Arutlus Millised olid eestlaste valikud teises maailmasõjas. Kuna eesti oli pidevalt teise maailmasõja ajal saksa või nõukogude liidu kooseisus siis võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuna see paljudele meestele ei meeldinud siis valiti ka üle mere oleva soome sõjavägi, kuid rindele siiski ei jõutud. Üle kõige olid mehed valmis võitlema oma kodumaa iseseisvuse eest. Punaarmeese värvati mehi peamiselt sundmobiliseerimisega. See oli seadusevastane, kuid Nõukogude Liit sellest kinni ei pidanud. 1941 aasta juunis mobiliseeris Punaarmee sunniviisiliselt Venemaale mehi, kellest paljud ei pidanud sealsetele tingimustele vastu, kuna nad olid ülekurnatud või tabasid neid haigused. 1942 aastal moodustati 8. eesti laskurkorpus, kus paljud mehed hukkusid lahingutes ja andsid ennast saklastele vangi. Eelkõige taheti Saksa armeese minna kättemaksu pärast Nõukogude liidule
Referaat Georg Ots (1920-1975) Georg Ots (1920-1975) Georg Ots oli eesti laulja, näitleja ja ujuja. Georg lõpetas 1938. aastal Tallinna Prantsuse Lütseumi ja jätkas oma kooliteed Tondi sõjakoolis ja teenis lühikest aega palka Eesti merejõududes. Ta õppis 1940.-1942. Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonnas, 18. augustil aastal 1941 viidi siis ta edasi Punaarmeese ja viidi merepidi Tallinnast Leningradi. Ta tuli Eesti tagasi 1944. aastal. Ots lõpetas aastal 1951. Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Tiit Kuusiku lauluklassi. Georg valiti Eesti NSV saadikuks NSV Liidu 9. Ülemnõukogu kooseisus (1974-1979). Georg ots alustas laulmist Aleksanderi Arderi abil Nõukogude tagalas Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti NSV Riiklikud Kunstiansablid Punaarmee rindeüksuste ja tagala teenindamiseks. 1994
Suvesõjas koos metsavendadega. 1944. aastal moodustati 200. jalaväerügement, kuhu kuulus 2500 eestlast, kes tulid Eesti eest võitlema. Paljud eestlased põgenesid Läände 1944. aastal. Nad hakkasid kartma, et Vene okupatsioon tuleb tagasi ja lahkusid Eestist. Nad olid valmis tagasi tulema Eestisse kui II maailmasõda on läbi ja Eesti on taas iseseisev. Pealmiselt suunduti Saksamaale ja Rootsi. Eestlastel ei olnud eriti valida kelle poolel nad saavad sõdida. Punaarmeese ja Saksa armeesse oli neil kohustus minna, kui kuulutati välja sundmobilisatsioon. Eestlastel oli ainult valida, kas nad lähevad Soome eest võitlema või ei. Ja neid, kes läksid Soome eest võitlema ootas parem elu kui neid, kes Eestisse jäid, kuna Soomes said nad väljaõppe ja ei pidanud liituma Punaarmee ega Saksa armeega.
aasta juunis, kui oli alanud Nõukogude Liidu ja Saksa sõda. Eesti mees lootis, et relvaga saab taastada kaotatud isesisvus. Nüüd tuli Eesti mehel otsustada, kas sõdida Saksa armees, Punaarmees või Soome armees. Saksa armeesse mindi esialgu vabatahtlikult. Kui uued võimud kuulutasid välja mobilisatsiooni, kukkus see läbi. Alles 1844. aastal läksid 40 meest relvaga kaitsama oma isamaad. Nende valikus oli oluline see, et nad olid jäänud Eestisse ja neid polnud mobiliseeritud Punaarmeese. Nõukogude poolel sõdis ka Eesti armee, mis oli liidetud Punaarmee koosseisu kui 8. territoriaalne laksurkorpus. 33000 Eesti meest mobiliseeriti nõukogude võimu poolt Punaarmeessse. Nende saatuse määras vanus ja elukoht, sest põhiliselt mobiliseeritud olid Põhja- Eestist. Kolmas valik oli Soome armee- sinna läksid mehed vabatahtlikult ja kellele ei meeldinud sõdida Suur- Saksamaa eest ega Punaarmee eest. Soome armees võidelnud korraldasid 1941. aastal Erna retke Eestisse ja 1944
Kooliajal oli Alveril kaks harrastust: muusika ja kirjanuds.Valiku kirjanudse kasuks tegi gümnaasiumi lõpuklassis kui tema kirjutatud romaan ,,Tuulearmuke" sai II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel ,,Lugu valgest varesest" (1931), "Tasakaal"(1982) ,,Tähetund"(1966 ) Juhan Smuul 1922 1971 oli eesti kirjanik ja luuletaja. Sündis muhumaal, õppis lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Aastal 1941 mobiliseeriti Punaarmeese. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana. 1943 aastal tegi luuledebüüdi. "Tormi poeg" (poeem, 1947) Järvesuu poiste brigaad" (1948) "Poeem Stalinile" (1949) Paul-Eerik Rummo (19. jaanuar 1942 Tallinn) on Eesti kirjanik ja poliitik. Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Paul-Eerik Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri
valimised, moodustati Eesti Töötava Rahva Liit, mis käivitas propaganda Moskva-meelsete kandidaatide toetuseks. 21. Juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (lühend ENSV). Eestlastel polnud võimalust valida okupatsiooni ja iseseisvuse vahel kuna Esti alistus Nõukogude liidule hääletult, ilma vastu hakkamata. Eestlastel oli valida kolm armee vahel, kuhu sõdima minna. Nõukogude Liidu poolt mobiliseeriti Eesti mehed Punaarmeese, mis toimus sunniviisiliselt, kuna eestlased ei tahtnud sõdida kommunistliku ideoloogia eest. Oli ka venemeelseid inimesi, kes astusid ise hävituspataljonidesse. Punaarmees sõdis üle 20 000-de eestlase. Eesti Vabariigi sõjaväe baasil moodustati Punaarmee 22. Territoriaalne laskurkorpus. Osade eestlase saatuse määras peamiselt elukoht ja vanud, kuna peamiselt mobiliseeriti mehi Põhja Eestist. Saksa armeesse mindi algul vabatahtlikult, sest taheti kättemaksta ning sõdida
rebimine ühe käega,tõukamine kahe käega,tõukamine kahe käega. MM võistlustel Tallinnas 29 ja 30.aprillil 1922.a. Võitis maailmameistritiitli. 1921.a. Asutas Valgas Vabaduse tn.21 äri. Kaubeldes kalaspordipüügiriistadega. Neulandi hobiks oli viiulite kogumine kuid ka kalapüük. Abiellus Alfred 17.aprillil 1922.a. Valgas. Tema perre sündis ja kasvas neli poega. Kõige vanem poeg Harry(7.IX.1922) mobiliseeriti Punaarmeese ja suri haavadesse 23.dets.1942.a. Velikije Luki all. Ringold(2.V.1925) oli Saksa sõjaväes, tegi Poolas õppelaagri läbi ja pääses imekombel Siberi vangilaagritest. Poeg Erich(27.X.1926-2.VIII.1933) suri varakult. 3 Kõige noorem poeg Illar(25.IX.1937) elas üle sõja vintskused ja lõpuks asus koos vanematega elama Tallinna. 1923.a. Alguses sõidab Neuland Saksamaale ravile.Ta väitis, et on
milj. (19 milj.) inimest. 3. Massiliselt inimesi oli küüditatud Siberisse (GULAG-i vungilaagrid, väljasaadetute asulad) 4. Paljud komnoored ja pioneerid läksid vabatahtlikult ehitama ,,Helget tulevikku ja suuri tehaseid" Kollektiviseerimine oli lõpule viidud Stalini terror II viistakul (1934-38) oli eesmärgiks suured sõjatehased 1934. a. Algasid ,,Puhastused" Ka linnades ja Komparteis 1937. a. Jõudis puhastuste laine ka punaarmeese, kus hukati enamus armee juhtkonnast (Tuhhatsevski) 1938. a. Hakati arreteerima ka N.Liidus paguluses olevad rahvusvahelisi kommuniste Stalini plaanid Kindlasti võib tekkida küsimus, kas Stalin oli hull!? (Stalini võimu ajal hukkus aastas keskmiselt u. 480 000 in. Aastas) Tagajärjeks pidi tulema suur sõda (II Maailmaõda 1939-1945), Kus N.Liidus pidi saama maailma ainus riik. Kordamiseks (lk 77-91)
Nende põrandaaluse võrgu andis üles EK(b)P KK I sekretär Karl Säre. Septembris ja Oktoobris jätkus Eesti saarte kaitsmine. 21.10.1941 - Hiiumaa langes Sakslaste kätte. 06.12.1941 - viimase osana Eestist langes Saksa okupatsiooni alla Osmussaar. Eesti kindralkomissar oli Karl Sigismund Litzmann. Eestis taastati omavalitsus. Selle juhiks sai Hjalmar Mäe, endine vapside propakanda juht. Eestlased läksid venemaale, teine osa mobiliseeriti punaarmeese Vene ajal, kuid sisuliselt viidi nad vangilaagritesse. Eestlastes moodustati Värskas punaarmee koosseisus 22. teritoriaalne laskurkorpus, mis taganes kohe Pihkva taha. Eestisse alles jäänud mehed sunniti astuma Saksa Wehrmachti. Sakslased rajasid Kloogale ja Kalevi-Liivale koonduslaagrid. Neis hukati 125'000 inimest. Loodi liikumine "Eesti Rahva Ühisabi," mis pidi aitama sõjas sugulasi kaotanud perekondi. Eesti majandus orjenteeriti ümber Saksa Wehrmachti toetuseks.
30Ndate lõpus valmisid NL tehastes esimesed katseeksemplarid II ms aegsetest relvasüsteemidest- nt kaitsetankid KV (Kliment Vorošilov), tankid T34, ründelennuk Il-2, reaktiivmiinipildujad Katjušad, mitmed suurtükiväesüsteemid jne. Enamik katseeksemplaridest valmis 30ndate lõpus, seeriatootmisesse jõudsid pärast ms puhkemist, aga kui NL veel sõjas ei osalenud. Suurenes jõuliselt Punaarmee arvukus. Uus konstitutsioon, stalinlik, tähendas, et Punaarmeese kutsuti nüüd kõik noormehed, kes tervise poolest sinna sobisid. 1939 a-ks oli Punaarmee arvukus kasvanud 1,5 miljonini, viimati oli nii palju kodusõja lõpus. 1941 suveks oli 5,7 milj meest. 30Ndate lõpus oli selge, et NL tööstus valmistab niivõrd palju sõjatehnikat, et kaua aega rahutingimustes sedaviisi edasi minna ei saa. 30ndate lõpus sai NL võimaluse oma uudset ja massiliselt toodetavat sõjatehnikat katsetada-
annaabi.ee 
