Enamasti oli selle paigaks seltsimaja, varem ka mõni suurem talumaja. Lääne-Eestis oli tavaks pidada mardipulmasid, mis kestsid vahel pikemat aega. Sinna kutsuti ka pered, kellelt oli ande saadud. Peo ajal võidi jäljendada pulmasid, st valiti pruut ja peiu ning mängiti maha suurem osa pulmakommetest. Üldiselt tehti mardipulmadeks ohtralt sööki ja varuti mardiõlut, lauldi ja tantsiti igasuguseid uuemaid seltskonnatantse. Mängiti igat laadi mänge ja jäljendati pulmanalju. Mõnikord on pulmakommete juurest sujuvalt jõutud mardilapse ristimiseni. Mardisantide tavasid on võrreldud 17. sajandil tuntud mängutubadega, kus mardipäevast jõuludeni oli kombeks koguneda õhtuti suuremasse tallu, juua õlut ja tantsida. Mardikarnevalid muutusid populaarseks 20. sajandil lasteaedades, koolides, seltsides ja töökohtades. Valiti paremaid maske ja kostüüme, võisteldi ja tantsiti. Mõnel pool toimus mardirongkäik. Mardilaulud
puhul siiski ka heledat. (P. Õunapuu 2003. ,,Eesti pulm") 2.3. "Tegelased" Mõõgaisa ehk pulmaisa Ei tegelenud rahva lõbustamisega, vaid pigem rituaalsete toimingutega. Kaasanaine Tegi samuti rituaalseid toiminguid Peiupoisid Isamehe abistajad Pruuttüdrukud Kaasanaise ja pruudi abilised. Peiupoisid ja pruuttüdrukud pidid esimese pulmaöö ühes voodis magama, et noorpaari vahel tüli ei tekiks. Veli ehk pruudi vend Ülesanne oli juhtida mänge ja pulmanalju. Mõõgaema Pruudi otsija ja tanutaja. Kirstumehed Ülesanne oli veimekirstu peiukoju toimetamine. Ajumehed Saatsid ja sõidutasid pulmarongi. Pulmalaulikud Meelelahutuslik ülesanne. Kink Hoolitses õlle eest. Pillimees Korraldas pillimänguga saadetavaid mange ja tantse. 2.4. Pulmatort Pulmatort on mitmekihiline, sümboliseerides intiimelu algust ja viljakust. Tordi lahtilõikamine ning jagamine tähendab peo kulminatsiooni. Pruutpaar lõikab torti 5
abielus olev naine. Abilisteks olid vallalised noormehed. Isamees oli kogu pulma jooksul nii juhi kui ka liidri rollis tavaliselt oli selleks kõige võimekam ja lugupeetum mees peigmehe suguvõsast. Pruudi suguvõsa esindas kaasanaine, kes oli võimekuselt isamehega enamvähem võrdne. Nende ülesandeks ei olnud külalisi lõbustada, pigem olid nad rohkem seotud rituaalse tegevusega. Pruudivend viis läbi mänge ja tegi pulmanalju, tema ülesanne oli ka varastada pruut. Peiupoisid olid tegevad pulmarongis, söögilauas ja pruudi valvamisel. Pruuttüdrukud abistasid kaasanaist. Pulmamuusikat tehti enamasti torupillidega, hiljem 19. sajandil lisandus ka viiul. Pillidega saadeti erinevaid tantse. Väga oluline koht tolle aja pulmades oli laulmisel. Tänapäeval on hoogu kogumas taas vanade kommete ennistamine ja nii mõnigi tegelane taas
Mõnel pool said oma uuelt perenaiselt kingitusi ka kariloomad. Lehma sarvede külge seotud vööd ja paelad võttis peigmehe ema pärast endale. Sellel päeval koguti veel ka mitmesuguste kommete ja mängudega raha. Päeva lõpus lahkus saunjarahvas peiukodust. Mõnikord kestsid pulmad neljandagi päeva, nüüd juba eraldi kummaski pulmamajas. Viimastel pulmapäevadel tehti vastastikku külaskäike, millest ka noorpaar osa võttis, mängiti, tehti igasuguseid pulmanalju ja tantsiti. Ka pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane. Tavaline pulmade lõpetamise märguanne oli pulmatoit, enamasti kapsad või kapsasupp. Sageli oli lõpu märgiks ka liha puudumine laualt, millega kaasnesid ka muud märguanded, näiteks väljast toa seinale koputamine. Kui ka see ei aidanud, tõi noorik voki keset tuba ja hakkas ketrama. 17.18. sajandil kehtestati Eesti alal talupojapulmade pidamiseks mitmeid eeskirju:
üldse või vaid kolm suutäit needki suutäied olid antud pruuttüdruku ja peiupoisi poolt. Pruudi nägu oli kaetud, sest enne tanutamist oli kuri kiivas kallale tulema. Seepärast olid nii pruudil kui ka peigmehel kindad käes. Lauda astudes üritas pruut ka peigmehe kuuele astuda see tähendanuks tema ülemvõimu tulevases kodus. Lauast lahkudes jäeti taldrikute alla raha tänuks kokkadele. Viimasena lahkusid lauast pruut ja peigmees. Pärast seda toimusid mängud ja tehti pulmanalju. Olenevalt peigmehe kodu kaugusest lahkuti kas juba sama päeva õhtul või siis hiljemalt järgmise päeva hommikul pruut pidi lahkuma pimedas. Mõrsja ehiti ja viidi kambrisse noormehe juurde. Enne sõitu võeti veel hetkeks istet ja kui siis pruut tõusis, poetas peigmees tema istmele raha tänutäheks naise emale tolle kasvatamise eest. Peigmehe koju minnes pidi neiu nägu taaskord kaetud olema, ujuga kurjade vaimude
Tavaliselt oli pulmalaud toas ja tants kas õues või küünis. Avavalsi tantsisid pruut ja peigmees, edasi oli valik vaba. Ringmänge mängiti tavaliselt pulma teisel päeval ja nende populaarsus oli väiksem kui varem. Südaöist pruudipärja mahamängimist püüti vana traditsioonina elus hoida. Pulmanaljadest olid kõige elujõulisemad pruudi varastamine ja kurepesa tegemine.1960.-70-ndatel aastatel hakkab ka lisanduma täiesti uusi pulmanalju. Moodi tulid pulmalehed ja ka uueks pulmanaljaks olid naljatelegrammide ettelugemine. Järjest hakkas kasvama viktoriinide populaarsus. See oli mälumängude tippaeg Eestis. Mõnes pulmas valiti lausa hea tuju organisaatorid. Viiekümne nõukogude aasta jooksul toimus eesti pulmas kaks väga olulist muutust. Esiteks- pulmapidu väljus kodu seinte vahelt. Teiseks-pulmal ei lastud enam omavoolu kulgeda, vaid see seati range organiseerimise raamidesse
Enamasti oli selle paigaks seltsimaja, varem ka mõni suurem talumaja. Mardipulmad Lääne-Eestis oli tavaks pidada mardipulmasid, mis kestsid vahel pikemat aega. Sinna kutsuti ka pered, kellelt oli ande saadud. Peo ajal võidi jäljendada pulmasid, st valiti pruut ja peiu ning mängiti maha suurem osa pulmakommetest. Üldiselt tehti mardipulmadeks ohtralt sööki ja varuti mardiõlut, lauldi ja tantsiti igasuguseid uuemaid seltskonnatantse. Mängiti igat laadi mänge ja jäljendati pulmanalju. Mõnikord on pulmakommete juurest sujuvalt jõutud mardilapse ristimiseni. Mardisantide tavasid on võrreldud 17. sajandil tuntud mängutubadega, kus mardipäevast jõuludeni oli kombeks koguneda õhtuti suuremasse tallu, juua õlut ja tantsida. Mängutube on peetud ka noorte erootilise suhtlemise kohaks. Martide päev Mardi-nimelistel oli eriline päev, neil tuli välja teha, kuid ka mardisandid külastasid heal meelel peresid, kus elas mõni Mart. Töökeelud