Homöostaas. Inimesel püsiv veresuhkur, keha temp, vererõhk, vere O2 sisaldus, organismi PH, veehulk kehas. Kehatemperatuuri eest vastutab-nahk, lihased, peaaju, vereringe Vere koostise eest-maks, neerud, kopsud, seedeelundkond, erituselundkond, aju kontrollib Org. Soolasisalduse eest- neerud, aju Võõrvalkude eemaldamise eest- neerud, aju Haiguse korral tekib palavik- vereringe hakkab intensiivselt tööle, antikehad liiguvad kiiremini CO2 käes inimene sureb- seostub vere punalibledega, takistab hapniku transporti Soolast süües tekib janu-sest neerud vajavad vett liigse soola eemaldamiseks Kõht läheb tühjaks- veresuhkur langeb, nii anatakse elundkondadele märku, et tuleb süüa Kuuma käes nahk õhetab- veresooned laienevad, et temp hoida Ehmatuse korral süda lööb kiiremini- adrenaliin kiirendab südame tööd Inimene kasutab energiat hingamiseks, keha temp hoidmiseks, aju tööks, liikumiseks, rakkude uuendamiseks
veriseks. See on tüüpiline sobimatu vereülekande kirjeldus. Vereülekandekatsetused katkesid 150 aastaks. * 1818 - Londoni füsioloogiaprofessor James Blundell tegi esimese eduka vereülekande. Ta oli veendunud, et verd võib üle kanda ainult sama liigi piires. Ka sai ta pärast ebaõnnestumisi aru, et iga veri igaühele ei sobi. * 1900 - Austria arst Karl Landsteiner näitas, et segades ühe inimese vereseerumit teise inimese punalibledega, kleepuvad need kokku - nii avastas ta veregrupid. * 1914-1915 - Hustin (Belgia), Agote (Argentina) ja Lewinsohn (USA) tegid üksteisest sõltumatutena ettepaneku kasutada vere hüübimise takistamiseks sidrunhappesoolasid. * 1939 - avastati uus veregruppide süsteem, reesussüsteem (Rh).
mis rakus teiseneb ammooniumiooniks või muudetatakse karbamiidiks. Juhitakse välja need erituselundkonna abil. *Kaltsium esineb karbonaatsel ja fosfaatsel kujul luukoe koostises. Ca soolad annavad luudele tugevuse. *Magneesium aatomitest on rakus seotud nukleeinhapetega: DNA ja RNA-ga. Taime rakkudes kuulub Mg klorofülli koostisesse. Raua aatomid esinevad selgroogsete loomade (ka inimese) punalibledes hemoglobiini koostisesse, kus need aitavad O2 molekulidel seostuda punalibledega. *Keskonna happesust mõõdetakse pH ühikutes. Neutraalse lahususe korral on pH 7,0. Puhas vesi. Mida kõrgem seda aluselisem, nt 14. Anioonid on negatiivselt laetud osake. Hüdroksüül, karbonaat, fosfaat, kloriid, jodiidioonid. Biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleeinhapped. Madala molekulaarsed on aminohapped ja vitamiinid. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille loostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. 1.mono 2.oligo 3. Polüsahhariidid.
1. SÜSINIKMONOOKSIID ÕISMÄEL 1.1 Süsinikmonooksiid Süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Seejuures seondub ta hapnikku transportivatele punalibledele kergemini kui hapnik ja nii ei ole enam hapnikul vererakke, millele kinnituda. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusesse ajurakud ja nii kaotab inimene teadvuse. Kui halvatakse ka hingamist ja südametööd juhtivad piirkonnad ajutüves, piklikajus, siis saabubki surm. 1
1. SÜSINIKMONOOKSIID ÕISMÄEL 1.1 Süsinikmonooksiid Süsinikoksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Seejuures seondub ta hapnikku transportivatele punalibledele kergemini kui hapnik ja nii ei ole enam hapnikul vererakke, millele kinnituda. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusesse ajurakud ja nii kaotab inimene teadvuse. Kui halvatakse ka hingamist ja südametööd juhtivad piirkonnad ajutüves, piklikajus, siis saabubki surm. 1
suitsetaja tähelepanuvõimet. Nikotiin võib suurtes annustes ja kroonilisel tarvitamisel vastuvõtlikel inimestel sõltuvushäiret tekitada, mis kujuneb märkamatult ning on suureks takistuseks hiljem suitsetamisest loobumisel. Vingugaas - Vingugaas ehk süsinikmonooksiid on süsivesinike mitte täieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2–20 mg vingugaasi. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus. Üsna kiiresti jäävad hapnikupuudusse ajurakud ja inimene kaotab teadvuse. Tõrv - Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. See mõjub laastavalt hingamisteede limaskestadele, mille tulemusel väheneb hingamisteede vastupanuvõime haigustele. Olenevalt sigareti margist on ühe sigaretiga saadav tõrva kogus 3–20 mg. Suitsetamise põhjused
Eluohtlikuks metanooli annuseks loetakse 30-240 ml. Maksimaalne sisaldus organismis tekib 30-90 minutiga, mürgistuse nähtude ilmnemiseni kulub 1-72 tundi. Vingugaas (Carbon Monoxide) Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2...20 mg vingugaasi. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Seejuures seondub ta hapnikku transportivatele punalibledele kergemini kui hapnik ja nii ei ole enam hapnikul vererakke, millele kinnituda. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus. Arseen (Arsenic - mürk) Arseen lihtainena pole mürgine, surmavad on arseeniühendid. Et arseenimürgistusel puuduvad iseloomulikud tunnused, on see olnud hinnatud salamürk, mida on kasutatud ajalooliselt
Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2- 20 mg vingugaasi. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Seejuures seondub ta hapnikku transportivatele punalibledele kergemini kui hapnik ja nii ei ole enam hapnikul vererakke, millele kinnituda. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus. Tõrv Olenevalt sigaretimargist on ühe sigaretiga saadav tõrvakogus 3-20 mg . Esmapilgul ei tundugi see võib-olla nii suur, kuid aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse siiski ligi kohvitassitäis pigi
Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2- 20 mg vingugaasi. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Seejuures seondub ta hapnikku transportivatele punalibledele kergemini kui hapnik ja nii ei ole enam hapnikul vererakke, millele kinnituda. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus. Tõrv Olenevalt sigaretimargist on ühe sigaretiga saadav tõrvakogus 3-20 mg (vt. lisa 2). Esmapilgul ei tundugi see võib-olla nii suur, kuid aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse siiski ligi
annaabi.ee 
