TTLS-kiirem. T1 asemel mitu BT-i mis võivad küllastuda, so hakata aeglaselt ümber lülituma 12pdf 3. kiireim ja lihtne, kallis sest head komparaatorid kallid ja vaja palju, 3 järgu jaoks vaja 7-t. 2kordse integreerimisega. 14pdf 4. suured voolud madalad pinged. Mähkida sekundaarmähis kahe traadiga korraga. Sekund- mähisel keskelt väljavõte. Diood üleval/all, alumine ühendatud ülemise ette. Tarbija ülemise mähise peal. Ud=0.9U2. q1=0.67=1/m2-1, m-pulsatsioonide arv alaldatava pinge perioodide peal. 10pdf 5. ÜK-lülitus. Trans üles, lin. elem. alla. Takisti pingelang=väljund Usis>~Uvalj. Pinge järgi võimendust pole, voolu järgi küll. Tänu suurele sisendtakile kas puhvrina. Sign arvutusel Emitterist läbi RE maha. Rsis on suur=h11e+(1+h21e)RE~ 5pdf Pilet 11. 1. alaldava siirde tekkimise tingimus 2. väljatransistoride liigitus 3. 2xT sild (ASK ja FSK) 4. välistav või (tähistus ja tõeväärtustabel) 5. ROM 1
Südame rütmihäirete ehk arütmiate põhjuseks on muudatus kas impulsi tekkes, impulsi juhtivuses või mõlemas. 1.Südame elektrofüsioloogia Südame juhtesüsteemi spetsialiseerunud rakud on võimelised tekitama aktsioonipotentsiaale depolariseerides iseennast rütmiliselt ja korduvalt lävepotentsiaalini. Läve juures tekivat ja iseeneslikult edasi arenevat membraani laengu kahanemist nimetatakse erutuseks. Järelikult erutused, mis on südame rütmiliste pulsatsioonide vallandajateks, tekkivad südames eneses. Seda omadust nimetatakse automatismiks. Neid spetsialiseerunud rakke, mis omavad automatismi võimet, nimetatakse sammuandjateks. Primaarne sammuandja on südames sinuatriaalsõlm, kuid ka teistel erutusjuhtesüsteemi osadel, nagu atriventrikulaarsõlm ja vatsakeste juhtesüsteemil, on võime erutuse automaatseks tekitamiseks. Erutusimpulsside tekkimise sagedus on aga erutusjuhtesüsteemis seda väiksem, mida kaugemal asub vastav
traadiga korraga. Sekund-mähisel keskelt väljavõte. Voolude "kaalud" määrame kahendkoodis. Skeemilise lahenduse puudused: 1) raskused Diood üleval/all, alumine ühendatud ülemise ette. täppistakistitega väiksemate "kaalutegurite" puhul_ R/8 2) tugipingeallika pinge sõltub Tarbija ülemise mähise peal. Ud=0.9U2. koormusest. q1=0.67=1/m2-1, m-pulsatsioonide arv alaldatava pinge perioodide peal. 10pdf Pilet 8. 5. JOONIS1 ÜK-lülitus. Trans üles, lin. elem. alla. 1. KMOP loogika Takisti pingelang=väljund Usis>~Uvalj. Pinge 2
124 . 1 2 2 Ud = 2U 2 Sintdt = U 2 0,9U 2 0 Ud = 0,9U2 t ; U d1m 2 2 2 q1 = = 2 = 2 = = 0,67 Ud m -1 2 -1 3 q1 = 67% m = ?Pulsatsioonide arv alaldatud pinge peerioodil. m = 2. Skeemi kasutamine: suhteliselt tugevate voolude ja suhteliselt madalate pingete alaldamiseks. 3). 1F.,"S" (sildlülituses) skeem. U b max = U 2 m = 2U 2 Ud = 0,9U2 Skeemi kasutamine: suhteliselt nõrkade voolude ja suhteliselt kõrgete pingete alaldamiseks. 125 Skeem kahepolaarse pinge saamiseks. [2) ja 3) skeemide kombinatsioon]. Ud = Ud1 + Ud2
Müokardi roll: MÜOKARDIOTSÜÜDID on erutumisvõimelised, võimelised genereerima aktsioonipotentsiaali. Tüüpiline müokard, mille kontraktsioon aitab täita pumbafunktsiooni atüüpiline müokard, mis on südame erutustekke- ja juhtesüsteem, kontrollib südamerütmi ja eri osade koostööd. Maali-Liina, jaanuar 2012 Südame rütmiliste pulsatsioonide vallandajateks on südames endas tekkivad erutused. Erutus levib, kuni haaratud on kõik südamelihaskiud. 32) Südametsükkel, selle põhifaasid. Vererõhu ja mahu muutused tsükli eri faasides. Kodade ja vatsakeste tsüklid toimuvad mõlemal poolel sünkroonselt, kuid paremal pool arendatavad rõhud on palju väiksemad. Vatsakese tsükkel on 3 korda pikem. Kodadel 1
kasutamine suitsuimeja imipoolel, kuigi see on energeetiliselt kõige ebaökonoomsem reguleerimismeetod. Energeetilisest seisukohast on kõige otstarbekam muuta suitsuimeja rootori pöörlemissagedust. Vaadeldav reguleerumisala ei oma hilistumist, omab suhteliselt väikest inertsust ja märgatavat isetasakaalustuvust. Kuna koldel on reguleerimisobjektina suhteliselt soodsad omadused (parameetri pulsatsioon välja arvatud), siis võib reguleerida nii PI- kui ka I-regulaatoritega. Pulsatsioonide summutamiseks pannakse hõrendusanduri ette spetsiaalsed dempferseadmed: drosselseadmed või anumad, võib kasutada suurema läbimõõduga impulsstorusid. Signaali saamiseks viiakse koldesse väikese avaga impulsivõtutoru Ø5÷6 mm. Toru ja hõrendusanduri vahele pannakse tasandusandur, mahuga 1 liiter. Elektriliste regulaatorite puhul võib kasutada elektrilist dempferit, mis kuulub mõõteploki koostisse. Põhiliseks häiringuks on põlemisõhu kulu muutumine. Seepärast suitsuimeja
annaabi.ee 
