Reinisümfoonia) Tunnis kuulasime ka .unistust,, viiulikontsert, valss albumilehel Mendelssohn- Saksa helilooja. Teosed: Orkestri teosed sümfooniad ,(5.sümfoonia, Reformatsiooni sümfoonia,Itaalia sümfoonia,Soti sümfoonia. Avamängud: Hebriidid, Kontserdid, Viiulikontsert. Kammermuusika, kvartetid,vintetid,oktetid. Klaverimuusika: prelüüdid,fuugad, (Sõnadeta laul) , Orelimuusika: sonaadid. Lavateosed: Suveöö muusika. Üle 10laulu PULMAMARSS ON TEMA OMA! Chopcn-Poola helilooja Intiimne looming ,mõeldud väikesele seltskonnale. Mazurka-poola lihtrahva tants, Polonese-poola kõrgklassi tants, Skertso-humoorikas klaveripala, etüüd- harjutuspala, nokturn-ööpala, prelüüd-sissejuhatus, ekspronts-hetkeline looming, ballaad- jutustava sisuga pala, kontserdid klaveril, klaverisonaadid,LEINAMARRS!! Revolutsiooniline etüüd, vihmapiiskade prelüüd, minuti valss, Lizt- Ungari helilooja. neli eluperioodi, u. 700 teost
3, "Soti sümfoonia" valmis lõplikult aastal 1842, esiettekanne oli Leipzigi Gewandhaus-orkestriga autori dirigeerimisel, peagi kolas teos ka Londonis. Teise sümfooniana tuntakse kantaat-sümfooniat "Lobgesang" (Ülistuslaul"), Avamängud (kokku 7) Loodud inspireerituna poeesiast, muinasjuttudest, looduselamustest. Tuntumad "Merevaikus ja õnnelik sõit" ,"Hebriidid ehk Fingali koobas, "Suveöö unenägu". Viimane valmis 1826, kui helilooja oli vaid 17-aastane. ...millest tuntuim number on Pulmamarss. Kontserdid (kokku 8) 2 viiulikontserti, ülipopulaarne neist II kontsert e-moll,3 klaverikontserti (mängituim nr.1, g-moll op.25) 2 kontserti 2-le klaverile ja Kontsert viiulile ja klaverile, lisaks 3 kontsertlikku teost klaverile orkestriga. Viiulikontsert e-moll op. 64 Valmis 1844. aastal koostöös viiuldajast sõbra Ferdinand Davidiga .Klassikaliseslt 3- osaline, säravalt virtuoosse ja hingestatud meloodiatega Klaverimuusika
Mängis huvitavalt aga kuna see oli nii vana siis sellepärast kahises. Harmoonium mängib võimsalt, virtuoos tuulekanalite valimistega. Mänguautomaadid: Mängutoosid mida mina märkasin klaasi taga olid väga kaunid. Mehaaniline klaver (u 100 a) üleskeeratav,mängib lõbusalt. Vanasti pidi mänguautomaatidesse raha panema et kuulata heli, aga meie ei pidanud. Üks mänguautomaat oli kettaga seal olid kangid ja keelekesed. Ratas hakkas ringi käima ja tegi väga meeleolukat heli(Pulmamarss).All kastis oli ka teisi kettaid , mis mängivad erinevaid lugusid. On ka nukk, mis pidi liigutama ja samal ajal ka muusikat mängima aga see oli katki, nii et meie ei saanud seda kuulata.Selle nimi oli ´´Poiss põrsaga.`` Läksime edasi torni poole, istusime maha ja kuulasime giidi juttu: Assauwe torn on ehitatud 1411 aastal, see on unikaalne maja. Tornis toimus eelmine aasta ka Beethoveni näitus. Eesti rahvapill on kannel, mis on 6 keeleline. Klaver nimega ´´riga`` on toodetud Eestis
sümfooniat. Väga populaarsed on orkestri avamängud: Julius Caesar, Messina Sild, Herman ja Dorothea. Kirjutanud3 tsello ja viiyulikontserti. Tävapärasest arvukam on kammermuusika valdkond: triod, kvartetid, sonaadid, ja muu analoogne. Kirjamehena on avaldanud monograafia Gesemmelte Sehriften über musik and muriken. MENDELSSON 1. Orantoorium Paulus Nicht aben ihm allein (kordab laulus) 2. Muusika Shakesperare draamale Suveöö Unenägu IV pulmamarss 3. Oratoorium ,,Elias"- wirf dein Anliegen anf den Hern (kordab laulus) 4. 5. Sümfoonia ,, Reformatsioon" II osa. (lõbus tatata, tatatat) 5. E-mol. 2 viiulikontsert (mingi viiulivärk.) 6. Klaveritsükkel ,,Sõnadeta laulud. Veneetsia gondoljeeri laul (valusad klahvilöögid, aeglane) SCHUMANN 7. Orkestriavamäng ,,Julius Caesar" (suur, rahulik, just lõopp). 8. Klaveritsükkel ,,lastestseenid" Kuriossne lugu (hästi lõbus , tantsiv)
Hispaanias, kus on Rooma Katoliku usk, toimub tseremoonia kirikus. Kirik kaunistatakse enne tseremooniat lillede ja vanikutega pruutpaari soovi kohaselt. Külalised peaksid kohale jõudma vähemalt kakskümmend minutit enne tseremoonia algust. Nad juhatatakse istuma vasakule ja paremale poole vahekäiku, vastavalt sellele, kas nad on peigmehe või pruudi sugulased või sõbrad. Tseremoonia algab, kui külalised on kohtadel ja peigmees ootab koos preestriga altari ees pruuti. Algab pulmamarss ja pruut kõnnib sisse., kõigi pilgud tema poole vaatamas. Hoolimata suurest tähelepanust kõnnib pruut enesekindlalt mööda vahekäiku oma peiu juurde, kui ta kohale jõuab, algab tseremoonia. Tseremoonia sisaldab kirikulaule, palvust, jutlust, abielutõotuste vahetamist ja abielutunnistuse allkirjastamist. Tseremoonia võib sisaldada kogu missat ja armulauda. Selles võivad osaleda ainult katoliiklased. Paljud paarid otsustavad missat mitte läbi teha, kui nad
kümmekond aastat pärast helilooja surma. Hiljem on "Estonia" teatris olnud veel kaks lavastust, 1958 ja 1984. Seega on "Lendav hollandlane" meil seni üks enim lavastatud oopereid, ja Wagneri loomingust küllap kõige laiemalt tuntud teos. Wagner ooper „Lohengrin“ sisu Lohengrin on Wagneri kuues ooper, selle esietendus toimus 28. augustil 1850. aastal Weimaris F. Liszti lavastusena. Sellest ooperist pärineb ka kuulus “Pulmamarss”. Wagneri ühe populaarsema ooperi aluseks on legend Püha Graali rüütelkonna kuninga (Parsifali) pojast Lohengrinist, kes ilmub luigepaadis kohale siis, kui keegi ülekohtuselt kannatab ja tema abi vajab. “Lohengrin” algab hingematvalt kauni avamänguga, kus on ka wagnerlikult esindatud kõik ooperi tähtsamad teemad. Orkestratsiooni seisukohalt vaadates on kogu ooper täidetud rohkete puhkpillisoolode ning -ansamblitega. Vaskede roll on väga domineeriv nagu Wagneri puhul ikka
· Kreeka Pulma aukülaliseks on peigmehe ristiisa. Tänapäeval on ta pulmas sageli ka isamees, kes aitab paari kroonida. ,,Magusa elu" kindlustamiseks võib Kreeka pruut kanda pulmapäeval kinda sees suhkrutükki. Pruudil ja peigmehe sõbrad kannavad riideid, millel on kujutatud silm- et eemale peletada kurjad vaimud. · Egiptus Abieluettepaneku teeb pruudile peigmehe pere, mitte peigmees ise. Egiptuses on paljud abielud vanemate korraldatud. Enne pulmapidu toimub pulmamarss ehk zaffa, mis kujutab endast trummarite, kõhutantsijate ja leegitsevate mõõkade protsessiooni, millega teatatakse pulmapeo algust. · Austria Pruudiloor kaunistatakse mürdiga, mida peetakse elulilleks. · Holland Hollandi peredes toimusid pulmapeod tavaliselt enne laulatust ning pruut ja peigmees istusid roheliste taimede all troonil. Külalised astusid ükshaaval nende ette ja edastasid parimad soovid. Pulmapeol oli laud lookas
Sarvelugu (1946), Rahvatoonis (1946), Tantsulugu (1941)) · Neli lüürilist pala (H-duur (1947), h-moll (1945), Fis-duur (1947), fis-moll (1947)) · Kaheksa pala (koostatud 1948: Meloodia Fis-duur (daatumita), Mängutoos es-moll 1947, Valss As-duur 1913, Intermezzo g-moll (daatumita), Rondino Es-duur 1947, Allegro ma non troppo A-duur (daatumita), Allegro C-duur (daatumita), Tants H-duur 1947) · Eesti pulmamarss D-duur (1940. aastad) · Lüüriline valss d-moll (seade klaverile 1940. aastail?, originaal viiulile ja klaverile 1930 või 1931) · Moderato assai G-duur (1940. aastad; orkestreerimisaeg teadmata) · Kuus pala (Linakatkuja g-moll; Rahvatoonis G-duur; Hällilaul As-duur; Skertso A- duur, Romanss F-duur; Tants G-duur) (1953) (Hällilaul on ka orkestreeritud 4. pala 1953 koostatud tsüklist Viis pala keelpilliorkestrile) · Ballaad cis-moll (1955)
Osade tempod on kiire, aeglane, kiire. Eelistatud soolopillid olid viiul ja klaver). Muutused orkestri koosseisus Sümfooniaorkestrid on palju suuremad. Kui varem kasutati ühest liigist 2 puhkpilli, siis nüüd 3 või 4. Võeti kasutusele uued pillid: tuuba, inglissarv, harf. Puhkpillide mänguvõimalused suurenesid. Vakspuhkpillidele lisati ventiilid ja puupillidele klapid. Felix Mendelssohn- Bartholdy MK Pulmamarss muusikast näidendile „Suveöö unenägu“ Oli pärit rikkast ja lugupeetud suguvõsast. Isa oli pankur, vanaisa maailmakkulus filosoof. Ta oli Johann Sebastian Bachi muusika taasavastaja ja propageerija. MK viiulikontsert Suur osa 19 sajandi orkestrimuusikast on programmiline see tähendab, et põhineb konkreetsel teemal või süžeel, mida väljendab teose pealkiri. Uue žanrina tekkis sümfooniline poeem-