Tänapäeva kultuuris eriti kosjasid enam ei korraldata. On teada vaid üksikud juhtumid, mil noorpaar enne ametlikku algust ka kosjatseremoonia läbi mängib. Pulmad olid vanade eestlaste üks suurimaid pidustusi üldse, neid peeti alati toretsevalt enamasti 2 3 päeva, jõukamates peredes isegi kuni nädal aega jutti. Ka pulmakülaliste arv sõltus suuresti perekonna rikkusest: mõnekümnest inimesest kuni sajani. Pulmade suuruse ja tähtsuse mõõdupuuks oli hobuste arv pulmarongis. Kõige ees sõitis pruutpaar, kutsariks isamees. Nende järel peiupoisid pruuttüdrukutega, siis pruudi ja peigmehe vanemad ning rongi lõpus muu pulmarahvas. Pruutpaari hobuse look oli punutud värviliste lintidega. Aiste küljes kõlisesid kellad. Samas ei olnud pulmapeo korraldamine kõigile eesti talupoegadele jõukohane, siis abistasid neid sugulased ning ka naabrid, kogudes annetusi veimede jaoks, täites pulmakotti pulma kaasaviidavate toiduainetega ning tehes kinke noorpaarile
registreerimine ilmalikult nn õnnepalees (varem perekonnaseisuamet või perekonnaseisuaktide büroo, nüüd kohaliku maavalitsuse rahvastikutoimingute talitus). · Põhiliselt tähistatakse pulmi siiski pulmapeol, mis toimub kas abiellunute uues kodus või selleks eraldi valitud paigas. Sagedased on pulmapeod hotellides või restoranides, jõukama rahva puhul mõisates. · Pulmapeole võidakse sõita pulmarongis, mis viimasel poolsajandil koosneb eelkõige autodest (pruutpaari auto kapotile kinnitatakse valgete lintidega pärg ning ka teiste autode antennide küljes on valged lindid), kuid pruutpaar võib sõita ka hobuste veetavas tõllas, kaarikus või vankris. ·Mälestuseks pulmadest lastakse sageli pruutpaari pildistada spetsialistist pulmafotograafil. · Seda võidakse teha nii registreerimisel, laulatusel või peopaigas kui ka mõnes avalikus kohas,
jõuline ja terav kui ka õrn ja südamlik. Ta on siin eksimatult naiselik nagu ennegi, ent samas lihtsam ja mitmekülgsem. . Helsingi on täna haige mu lapsepõlvejuttudes on Läänemaa aga kusagil kapillaarides kobrutab Võrumaa maastik ja see kummaline keel on mu kõrvale armas Võrtsjärve loksuvast emaüsast pressiti mind välja ühe jalaga Eesti- teisega Liivimaal kanti mind ilmale põlvkondade kaupa kiikusin keskmaa kesal kahe kase vahel ja kihutasin pruuskavas pulmarongis kirikusse ja koju pargipingil beibed lappasid annabellat seda õhukest ja libedat ajakirja mis käsib keelab ja müüb müüb lõhnaõli ilma milleta polevat kevadel lõhna müüb põsepuna ilma milleta peaks olema häbi kanda oma nooruse odavat ohakaõit mina loen meie alla kolmekümneste valgeid ja vallalisi käejooni oled tähtkujult ikkagi karu ja mina laanepüü mis peaks meid siin kinni hoidma? Luuletus räägib sellest, et tänapäeval inimesed ei mõtle enam naturaalsusele
Hilisemalt, kui laulatus ning pulmad hakkasid rohkem ühte sulanduma, võtsid pea kõik pulmalised ka laulatusest osa. Pulmategelased Pulmatsermoonias olid mõrsja ja peig ainult formaalsed peategelased. Kõrvalised olid ka abiellujate vanemad. Peategelasteks olid hoopiski isamees ja kaasanaine koos oma abilistega. 2.1.1 Isamees Isamees (ka mõõgaisa, saajavanem, ninamees, raudkäsi, kaudkäpp, peiuisa) oli peiupoolseid pulmalisi esindav vanem abielus mees. Enamasti oli tema pulmarongis eessõitja ning ka söögilauas istus ta pruutpaari kõrval või siis nende läheduses. Samuti oli isamees tähtsal kohal ka rahakorjamisel ja tõrjemaagias. Isamehe tunnusmärgiks pulmas oli mõõk puusal või käes, samuti oli tal valge rätt üle õlgade, mis oli eest kinnitatud kolme preesiga. 2.1.2 Kaasanaine Kaasanaine (ka kõrvatsinaine, mõrsjaema) oli isamehe partneriks, kes esindas mõrsjapoolseid pulmalisi
4 Tedre, Ü. (1973). Eesti pulmad. Tallinn: Kirjastus "Eesti Raamat", lk 36. 6 Pulmatsermoonias olid mõrsja ja peig ainult formaalsed peategelased. 5 Kõrvalised olid ka abiellujate vanemad. Peategelasteks olid hoopiski isamees ja kaasanaine koos oma abilistega. 2.1.1. Isamees Isamees (ka mõõgaisa, saajavanem, ninamees, raudkäsi, kaudkäpp, peiuisa) oli peiupoolseid pulmalisi esindav vanem abielus mees. Enamasti oli tema pulmarongis eessõitja ning ka söögilauas istus ta pruutpaari kõrval või siis nende läheduses. Samuti oli isamees tähtsal kohal ka rahakorjamisel ja tõrjemaagias. Isamehe tunnusmärgiks pulmas oli mõõk puusal või käes, samuti oli tal valge rätt üle õlgade, mis oli eest kinnitatud kolme preesiga. 2.1.2. Kaasanaine Kaasanaine (ka kõrvatsinaine, mõrsjaema) oli isamehe partneriks, kes esindas mõrsjapoolseid pulmalisi
Nägu kaeti, et miski kuri ei hakkaks mõrsja külge. Isamees viis mõrsja süles saani. Teised järgnesid hiljem. Mõrsjat sõidutas kas või pruudivend või peiupoiss. Sõidutaja püüdis mõrsjat "ära ajada", vastaspoole pulmapoiss aga seda takistada. Kui äraajamine õnnestus, pidi teise poole pulmapoiss mõrsja välja lunastama. Nagu tuldi, nii ka lahkuti suure müraga püsside paugutamise ja hõiskamisega - lärm pidi eemale hoidma kõik kurjad olevused. Arvati, et kui mõrsja pulmarongis tagasi vaatas, sündisid lapsed tema nägu; jõest ülesõitmisel viskas mõrsja vette säärepaela või sõrmuse, et lastel ei oleks veesurma karta. Ka peiu koju saamisel ruttas peiupoiss ette teatega, et nüüd tullakse. Ta sai kaasa õllekannu, kostitamaks saajalisi. Kannu tuli hoida, et piiskagi maha ei loksuks, muidu jääks noorpaar lasteta. Kui kõik olid joonud, visati ülejäänud õlu kõigi nelja tuule poole. See oli jäänuk joomaohvrist
levima komme, et ka pulma kutsumine jäi nende õlule. Laulatus Üldiselt kujunesid pulmad kristlikumaks. Enam ei peetud pühaks abielu alguse hetkeks pruudile tanu pähe panemist, vaid altari ees lausutud sõnu. See ei olnud mingi järsk pööre arusaamades, vaid aeglaselt levinud suhtumine.19.sajandi teisel poolele hakati eelkõige kiriku survel laulatust ja pulmapidu kokku viima. Nüüd mindi laulatusele suures pulmarongis. Juba varasemast ajast laulatusega seotud ebausukombed püsisid jõudsalt edasi ja uusi tuli juurde. Enamik neist pidid tagama õnnelikku abielu, palju terveid lapsi ja majapidamise igakülgse edenemise. Laulatuse lõppedes ei tohtinud pruutpaar käe alt lahti lasta, vaid pidi ennast 11 päripäeva ümber pöörama. Kui pruut laskis peigmehe käe lahti ja kumbki pööras isepidi ringi, tähendas see õnnetut abielu. Pulmapidu
annaabi.ee 
