antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest, peaajju. 34.ALANEVAD JUHTETEED (MOODUSTUMINE, JAGUNEMINE, PAIKNEMINE, FUNKTSIOONID) Alanevad ehk motoorsed juhteteed. Moodustuvad: - kortikospinaalkulglatest (lateraalne kortikospinaalkulgla, eesmine kortikospinaalkulgla kulgevad seljaajus mööda eesvääti vastavalt tasemele, millist segmenti on vaja informeerida); - subkortikaalkulglatest (rubrospinaalkulglast algab keskaju punatuumast, lõpeb seljaaju eessarve motoneuronite juures , tektospinaalkulglast algab keskaju nelikküngastikust ja vestibulospinaalkulglast tuleb vestibulaartuumast sinna, kuhu on paigutunud tasakaalunärvi tuum). Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. Need juhteteed algavad peaaju eri osades ja lõppevad seljaaju hallaine eessarvede motoorsete neuronite juures.
Alanevate juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. 1) Kortikospinaalkulglad – kulgevad motokorteksi pretsentraalkäärust mööda seljaaju eesvääti vastavalt tasemele, millist segmenti on vaja informeerida. Tahtlik liigutus. - Lateraalne kortikospinaalkulgla - Eesmine kortikospinaalkulgla 2) Subkortikaalkulglad – automaatsed liigutused - Rubosspinaalkulgla: algab keskaju punatuumast, lõpeb seljaaju eessarve motoneuronite juures. - Tektospinaalkulgla: algab keskaju nelikküngastikust - Vestibulospinaalkulgla: algab ajusilla vestibulaartuumast ja tuleb kuhu on paigutatud tasakaalunärvi tuum. 21. Lihastegevuse juhtimise ja tagasiside ülesanded 1) Närviimpulsside kulg tahtlikul põlveliigese sirutamisel: Signaal reielihasest (lihaskääv ja kõõlusorgan) sirutustaseme kohta -> reienärv ->
motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. 1) KORTIKOSPINAALKULGLAD lateraalse närvikiud ristuvad piklikajus ja kulgevad seljaaju valgeaine külgmise väädi mediaalsesosas. Eesmise närvikiud kulgevad seljaaju valgeaine eesmise väädi mediaalses osas. reguleerivad tahtelisi liigutusi 2) RUBROSPINAALKULGLA algab keskajus paiknevast punatuumast, moodustab suuraju säärtes ristuse, läbib silla, piklikaju ja suundub seljaaju valgeaine külgmisesse vääti. 3) VESTIBULOSPINAALKULGLA paikneb seljaaju valgeaine eesmise väädi pindmises osas. tema närvikiud oovad erutusi lihastele keha tasakaalustamis- liigutuste sooritamiseks 4) TEKSTOSPINAALKULGLA asub seljaaju valgeaine eesmise väädi pindmises osas - selle kulgla vahendusel reageeritakse automaatselt ootamatutele tugevatele valgus ja heliärritustele.
motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. 1) KORTIKOSPINAALKULGLAD – lateraalse närvikiud ristuvad piklikajus ja kulgevad seljaaju valgeaine külgmise väädi mediaalsesosas. Eesmise närvikiud kulgevad seljaaju valgeaine eesmise väädi mediaalses osas. – reguleerivad tahtelisi liigutusi 2) RUBROSPINAALKULGLA – algab keskajus paiknevast punatuumast, moodustab suuraju säärtes ristuse, läbib silla, piklikaju ja suundub seljaaju valgeaine külgmisesse vääti. 3) VESTIBULOSPINAALKULGLA – paikneb seljaaju valgeaine eesmise väädi pindmises osas. – tema närvikiud oovad erutusi lihastele keha tasakaalustamis- liigutuste sooritamiseks 4) TEKSTOSPINAALKULGLA – asub seljaaju valgeaine eesmise väädi pindmises osas - selle kulgla vahendusel reageeritakse automaatselt ootamatutele tugevatele valgus ja heliärritustele.
motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. 1) KORTIKOSPINAALKULGLAD lateraalse närvikiud ristuvad piklikajus ja kulgevad seljaaju valgeaine külgmise väädi mediaalsesosas. Eesmise närvikiud kulgevad seljaaju valgeaine eesmise väädi mediaalses osas. reguleerivad tahtelisi liigutusi 2) RUBROSPINAALKULGLA algab keskajus paiknevast punatuumast, moodustab suuraju säärtes ristuse, läbib silla, piklikaju ja suundub seljaaju valgeaine külgmisesse vääti. 3) VESTIBULOSPINAALKULGLA paikneb seljaaju valgeaine eesmise väädi pindmises osas. tema närvikiud oovad erutusi lihastele keha tasakaalustamis- liigutuste sooritamiseks 4) TEKSTOSPINAALKULGLA asub seljaaju valgeaine eesmise väädi pindmises osas - selle kulgla vahendusel reageeritakse automaatselt ootamatutele tugevatele valgus ja heliärritustele.
ajukoorest lähtuvaid impulsse seljaaju kontralateraalsesse poolde, reguleerib tahtelisi liigutusi. Loomadel nõrgemini arenenud kui inimesel, lindudel ja kaladel puudub. Kortikobulbaartrakt ajukoorest signaalid ajutüvesse pealihaste liiigutuste reguleerimine Püramidaalsüsteem algab motokorteksist motoorne ala otsmikusagaras osaleb tahtlike liigutuste kontrollis, suurus ja asukoht on liigiti erinev Ekstrapüramidaalsüsteem Rubrospinaalkulgla algab keskaju punatuumast, kuhu tulevad kokku ajukoorest, väikeajust ja taalamusest pärit impulsid, mis reguleerivad lihasrühmade koordineeritud liigutusi seismisel, jooksul, ujumisel, hüppamisel jne. Loomadel peamine motoorne trakt. Vestibulospinaalkulgla signaalid lähtuvad sisekõrvast, võimaldavad säilitada tasakaalu, lihaste toonust ja kehahoiakut. Tektospinaalkulgla algab keskajust, kannab edasi optilisi ja akustilisi impulsse, mis võimaldavad ruumis orienteerumist
liigutusi. Loomadel nõrgemini arenenud kui inimesel, lindudel ja kaladel puudub. Kortikobulbaartrakt ajukoorest signaalid ajutüvesse pealihaste liiigutuste reguleerimine Püramidaalsüsteem algab motokorteksist motoorne ala otsmikusagaras osaleb tahtlike liigutuste kontrollis, suurus ja asukoht on liigiti erinev Ekstrapüramidaalsüsteem Rubrospinaalkulgla algab keskaju punatuumast, kuhu tulevad kokku ajukoorest, väikeajust ja taalamusest pärit impulsid, mis reguleerivad lihasrühmade koordineeritud liigutusi seismisel, jooksul, ujumisel, hüppamisel jne. Loomadel peamine motoorne trakt. Vestibulospinaalkulgla signaalid lähtuvad sisekõrvast, võimaldavad säilitada tasakaalu, lihaste toonust ja kehahoiakut. Tektospinaalkulgla algab keskajust, kannab edasi optilisi ja akustilisi impulsse, mis võimaldavad ruumis orienteerumist
annaabi.ee 
