HERTZSPRUNGI-RUSSELLI DIAGRAMM UDUKOGUD Andromeeda udukogu ehk galaktika M31 KÄÄBUSTÄHED • Punased kääbustähed • Valged kääbustähed • Pruunid kääbustähed PUNANE KÄÄBUSTÄHT Proxima Centauri VALGE KÄÄBUSTÄHT Siirius B HIIDTÄHED • Punased hiiud Antares VY Canis Majoris • Ülihiiud Cygnus OB2 -12 SUPERNOOVA Supernoova jäänus, taustal Wolf–Rayet'i täht. PULSARID Crab Nebula KAKSIKTÄHED Tänan kuulamast!
Nende eristamisel lähtutakse mitte kiirguse sagedusest, vaid selle tekkimise viisist. Röntgenkiirgus tekib elektronide liikumisel kõrgemalt energeetiliselt tasemelt madalamale, gammakiirgus tekib aga tuumaprotsessides. Gammakiirgus · Radioaktiivne kiirgus · Gammakvantide voog · Suure läbimisvõimega · Põhjustab kiiritustõbe Looduslikud kiirgajad · Päike, · Lubjakivi · Graniidpinnas · Äike · Pulsarid · Kvasarid · Gamma pursked Gamma pursked · Mõistatuslikud nähtused · Avastati üle 30 a tagasi · Pärinevad väljaspoolt meie Galaktikat · Pursete põhjustaja ei ole veel teada · Maale ohtu ei ole Gammakiirguse tekkimine Annihilerumine Vesiniku tuumad põrkuvad Piion Kaks gammakiirt Tagajärjed looduses Gammakiirgus põhjustab ainet läbides, eelkõige kokkupuutumisel elektronidega,aatomite ionisatsiooni.
Supernoova võib tekkida kahel põhjusel: kas ülihiius tuumasünteesi lõppsaadusena tekkiv raud muutub tähe tuumas nii tihedaks, et raudtuum kollabeerub iseenda raskuse all, või kui valge kääbus saab teiselt tähelt ainet juurde, kollabeerudes süsinikutuumadel põhineva plahvatusliku tuumasünteesi käigus. Supernoova jäänuk on tähest välja paiskunud ainest moodustunud udukogu. Paljud inimkeha koostises olevad keemilised elemendid on tekkinud supernoova plahvatustes. Pulsarid Pulsar on kiiresti pöörlev neutrontäht, mis kiirgab korrapäraseid raadiolainete impulsse nagu nähtamatu kosmiline majakas. Esimese pulsari avastas Cambridge'i astronoomiadoktorant Jocelyn Bell Burnell 1978. aastal. Praegu on teada 2000 pulsarit, kuid meie galaktikas võib pulsareid olla isegi 100 000. Aja jooksul nende pöörlemine aeglustub. Pulsarid tekivad tõenäoliselt supernoova plahvatuse tagajärjel, sellepärast ongi enamik
ümbritseva atmosfääri väliskihi gaaside koostis ja liikumise kiirus. Röntgenkiirgust võtavad vastu mõningad tehiskaaslased. Nende abil on avastatud musti auke, mis kiirgavad röntgenkiiri sellal, kui nad neelavad läheduses asuva tähe gaase. Gammakiirgust püüavad ka tehiskaaslased. Erinevaid kiirgusi püüavad tehiskaaslased, sest neid ei takista maa atmosfäär. Gammakiirguse osakestel on väga suur energia. Seda saadavad välja väga paljud objektid, sealhulgas ka pulsarid, mis on plahvatanud tähtede jäänukid. Radarisignaale püütakse maapealt spetsiaalsete seadmetega. Teadlased koostavad planeetide ja nende kaaslaste radarikaarte selle järgi, kuidas raadiolained taevakehade pinnalt tagasi peegelduvad. Radarikaartide abil saab näha taevakehade reljeefe. Raadiolained tekitavad paljud taevakehad. Raadiolained on sellele kehale ainuomased. Raadiolaineid võtavad vastu suured kausikujulised raadioteleskoobid. Selle
maailmaruumi ( täht tervikuna ei säili) Supernoova plahvatusest järele jäänud tähe tuum väiksem kui või võrdne 1,5 päikese massi ja tekib valge kääbus Valge kääbus- tekib tähe kokkuvarisemisel kütuse lõppemise tagajärjel Plahvatusest järele jäänud tähe tuum suurem kui 1,5 päikese massi järgneb tugev kokkutõmbumine ja elektronid tungivad aatomituumadesse, toimub täheaine muundumine nutronideks (neutrontäht). Neurontäht- koosneb ainult neutronitest Pulsarid- tähed, mille kiirgus jõuab meieni lühiajalise impulsina (alla 1s) Prototäht-> punane hiid-> supernoova-> neutrontäht-> must auk Must auk- ruumipiirkond (objekt) , mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski, isegi valgus ei pääse sellest välja ja seepärast ei ole seda võimalik näha, tema olemasolu saab tuvastada vaid tänu tugevale gravitatsiooniväljale. Kaksiktäht- selle moodustavad kaks teineteise ümber tiirlevat tähte. Gaasipilves moodustavad
Mida tihedamaks muutub gloobul, seda suuremaks muutub kiirgus. Algul kiirgab gloobul ainult soojust. 4.Keskosas tekkinud kiirgus levib gloobuli pinnale. Sellel hetkel pilv laguneb ja kiirgus pääseb maailmaruumi. Nii sünnibki täht. 22. Kui kaua võttis Päikesel aega täheks saamiseks ja kui kauaks ta jääb stabiilsete tähtede hulka? 23. Mis on Chandrasekhari piirmass? S.Chandrasekhari järgi nimetatud piirmass võrdub 1,38 Päikese massiga 24. Mis on neutrontäht, noova, supernoovad ja pulsarid? Neutrontäht on peamiselt neutronitest koosnev täht. Tegu on Päikesest umbes 8 kuni 30 korda suurema massiga tähtede arengu lõppstaadiumiga. Noova äkilise heleduse kasvuga täht Supernoova- eriti hele noovaon oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Pulsar- korrapäraseid kiirgusimpulsse andev täht 25. Mis on must auk ja kuidas need tekivad?- ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii tugev, et
). Kiirgusi saab eristada üksteisest nende lainepikkuse, sageduse (võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste arv ajaühikus) ning ühel prootonil oleva energia järgi. Joonis 1. Elektromagnetlainete skaala [2] Raadiolained on madalaima sagedusega elektromagnetlained, nende ülemiseks piiriks on ligikaudu 300 GHz. Inimkond rakendab neid infoedastusvahendina. Looduslikud raadiolainete allikad on mõned kosmilised objektid, näiteks pulsarid (raadiolaineid kiirgavad magneetilised tähed). [3] Mobiiltelefonide raadiolainete elektromagnetilise radiatsiooni tugevuse, tiheduse ja sageduse ulatus tõstab mitokondriaalsete reaktiivsete hapnikuühendite tekkimise kiirust inimese spermatosoidides, mis vähendab nende rakkude liikuvust ja vitaalsust, stimuleerides samaaegselt DNA alg-liitumissaaduse loomist ja lõpuks ka DNA fragmentatsiooni. See võib
36. SKAALA – ELEKTROMAGNETILISTE LAINETE SPEKTRID Elektromagnetilist kiirgust saab jaotada sageduse järgi spektriks. Väiksematele sagedustele vastavad suuremad lainepikkused ja väiksemad kvandi energiad. Raadiolained on madalaima sagedusega EM-lained, nende ülemiseks piiriks on ligikaudu 300 GHz. Inimesed rakendavad neid infoedastusvahendina, looduslikud raadiolainete allikad on mõned kosmilised objektid, näiteks pulsarid. Mikrolained kuuluvad kõrgema sagedusega raadiolainete piirkonda (umbes 0,3–300 GHz). Lisaks infoedastusvahenditele kasutatakse mikrolaineid radarites, raadioteleskoopides, navigatsioonis (GPS) ja mikrolaineahjudes. Kosmiline taustkiirgus jääb mikrolainete piirkonda. Infrapunakiirgus on EMK, mis langeb vahemikku 1–400 THz, piirnedes ühelt poolt punase valgusega (sellest ka nimi)
1965 Mariner saadab esimesed selged pildid Marsist. 1966 Luna 10 lendab esimese kosmoselaevana kuu orbiidile. 1967 John Gurdon kasutab rakutuumasiirdamist ja kloonib niimoodi konna, tegu on esimese kloonitud selgroogsega. 1969 Neil Armstrong kõnnib esimese inimesena kuul. 1969 Staelin, Reifenstein, Cocke, Disney ja Taylor avastavad Krabi udukogus pulsari ja ühendavad niimoodi supernoovad, neutrontähed ja pulsarid. 1971 Texas Instruments toob turule esimese kergesti käsitletava elektroonilise kalkulaatori. 1972 Freedman ja J.C. Clauser kontrollivad esimest korda polarisatsiooni korrelatsiooni Belli võrratusega. 1973 Fairchild Semiconductor toob turule esimese CCD sensori suurte piltide saamiseks: 100 X 100 pikslit. 1973 Ostriker ja Peebles avastavad, et nähtava aine hulk tüüpilistes spiraalgalaktikates pole Newtoni gravitatsiooniseaduse põhjal
Võimalikud erinevad 27 elektromagnetlainete sagedused moodustavad spektri, millest väikese osa moodustab nähtav valgus. Raadiolained on madalaima sagedusega EM-lained, nende ülemiseks piiriks on ligikaudu 300 GHz. Inimesed rakendavad neid infoedastusvahendina, looduslikud raadiolainete allikad on mõned kosmilised objektid, näiteks pulsarid. Mikrolained kuuluvad kõrgema sagedusega raadiolainete piirkonda (umbes 0,3–300 GHz). Lisaks infoedastusvahenditele kasutatakse mikrolaineid radarites, raadioteleskoopides, navigatsioonis (GPS) ja mikrolaineahjudes. Kosmiline taustkiirgus jääb mikrolainete piirkonda. Infrapunakiirgus on EMK, mis langeb vahemikku 1–400 THz, piirnedes ühelt poolt punase valgusega (sellest ka nimi). Infrapunast kiirgust nimetatakse sageli soojuskiirguseks, kuna inimesele tuttavad
annaabi.ee 
