias, Aafrika, Ladina- Ameerikas, kus aidati võimule Moskvameelsed poliitilised jõud. Suur hüpe kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga. Kultuurirevolutsioon vägivaldne poliitika vastuseisu mahasurumiseks Maole partei juhtkonnas ja ühiskonnas. Hungveipingid noorte punavalvurite salgad, kes kiusasid taga Mao vastaseid Breznevi doktriin NSV Liidu välispoliitiline doktriin Dissidendid Teisitimõtlejad, ühiskonnaelu karmistamise ja tagurluse tulemuse vastased. "Solidaarsus" Ida-Euroopa esimene sõltumatu ametiühinguliikumine, juhiks Walesa Perestroika sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine. Glasnost avalikustamine ja saladuste vähendamine ühiskonnas. SRÜ uus sõltumatute riikide ühendus endistest liiduvabariikidest
põgeneda läände. ( Saksa LV ja DV piir Berliinis) c. Külm sõda USA ja NSVL vastasseis pärast II MS, avaldus erinevates vormides d. Hallsteini doktriin Saksa LV ametlik välispoliitika, mille järgi oli ainult 1 Saksa riik... e. Heaoluühiskond on ühiskond, mille enamik inimesi tunneb end sotsiaalselt ja majanduslikult turvaliselt, (traditsioonilise Euroopa hukk) f. Kultuurirevolutsioon viidi läbi Hiinas 1966 hungveipingide ehk punavalvurite poolt JA MZ Punane raamat, Dazibao g. Sula aeg Hrustsovi poliitika NSVLs, mis andis rahvale rohkem vabadust, ehitati hrustsovkasid h. Mitteühinemisliikumine liikumises osalejad pidasid tolleaegses olukorras süüdi nii USA d kui ka NSVLi võrdselt, ehk need riigid, kes ei toetanud USA ega NSVL i. Breznevi doktriin kui kusagil on kommunism ohus, on NSVL õigus sekkuda j
tsitaatide kogumik). Laialdaselt hakkas vohama Mao isikukultus. HIINA Hävitati traditsioonilist hiina kultuuripärandit- põletati maha templeid ning kloostreid, hävitati raamatuid ja kunstiteoseid. Selle kõrval kritiseeriti ka lääne mõtte- ja elulaadi. Kultuurirevolutsiooni teostamiseks loodi Rahvavabastusarmee kontrolli all spetsiaalsed hungveipingide (e koolinoortest ja üliõpilastest moodustatud punavalvurite) ja töölisnoortest moodustatud zaufanide salgad. HIINA Kultuurirevolutsiooni peamiseks tulemuseks oli Mao Zedongi absoluutse võimu kindlustumine, koos sise- ja välisriikliku autoriteedi saavutamisega. 1970.aastate alguses järk-järgult kultuurirevolutsioon vaibus. Selle tulemusena oli tapetud või nälga surnud 20-50 miljonit inimest (eriti kannatasid vähemusrahvused) ja riik oli taas majanduslikus kaoses. HIINA
loodi spetsiaalsed kasvatustöölaagrid, mille asukad töö kõrvalt pidid pähe õppima Mao "Punast raamatut" vohas MAO Zedongi isikukultus hävitati traditsioonilist hiina kultuuripärandit (põletati maha templid, hävitati raamatuid ja kunstiteoseid jne.) kritiseeriti lääne mõtte- ja elulaadi kultuurirevolutsiooni teostamiseks loodi spetsiaalsed hungveipingide (punavalvurite) salgad 1967.a. saadeti hungveipingid omakorda kasvatustöölaagritesse ja sõjavägi kehtestas riigis oma kontrolli · 1970-ndate aastate alguses järk-järgult kultuurirevolutsioon vaibus. Selle tulemusena oli tapetud või nälga surnud ~100 miljonit (!?) inimest ning riik oli majanduslikus kaoses. Peep Reimer 2.4. Hiina RV 1970.-1980-ndatel:
kiirendati industrialiseerimist loodi rahvakommuune (ühismajandeid), kus tegeldi ka algelise tööstusega üle 7 miljoni väikese sulatusahju, kust saadi vähekõlblikku metalli Suur hüpe ebaõnnestus tööstustoodang vähenes järsult ja põllumajanduses oli kaos c) Kultuurirevolutsioon (1966-76) vägivaldne poliitika vastuseisu mahasurumiseks Maole partei juhtkonnas ja ühiskonnas: hungveipingid noorte punavalvurite salgad, kes kiusasid taga Mao vastaseid sajad tuhanded haritlased ja riigitöötajad tunnistati rahvavaenlasteks osa tapeti, osa saadeti ümberkasvatuslaagritesse purustati kultuuriväärtusi ja põletati raamatuid uue kultuuri ja mõtlemise aluseks pisike punane,,Esimees Mao Zedongi tsitaadikogumik" mõne aastaga kõrvaldas Mao oma konkurendid ja tema isikuvõim tugevnes d) Hiina pärast Mao surma (alates 1976):
Hiina kontekstis oluline, uue poliitilise jõu tõus. Hakati aina rohkem mainima. 74 uus kampaania, eesmärk kritiseerida Lin Biaod. Millegipärast ka Konfutsiust. pi Lin pi Kong. Kampaania algataja Mao ametlik abikaasa Jiang Qing, endine näitleja. Teine või kolmas ametlik abikaasa. Tõusis mitteametlike liidrite hulka. Radikaalsemate maoistide liider. Oli ka eesostas grupil, mida nim. nelikjõuguks. Jiang Qing ja kolm meest. Korraldasid räigeid repressioone, punavalvurite tegevuse, kasutasid väga radikaalseid meetodeid. Pärast kritiseeriti kõvasti, läksid pärast võimuvahetust kohtu alla. Päris paljud hakkasid toetama pragmaatikute tiiba, mille eesotsas Deng Xiaoping. Oluline sündmus ka 75.aastal 5. aprillil, suri Hiina kompartei suurim vaenlane, Guomindangi liider Chiang Kaishek. Tema surmaga muutub ka Kompartei retoorika. Antikangelane, kelle peale suunatud kogu kriitika. Teda süüdistati kõikides hädades
Süüdlasi sellele hakati otsima Komunistlikust Parteist. Mao loobus presidendi kohast, kuid jäi Komunistliku Partei esimeheks. Tekkis lõhe Nõukogude Liiduga. 1959 - Tiibetis toimus ülestõus. Dalai Laama põgenes riigist. 16.10.1964 - Hiina lõhkas oma tuumapommi. See halvendas Hiina Nõukogude Liidu suhteid veelgi. 1966 - kultuuri revolutsioon. Üliõpilaste ülestõus. Trükiti miljonilistes traazides Moa tsitaatide kogumikud. Need olid punaste kaantega. 1967 - riiki hakkasid juhtima Punavalvurite Revolutsioonilised Komiteed. Riik lähenes anarhiale. 1960ndatel toimusid piirkondlikud konfliktid NLi Hiina piiril. 1971 - Hiina sai ÜRO liikmeks ja liitus maailma kaubandusega. Lepitakse Jaapaniga. 1972 - Nixon külastas Hiinat. Algas ping-pongi poliitika. 09.09.1976 - Mao suri. Algas võimuvõitlus. Uuesk Kompartei liidriks sai Deng Xiaoping. Ta arendas turumajanduslikku käsumajandust. 1986 - Hiina KP otsutas poliitilist süsteemi järkjärgult reformida. Hiina jätkab oma sotsialismi