· Väärisgaas Kreeka keelest sõnast neos ,,uus" · Eesti keel: Neoon · Ladina keel: Neon · Inglise keel: Neon · Sakasa keel: Neon · Vene keel: H Elemendi levik · Kosmoses 0,001818% · Maakoores puudub Esinemiskujud looduses · Õhus normaalolukorras 0,0012% · Pole teada, kas seda looduses esineb. Omadused · Värvitu · Lõhnatu · Üheaatomiline · Tihedus: 0,9 kg/m3 Üks kergematest väärisgaase · Sulamistemp.: -248,60C · Keemistemp.: -246,080C · Inertne · Hõõgub punakalt oranzilt Kasutamine · Neoonvalgustid, -lambid · Neoonvärvid · Plasmateleri ekraanides · Lasrites · Vaakumtorudes Huvitavat · Toodetakse tööstuslikult vedelal kujul · Väga kallis gaasi ja vedelikuna 55x kallim kui vedel heelium Kasutatud materjalid · Pildid: · https://encrypted-tbn1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSX0X8KWHNvPpOaOWt5yjcyEec 4n3V0JBPpySBSs9rBjN2B54RmSw · http:// www.intl-lighttech.com/sites/default/files/images/catalog/Neon_Lamps-ILT_Sources_Catalog_pg2
Pealinn Singapuri linn Pindala 710,2km 2 Riigikeel inglise,hiina,malai,tamil i Rahvaarv 5 076 700 (2010) Rahvastiku 7022 in/km² tihedus President Tony Tan Keng Yam Peaminister Lee Hsien Loong Iseseisvus 9. august 1965 Rahaühik dollar (SGD) Ajavöönd maailmaaeg+8h Legendi järgi olevat 7. sajandil saarele sattunud Palembangi prints Sang Nila Utama. Äkki märganud ta ilusat punakalt läikivat mustapäist looma. Printsi nõustajad pidasid tiigrit lõviks. Nii saanudki saar nimeks Lõvi Linn (Singa Pura). Kirjalikke allikaid enne Sir Stamford Rafflesi jõudmist Singapuri saarele 29. jaanauril 1819 pole säilinud. Raffles asutas kaubasadama Briti Ida-India Kompanii ja Johori sultani, saare Malaisia valitseja, vahelise lepinguga. 1823.a. pöördub Raffles tagasi Inglismaale ja
soomuskarbi keha on üleni kaetud suurte ning tugevate soomustega, mille igal alusel on tume pigmenditäpp. Karpkalade seljapool on traditsiooniliselt kõhupoolest tumedam. Seljal valdavad, sõltuvalt veekogu põhjavärvusest, kas tumehallid ja sinkjad- või siis mustjaspruunid toonid. Küljed säravad kollakaspruunilt ning huuled ja kõht valkjalt või kollakashallilt. Noortel karpkaladel ja sasaanidel esineb huulte- ja kõhupiirkonnas sageli roosakaid toone. Kudevalmis isased uhkeldavad punakalt toonitud sabauime- ja helmeskattega. (Leili Järv) Joonis 1. Karpkala hammastatud ogakiir 1.3Levik looduses Kodustatud karpkala eellaseks ja looduslikuks lähtevormiks on ulukkarpkala e sasaan, kelle looduslik levila paikneb Euraasias ning on jagunenud läänepoolseks (Musta, Kaspia ja Araali mere vesikond) ja idapoolseks (Ida- ja Kagu-Aasia) piirkonnaks (joonis). Need levilad on olnud isoleeritud juba sadu tuhandeid, kui mitte miljoneid aastaid. Selle tulemusena on
s.t. lööb neist elektroni välja. Kui vaba elektron kohtab uut vesiniku aatomi tuuma ehk prootonit, ühineb ta sellega ja laskub madalamatele energianivoodele. Allapoole ,,hüpates" hakkab elektron kiirgama vesiniku aatomile omaste spektrijoonte lainepikkusel. Vesiniku spektris on jooned kõige tugevamad punases otsas, mistõttu emissioonudud helendavad punakalt. Tuntumad gaasudud on Orioni udu(üleval pildil) ja nn. Põhja-Ameerika Udu Luige tähtkujus. Planetaarudud Mõne kuuma tähe ümber võib näha gaasirõngast. Rõnga välimine serv on punakas, sisemine sinakas või rohekas. Niisugust udukogu nimetatakse planetaarseks. Nimi on tulnud arvatavasti sellest, et väikese teleskoobis sarnaneb planetaarudu planeediga Uraan. Planetaarudu on pärit tema keskel olevast tähest. Elutee lõpu eel puhub täht oma
abiga püüan leida, mis tähendusi need märgid kogu etendusele annavad. Eelkõige keskendun muusikale, helidele, valguse ning värvide mänglemisele, kehakeelele ja zestidele ning püüan avada ka nende tähendusi. Uksed pannakse kinni ning tuled kustuvad; algab etendus. Lava on pime, justkui valitseks seal öö ent samas on seal piisavalt valgust nägemaks, et lavapõrandal on kuivanud puulehed, veidi punakalt kumamas. Värvilised puulehed võivad teatud kontekstis tekitada õdusa ning sügisese tunde, kuid antud lavastuses mõjuvad need kui millegi negatiivsena, nagu peatselt saabuva lõpuna. Pimeduses astub lavale pikk ja sihvakas naine valges riietuses. Ta sammub rahutult ringi ning viskab järsku suure hulga lilli jõuga vastu seina, mille järel on kuulda halvaendelist klaverimängu. Vaatajaile jääb arusaamatuks, kas klaverimäng tuleb plaadilt või mängib keegi seda reaalses elus
Elektronlambid olid praeguses mõttes küll suhteliselt suured ja kohmakad, kuid siiski väiksemad, töökindlamad ja ka kiiremad kui hammasrattad, vardad ja muu mehaanika. Arvutuskiirust hakkas nüüd peamiselt piirama elektriimpulsside kiirus juhtmetes. See on võrdne aga valguse kiirusega, tehes ühe sekundiga seitse ja pool tiiru ümber maakera. Kel on kodus alles vana nn lampteleviisor või -raadio, võib selle tagakaane eemaldamisel näha punakalt hõõgumas hulga klaaskolbe. Need ongi elektronlambid. Raadios-televiisoris pole neid üle kümne- paarikümne, Elektronarvutis oli neid aga umbes paarkummend tuhat. Elektronlambi tööeaks loeti kuni 10 000 tundi. Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme, et kergnedada arvutuste teostamist. Aastatel 1943-1945(1946) töötasid ameerika teadlased J. William Mauchley ja J. Presper Eckerti juhtimisel Pennsylvania ülikoolis välja (leiutasid) esimese
kunagi. Väliselt ei paku Mäeküla mõisnik nägijaile aastate kaupa silmahakkavat vaheldust: seesama vormist veninud tumesinine kuub valkjaks istutud saba ja läikima kulunud käiste ning hõlmadega, seesama sinine vest vanade ja värskete toidujälgedega, nende seas tunnistusega, et härra von Kremeri einelaual naljalt vedelad munad ei puudu. Varalisest inimesest annab märku ainult jäme pitsatsõrmus ta esimese sõrme arutu suure nüki taga, vestil punakalt hiilgav tukatikuldne soomuskee ning selle kütkes olev ja väga harva nähtavale tulev Genfi kuldkronomeeter. Mees ise on parajasti selles juba püsivas vanusejärgus, kus mõni uus kurd lõua all suuremat muutust ei tähenda, niisama vähe kui pisut enam härmatist habemes, kumerust kuklas ja kõverust õndlas. Kremerid vananevad üldse aeglaselt - võib-olla sellepärast, et nad ehk sündideski enam päris noored ei ole. Jalutuskäigul olles ei vaata ta naljalt kunagi peremehelikult
Viimasel ajal võib tehnilise arengu näitajaks pidada ka elektri tarbimist ja avaldatud teaduslike artiklite arvu. Mitte miski ei vihja sellele, et teaduse ja tehnika areng lähitulevikus aeglustuks, kindlasti mitte Star Trek'i sündmuste ajaks, mis ei toimu väga kauges tulevikus. Kui aga rahvaarvu suurenemine ja elektri tarbimise juurdekasv jätkuvad praeguse tempoga, siis peaks 2600. aastal kogu maailma asukad seisma külg külje kõrval ja elektri tarbimine peaks panema kogu Maa punakalt hõõguma (joon. 6.1). Kui asetada kõik ilmuvad raamatud üksteise kõrvale, siis peaks rea lõpuga kõrvuti püsimiseks edasi liikuma kiirusega 145 km/h. Tõsi küll, 2600. aastal ei ilmu uued kirjandusteosed ja teadustööd enam trükitud raamatute ja artiklitena, vaid elektroonsel kujul. Ilmselt ei saa praegune eksponentsiaalne kasv lõpmatult jätkuda. Mis siis juhtub? Üks võimalus on, et pühime end
Viimasel ajal võib tehnilise arengu näitajaks pidada ka elektri tarbimist ja avaldatud teaduslike artiklite arvu. Mitte miski ei vihja sellele, et teaduse ja tehnika areng lähitulevikus aeglustuks, kindlasti mitte Star Trek'i sündmuste ajaks, mis ei toimu väga kauges tulevikus. Kui aga rahvaarvu suurenemine ja elektri tarbimise juurdekasv jätkuvad praeguse tempoga, siis peaks 2600. aastal kogu maailma asukad seisma külg külje kõrval ja elektri tarbimine peaks panema kogu Maa punakalt hõõguma (joon. 6.1). Kui asetada kõik ilmuvad raamatud üksteise kõrvale, siis peaks rea lõpuga kõrvuti püsimiseks edasi liikuma kiirusega 145 km/h. Tõsi küll, 2600. aastal ei ilmu uued kirjandusteosed ja teadustööd enam trükitud raamatute ja artiklitena, vaid elektroonsel kujul. Ilmselt ei saa praegune eksponentsiaalne kasv lõpmatult jätkuda. Mis siis juhtub? Üks võimalus on, et pühime end täielikult Maa pealt mõne katastroofiga nagu seda on
annaabi.ee 
