Uue ehk punausu juurutamine. NLKP ei olnud Lääne mõttes partei, vaid pigem riigikiriku jätk, punausu hoidmise ja kaitsmisega tegelev institutsioon, mille harudeks olid komnoorte, pioneeride ja oktoobrilaste organisatsioonid. Punausk oli suures osas loodud õigeusu mudeli järgi, võttis sealt nii mõnedki sümbolid ja terminid üle, kohandades neid vaid veidi. Näiteks pidi igas tehases, kolhoosikontoris, koolis jne nõukogude ajal olema punanurk. See oli mingi suurema toa nurk või lausa eraldi tuba, kuhu pandi üles punasele kangale maalitud loosungid ning Marxi, Engelsi, Lenini ja Stalini portreed; lisaks võis punanurgas lehitseda eelmainitud suurmeeste tähtsamaid teoseid ning ajalehti. Tegelikult oli punanurk (krasnõi ugol; isegi sama 2 nimega) aga talupoja eluaseme pühanurga adapteeritud variant (lihtsalt üks element, mida
aasta aprillis Kose-Uuemõisalt pärit rikas Natalie von Uexküll selle oma pojale Woldemarile ostis. 1936 aastal avas Vabariigi siseministeerium seest põhjalikult ümberehitatud lossis noortekoloonia. Ilmasõja ajal teenis loss vanglana nii sakslaste kui venelaste käes. Külarahva teatel olid vangivalvurid küll mõlemal poolel samad kohalikud mehed. Pärast sõda tehti lossist Laitse raadiojaama teenindushoone, kus olid eluruumid, punanurk, söökla, side ja muu paratamatus. Praegu sisehoovi rajatava lõõgastuskeskuse ruumides töötas külasaun. 1996. aastal sai tühjana seisnud lossist Marju ja Sulo Muldia kodu. 1999. aastal valmis pubi ning söögisaal, 2000. aastal sisehoovis asetsev koloniaalkauplus. 2003 renoveeriti salong, 2004 valmis saunakompleks keldrikorrusel ning uuenduskuuri läbis lossi fassaad. Samal aastal valmisid ka kivikattega parkimisplatsid lossi ette.
lõpetati abielude sõlmimine ning hakati neid üksnes formaalselt registreerima. Lapsed eemaldati vanemate juurest ning paigutati eraldi lastekodudesse, -laagritesse jm kasvatusasutustesse. Propageeriti klassivõitlust perekonna sees, vanemate ja laste vahelisi konflikte (legend Pavlik Morozovist jmt[1]). Ateism -- üks marksismile iseloomulikke aspekte, leidis oma praktilise rakenduse kirikute ja kloostrite varade konfiskeerimisega ning vaimulikkonna hävitamisega. Pühanurgas ( -- punanurk) olnud ikoonid asendati marksistliku sümboolikaga. Töörahva võim pidi marksismi järgi olema uue ühiskonna aluseks. Praktikas võeti kasutusele enne oktoobrirevolutsiooni olemas olnud tööliste, talupoegade ja soldatite nõukogud. Sisuliselt toimus nende võimuorganite juhtimine bolsevike (kommunistide) partei kaudu. Maailmarevolutsioon, ülemaailmne revolutsioon, oli marksistlikus ajalookäsitluses lõplik eesmärk, millega pidi kogu maailm jõudma uude, kommunistlikku arengujärku
Ta oli emal abis ka praeguses Kauri koolis ning veetis seal päris palju aega.[13] Peale kooli armastas Arvo käia turuplatsil muusikat kuulamas, sest muusikakuulamise vahendeid sellel aja eriti ei olnud ning Arvo võttis ratta ning läks turuplatsile. Seal oli praeguse SEB panga maja küljes valjuhääldi kust lasti terve päeva muusikat. Arvo tiirutas rattaga turuplatsil ning nautis muusikat. 2.2 Pärt koolimuusikuna Koolis teisel korrusel trepi vastas oli nn. ,,Punanurk". See oli ruum, mille uksed olid kogu aeg lahti ning taga seinas oli midagi punast valgete tähtedega. Ruumis oli ka pianiino ning igal vahetunnil istus selle pianiino taga üks kõhn tumeda peaga poiss-Arvo Pärt.[4, lk 143] Arvole meeldis muusika väga ning ta harjutas klaverit igal vabal hetkel, tihti unustas ta ennast peale tundegi kooli aulasse klaverit mängima, kuni siis lõpuks avastas, et väljas juba pime ning öö läheneb
,,elu on nii nagu golf sa saad igakord uue võimaluse". Punausk kommunism. Funktsionaalses mõttes võib olla, et usund sisaldab tavaliselt maailmavaadet, mis väljendub mingis käitumises. Samuti seletusskeeme hea ja kurja kohta, sh ruumi ja aja liigendust sekraalseks/profaanseks. Institutsionaliseerunud aparaat, mis korrastab uskumusi ja valvab käitumise üle. Enamasti ka konkreetset kuju hardusobjektina. Punanurk tähendas Venemaal teatud majaosa, kus oli peale piltide ka laud, mille taha niisama ei istutud. Majja sisenedes löödi kõigepealt risti selle püha nurga ees ja alles siis tervitati pererahvast. Lenini ajal võetakse kasutusele ,,Lenini nurgake". Punanurk oli seotud õigeusu ja religiooniga. Võiks rääkida ka sakraalsest ajast, ajast, mil tegeletakse pühade asjadega. Loomulikult on olulised kiriklikud protsessid. Punavoor lõikuspidu.
põhikanaliks. See võttis enda alla suurema osa ajalehepinnast, ja paljud lugejad harjusid lehte lugema tagant ettepoole, kuivõrd vähegi huvipakkuv info oli pagendatud viimastele lehekülgedele. (Ibid.) Elu-olu uueks komponendiks kujuneski väga mitmesugustesse vormidesse valatud stalinistlik ajuloputus. Linnadesse kerkisid Stalini kujud, kõikjal võis näha tema portreesid ja punaseid loosungeid. Igas asutuses pidi olema nn. Punanurk- punane kangas mingi loosungiga, Stalini portree jms. (Ibid.) Paljud teoreetiliselt vabatahtlikud asjad olid tegelikult kohustuslikud, näiteks riigilaenuobligatsioonide omandamine, mõnele ka nn. marksismi - leninismi klassikute lõputute teoste tellimine ja/ või nn. marksismi-leninismi õhtuülikoolides käimine. Kindlasti tuli tähistada oktoobri- ja maipühi; kodudes, kuhu nõukogude võim lõplikult ei jõudnudki, võis tähistamist
marksismi olulisemaid ideid. Praktikas tähendas see kogu majanduse allutamist riigile. Kodanluse kui klassi likvideerimine. Praktikas tähendas see varade konfiskeerimist ja riigistamist; majandusliku ja poliitilise eliidi füüsilist hävitamist ning ulatuslikku terrorit. Ateism -- üks marksismile iseloomulikke aspekte, leidis oma praktilise rakenduse kirikute ja kloostrite varade konfiskeerimisega ning vaimulikkonna hävitamisega. Pühanurgas ( -- punanurk) olnud ikoonid asendati marksistliku sümboolikaga. Töörahva võim pidi marksismi järgi olema uue ühiskonna aluseks. Praktikas võeti kasutusele enne oktoobrirevolutsiooni olemas olnud tööliste, talupoegade ja soldatite nõukogud. Sisuliselt toimus nende võimuorganite juhtimine bolsevike (kommunistide) partei kaudu. Jm. ·Väliseestlane- ehk ulgueestlased on väljaspool Eestit alaliselt elavad eestlased. Suur