Vabadussõda Vabadussõda puhkes 28.novembril 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale. Punaaremee pealetung toimus kahes suunas. Narva alt Tallinnale ja Pihkva alt Võru-Valga-Tartu suunas. Algavale interkratsioonile püüti anda kodusõja iseloomu. Iterkatsioon on mingi riigi sekkumine teise riigi siseasjadesse, eesmärgiga selle riigi valitsevat korda likvideerida. Leenin püüdis näidata aga, et eestis ei toimugi vabadussõda vaid siin toimub hoopis kodusõda. 29.novembril 1918 marssis punaarmee Narva ja samal päeval kuulutasid enamlased seal välja
Välisdelegatsioonil õnnestus saavutada Eesti omariikluse tunnustamine de facto Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt. Saksa okupatsioon lõppes seoses keisrivõimu kukutamisega Saksamaal novembris 1918. Ajutine Valitsus asus taas tööle 11. novembril 1918. Vabadussõda Pärast Saksamaa lüüasaamist I maailmasõjas lootis Nõukogude Venemaa taastada Vene impeeriumi endised piirid ja ühtlasi korraldada revolutsioonid teistes Euroopa riikides. 1918.a. novembris koondas Punaaremee Eesti piiridele suured jõud. Teiste seas toodi kohale ka Venemaale põgenenud eesti kommunistid. Samal ajal ei suutnud Eesti Vabariik enda kaitseks koondada märkimisväärseid jõude. Eesti Vabadussõda algas 28.novembril 1918. Esimese linnana langes Punaarmee kätte Narva. Seal kuulutati enamlaste poolt välja Eesti Töörahva Kommuun (eesotsas J.Anveldiga). Selle eesmärk oli jätta välismaailmale mulje toimuvast kui kodusõjast. Tegelikult polnud tegu mingi riigiga, tegelikult allus
passiivset vastupanu. Välisdelegatsioonil õnnestus saavutada Eesti omariikluse tunnustamine de facto Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt. Saksa okupatsioon lõppes seoses keisrivõimu kukutamisega Saksamaal novembris 1918. Ajutine Valitsus asus taas tööle 11. novembril 1918. Pärast Saksamaa lüüasaamist I maailmasõjas lootis Nõukogude Venemaa taastada Vene impeeriumi endised piirid ja ühtlasi korraldada revolutsioonid teistes Euroopa riikides. 1918.a. novembris koondas Punaaremee Eesti piiridele suured jõud. Eesti suunal koondas Punaarmee oma väed Narva jõe taha. Esimesed sissetungikatsed löödi tagasi veel siia jäänud saksa vägede poolt. 28.novembril 1918 vallutati Narva ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mille eesotsa seisis Jaan Anvelt. Eestlastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast mitte sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enamlikku poliitikat
pealetungid tagasi hoida ning võim läks Saksa väejuhatusele. Märtsi lõpuks õnnestus vastane linnast põhja pool jõe taha tõrjuda. Heitlused Narva all jätkusid aprilli lõpuni, ent kumbki ei saavutanud edu. Seejärel oli vaikus kolmeks kuuks. Narva lahingute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi terrorirünnakuid Eesti linnadele. 6. 03 õhulöök hävitas Narva täielikult. 8- 11 Jõhvi ja Tapa. Ööl vastu 9.03 pommitati 250 Vene lennuki poolt Tallinn. 25. 03 vallutati Tartu. Punaaremee vallutab Tartu : 24.07- l tõrjusid eestlased punaste rünnakud Auvere silla pealt, kuid päev hiljem ületasid venelased Narva jõe a marssisid 26.07-l sisse enda hävitatud Narva. Samuti peeti lahinguid Sinimägedes- kahe nädala vältel. Aug. keskel jõudsid Pihkva piirkonnas pealetungi alustanud punaväelased L- Eestisse. 22. sept. vallutati Tallinn. Seejärel langeid üksteise järel Viljandi, Pärnu, Paldiski ja Haapsalu. 26. sept Virtsu. 1944 sept- Suur põgenemine
hertsogiriiki. 11. novembril 1918. a kirjutati alla Campiegne´i vaherahule. 11. novembril astus ka Ajutine Valitsus taas kokku. Lõpuks taastati välja kuulutatud iseseisev Eesti Vabariik. Vabadussõda Pärast Saksamaa lüüasaamist I maailmasõjas lootis Nõukogude Venemaa taastada Vene impeeriumi endised piirid ja korraldada revolutsioone teistes Euroopa riikides. 1918.a. novembris koondas Punaaremee Eesti piiridele suured jõud. Teiste seas toodi kohale ka Venemaale põgenenud eesti kommunistid. Eestis ei suudetud moodustada enda kaitseks piisavalt jõude. Eesti Vabadussõda algas 28. novembril 1918. Detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eesti pinnal ja enamlaste kätte langes palju Eesti linnu. Sõda oli eestlastele väga raske, kuna vastasel oli tugev ülekaal nii arvuliselt kui relvastuses ja siinsel rahval oli raske uskuda, et nn "väike Eesti" midagi "suure Venemaa" vastu
Välisdelegatsioonil õnnestus saavutada Eesti omariikluse tunnustamine de facto Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt. Saksa okupatsioon lõppes seoses keisrivõimu kukutamisega Saksamaal novembris 1918. Ajutine Valitsus asus taas tööle 11. novembril 1918. Vabadussõda Pärast Saksamaa lüüasaamist I maailmasõjas lootis Nõukogude Venemaa taastada Vene impeeriumi endised piirid ja ühtlasi korraldada revolutsioonid teistes Euroopa riikides. 1918.a. novembris koondas Punaaremee Eesti piiridele suured jõud. Teiste seas toodi kohale ka Venemaale põgenenud eesti kommunistid. Samal ajal ei suutnud Eesti Vabariik enda kaitseks koondada märkimisväärseid jõude. Eesti Vabadussõda algas 28.novembril 1918. Esimese linnana langes Punaarmee kätte Narva. Seal kuulutati enamlaste poolt välja Eesti Töörahva Kommuun (eesotsas J.Anveldiga). Selle eesmärk oli jätta välismaailmale mulje toimuvast kui kodusõjast
ühisnimetuse sõjakommunism. Suurelt osalt oli see tingitud oludest, kuid selles nähti ka sotsialismi mudelit, mis pidi Venemaal võimaldama kiiresti kommunismi jõuda. 1919. a. kevad oli sõjategevuses üks pingelisemaid aegu. Maailmarevolutsiooni nimel oli nõukogude juhtkond valmis relva jõul lämmatama teiste rahvaste iseseisvuspüüdeid. Puht sõjalisel teel iseseisvusid sel ajal Eesti, Läti ja Leedu. Kodusõda tõstis esile terve rea väljapaistvaid väejuhte. Punaaremee komandöridest K. Vorosilov, S. Budjonnõi, S. Kamenev, V. Blücher, M. Tuhhatsevski, A. Kork jt. Valgete vägesid juhtisid A. Koltsak, A. Denikin, N. Judenits ja P. Wrangel. KOKKUVÕTE. Kodusõda tõi palju kannatusi ja ohvreid nii lahinguväljal kui ka tagalas. Hukkus 8 miljonit inimest. 17. VII 1918. a. tapeti bolsevike poolt Jekaterinburgis ka tsaar Nikolai II koos perekonnaga. Demoraliseeritud olid rahva eetilised tõekspidamised ja kogu elulaad. 11
annaabi.ee 
