Meetaimede liigitamine kasvukoha järgi Põllukultuurid (putuktolmlejad taimed) Haljasalade ja parkide meetaimed Metsades kasvavad meetaimed Niidu-, soo- ja karjamaataimed Viljapuud ja marjapõõsad Köögiviljakultuurid Spetsiaalselt külvatavad meetaimed , milledeks on: keerispea, kurgirohi, veiste südamerohi, mesiohakas, iisop, naistenõges, ussikeel. 3 Kevadised korjetaimed: Punapaju Meil looduslikult kasvav 2-4 meetri kõrgune rohkesti hargnev põõsas(harvemini madal puu),mida kasvatakse ka dekoratiivpõõsana.Nime on punapaju saanud pikkade peente ja sitkete,päikesepoolselt küljelt punaste võrsete järgi.Lineaalsüstjad või äraspidikiiljad paljad lehed on 5-10 cm pikad ja 0,6-2 cm laiad,pealt tume-sinakasrohelised,alt hallikasrohelised.Punapaju õitseb aprilli lõpus enne lehepunade puhkemist.Kitsassilinderjad urvad on 1,5-5,4 cm pikkused,tolmukotid purpurpunased
kogus õietolmu. 95 · Tööstusmesi - mesi, mis on sobiv tööstuslikuks kasutamiseks või teiste hiljem töödeldavate toiduainete koostisosaks ja millel võib olla: võõras lõhn ja maitse, ta võib olla hakanud käärima või on käärinud või on ülekuumutatud. 100 Liigitus meetaimede alusel On kaks suurt eri liiki- õiemesi ja lehemesi.Meetaimed: paiseleht, punapaju, raagremmelgas, harilik vaher, punane sõstar, must sõstar, karusmari, harilik mustikas, harilik võilill, valge iminõges, pohl, kollakas, õunapuu, pihlakas, suur läätspuu, harilik paakspuu, põldsinep, põldrõigas, valge ristik, 105 harilik vaarikas, roosa ristik, aasristik, lutsern, pajulill, harilik ussikeel, kurgirohi, nõmm-liivatee, valge mesikas, veiste-südamerohi, tatar, mesiohakas, harilik pärn, harilik sinep, raps, harilik
soole- ja põieverejooksu puhul. Pajukoor läks käiku ka rästikuhammustuse korral. Kogutakse koort: Eestis kasvavailt punapajult, härmpajult ja rabedalt remmelgalt. Perekond paju Pajust aspiriinini. Ühe Euroopa autoriteetsema droogikäsiraamatu järgi on pajukoor näidustatud valude vähenda-miseks selja alaosas ning osteoartriitide ja reu-maatiliste vaevuste sümptomaatiliseks raviks (jpm. täpsemalt referaadis). Punapaju Harilik pihlakas Otsitud abi näiteks erinevate külmetus-, liigeste- ja veritsushaiguste, hüpertoonia ja atereskleroosi puhul. Kasutatud ka erinevatest nahahaigustest vabanemiseks. Ravimisel kasutud nii pihlaka õisi, vilju, koort kui ka lehti. Pihlakas olnud ka üks koostisosa võimsast üheksavägise salvist, mis aidanud nõidade vastu, aga ravinud ka haavu. Harilik pärn Pärnaravimeid kasutatakse liigerutuvuse, krampide
myrtillus) nõmm-liivatee (Thymus liivatee (Thymus) huulõielised (Lamiaceae) serphyllum) harilik näsiniin (Daphne näsiniin (Daphne) näsiniinelised (Thymelaeaceae) mezereum) harilik sarapuu (Corylus sarapuu (Corylus) kaselised (Betulaceae) või avellana) Corylaceae harilik porss (Myrica gale) porss (Myrica) porsalised (Myricaceae ) punapaju (Salix purpurea) paju (Salix) pajulised (Salicaceae) harilik lodjapuu (Viburnum lodjapuu (Viburnum) kuslapuulised (Caprifoliaceae) opulus) harilik pihlakas (Sorbus pihlakas (Sorbus) roosõielised (Rocaceae) aucuparia) alamsugukond õunapuulised (Pomoideae Focke) arukask (Betula pendula) kask (Betula) kaselised (Betulaceae)
peaks kohalik olema. Humal mite samamis õllesees,vaid vanadest humalavartest. Need väädid on üpris tugevad. Niine omavad puud Rogusk pärna juurdunud juurest saadud kiududest saadud kotiriie. Pajuvitstest saab punuda. Punumiseks vajalikud tingimused: ühtlane jämedus, võimalikult väikesed pungad, lopsakaskasv. Urbadega oksad punumiseks hästi ei sobi. Parimon vitspaju:kartulikorvid, mööbel, vitsad on jämedad. Eestis suures osas sisse toodud liik. Peenema töö jaoks sobib punapaju, pikad,peened ja sitked vitsad.Selle tootlikus on väike. Saadud on nendekahe vahel hübriid. Hundipaju- täiesti eesti liik aga väga pikad ja õnad oksad. Võib kasutada veel raberemmelgat: rabe on aastakasvu aluselt. Kaislad vees elav taim millest saab teha pehmeid matte. Pilliroog- saab punuda nö vahevõresid. Lisaks saab katuseid ja soojustuseks(matid) ja pude kaitseks roomatid. See on parem sest laseb hingata ja ei lähe kopitama. Mõõkrohi sellest saab ka teha katust.
Perekond mänd (Pinus) · harilik mänd (Pinus sylvestris) Perekond paakspuu (Frangula) · harilik paakspuu (Frangula alnus) Perekond paju (Salix) · halapaju (Salix acutifolia) · hõberemmelgas (Salix alba) · härmpaju (Salix daphnoides) · kahevärviline paju (Salix phylicifolia) · mustjas paju (Salix myrsinifolia) · pikalehine paju (Salix dasyclados) 6 · punapaju (Salix purpurea) · raagremmelgas (Salix caprea) · rabe remmelgas (Salix fragilis) · raudremmelgas (Salix pentandra) · tuhkur paju (Salix cinerea) · vesipaju (Salix triandra) · vitspaju (Salix viminalis) Perekond pappel (Populus) · harilik haab (Populus tremula) Perekond pihlakas (Sorbus) · harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) · pooppuu (Sorbus intermedia) · tuhkpihlakas (Sorbus rupicola) Perekond pirnipuu (Pyrus) · mets-pirnipuu (Pyrus pyraster)
sinakasrohelised, hõredalt karvased. Leheserv lainjastäkiline, üksikute näärmetega, allakäändunud servaga. Leheroots kuni 1,5 cm pikk, noorelt karvane, abilehed suured, tihti neerjad, näärmelise servaga, varisevad varakult. Õitseb aprillis, mais, urvad 3-5 cm pikad. Hea meetaim. Majanduslikult kasutatakse võrseid punumistöödel, haljastuslikku tähtsust pole. Annab mõnede pajudega hübriide. Punapaju (Salix purpurea L.) 2-4 m kõrguseks kasvav sihvakate võrsetega põõsas kasvab Eestis oma levila põhjapiiril, seetõttu on meil hajusalt kasvamas Lõuna-Eestis jõgede kallastel(Piusa, Koiva), üle vabariigi kasvab naturaliseerunult. Üldareaal Kesk- ja Lõuna- Euroopa, Põhja-Aafrika. Võrsed pikad, sihvakad, päikesepoolselt küljelt punakaspruunid, muidu kollakashallid, paljad(vahel harva veidi karvased). Pungad paljad, läikivad, pruunid, kuni 3 mm pikad
annaabi.ee 
