endale kergemad viisid saada.Õhtul kohale jõudes, aga polnud enam ühtegi laulu alles ja kulli-mehikestel vesi silmas. Otsustasid hakata ise laule õppima.Kui nad mingi laulu selgeks said, tuli jälle välja, et see oli teiste lindude poolt ära võetud.Ühel päeval karjamaal kohtudes tuli kullidele mõte minna lähedal peetavasse pulma, et kuulata, et mis häält inimesed teevad, kui nad rõõmsad on...Ootasid ja ootasid, aga mitte keegi pulmalistest ei võtnud hoogu ülesse. Kui nad olid käega löömas, läks tare uks lahti ja keegi karjus:" Huu...uhuu". Esimene kull võttis selle laulu endale. Äkitselt puristas hobune rehe all:"Prrrrr!" Teine kull kohe kisama, et see on tema laul. Kui sa vahel õhtul metsas käid võid tihti kuulvat kaht lindu laulvat. Üks neis hüüab: ,, Uhuu." Teine vastab kedrates:"Prrr!" 6.Vares ja rebane Heinalised unustasid heinakuhja juurde hangu püsti. Vares juhtus sinna juurde ja kuna hang
Nereuse tütar, ,,hõbejalgne" jumalanna Thetis anti naiseks surelikule inimesele, vürst Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elava mürmidoonlaste rahva üle. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju olümplasi, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise. Kui pulmad olid täies hoos, heitis Eris kättemaksuks pulmaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: kõige kaunimale (siit ka Erise õun ehk tüliõun). Pulmalistest ihaldasid õuna endale kolm kaunitari: Zeusi abikaasa Hera, tarkusejumalanna Athena ja armastusjumalanna Aphrodite. Mida teha? Kes langetab otsuse? Vaieldi, vaieldi ja otsustati viimaks, et naise ilu üle otsustagu kõige ilusam surelik nooruk. Ilusaimaks meheks peeti Trooja kuningapoega Parist. Nii tõttasidki kolm omavahel tülitsevat jumalannat Parise juurde Troojamaale, kus noormees karjatas lambaid Ida mäe jalamil. Loomulikult oli kolme
Põhja-Kreekas elava kogukonna üle. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju jumalaid, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise. Kui pulmad olid täies hoos, heitis Eris kättemaksuks pulmaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud "kõige kaunimale" (siit ka Erise õun ehk tüliõun). P. P. Rubens. Parise kohtuotsus. Rahvusgalerii, London. Pulmalistest ihaldasid õuna endale kolm kaunitari: Zeusi abikaasa Hera (Juno), tarkusejumalanna Athena (Minerva) ja armastusjumalanna Aphrodite (Venus). Mida teha? Kes langetab otsuse? Vaieldi, vaieldi ja otsustati viimaks, et naise ilu üle otsustagu kõige kaunim surelik mees Trooja kuningapoeg PARIS. Nii tõttasidki kolm jumalannat Parise juurde Troojamaale (tänapäeva Türgis), kus noormees karjatas lambaid Ida mäe jalamil. "Siin me oleme," laususid kaunitarid
meretaadi Nereuse tütar, ,,hõbejalgne" jumalanna Thetis anti naiseks surelikule inimesele, vürst Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elava mürmidoonlaste rahva üle. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju olümplasi, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise. Kui pulmad olid täies hoos, heitis Eris kättemaksuks pulmaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud: kõige kaunimale (siit ka Erise õun ehk tüliõun). Pulmalistest ihaldasid õuna endale kolm kaunitari: Zeusi abikaasa Hera, tarkusejumalanna Athena ja armastusjumalanna Aphrodite. Mida teha? Kes langetab otsuse? Vaieldi, vaieldi ja otsustati viimaks, et naise ilu üle otsustagu kõige ilusam surelik nooruk. Ilusaimaks meheks peeti Trooja kuningapoega Parist. Nii tõttasidki kolm omavahel tülitsevat jumalannat Parise juurde Troojamaale, kus noormees karjatas lambaid Ida mäe jalamil. Loomulikult oli kolme jumalanna
algas suurest pulmapeost: merejumal Nereuse tütar, hõbejalgne Thetis anti naiseks surelikule Peleusele, kes valitses Põhja-Kreekas elavaid mürmidoonlasi. Peleus ja Thetis (tulevase Trooja sõja kangelase Achilleuse vanemad) kutsusid oma pulmapeole palju Olümpose jumalaid, kuid jätsid kutsumata tülijumalanna Erise. Kui pulmad olid täies hoos, heitis Eris kättemaksuks pulmaliste hulka kuldõuna, millele oli kirjutatud ,,kõige kaunimale" (siit ka Erise õun ehk tüliõun). Pulmalistest ihaldasid õuna endale kolm kaunitari: Zeusi abikaasa Hera, tarkusejumalanna Athena ja armastusjumalanna Aphrodite. (Roomlased kutsusid neid jumalaid nii: Jupiter, Juno, Minerva, Venus.) Mida teha? Kes langetab otsuse? Pika vaidluse järel lepiti kokku, et 6 naise ilu üle otsustagu kõige kaunim mees Trooja kuningapoeg Paris. Nii tõttasidki kolm
oli pähe pandud naise tanu, oli ta saanud tõeliselt abielunaise seisusesse. Tanutamist tehti ainult väga lähedaste pulmaliste juuresolekul, tanutajaks oli tavaliselt peiu ema või isamehe naine. Sellele pidi järgnema nooriku põlletamine, mis justkui rõhutas abielunaise otseseid kohustusi. (Karu, 1997: 11) Pulmades on alati oluliseks peetud lõbutsemist ja nii endisaegadel kui tänapäeval peetakse tähtsaks tantsu. Esimeseks tantsijaks pidi pulmas olema keegi peiupoolsetest pulmalistest, aga ka pruudi vend või isamees. Tähtis tegevus oli veel ka pruutpaari magamasaatmine. Teise pulmapäeva tähtsaim tegevus oli veiede jagamine, mis tasuti vastukingitustega. (Meri, 2003: 32) Pulmade lõpetamisest räägivad mitmed tavad – lauale anti lõputoit. Noorik võtab voki välja ja hakkab tööle, ukse taga koputatakse, pulmalipp võetakse maha ja külalistel on aeg lahkuda. (Karu, 1997: 13)
sest linn kubises mõisnikkudest. Vaevalt suutis linna suur gildimaja kõiki kutsutud võõraid mahutada. Rüütlid, nende naised ja hobused olid toredasti ehitud, olgu küll, et ehted enamasti põlatud kodanike käest laenatud olid. Vaesuse tunne ei seganud kellegi pidurõõmu: kuulus liivi kergemeel ajas viimast korda õisi. Viin ja õlu peletasid mured kaugele, mehed hooplesid ja trallitasid, naised peksid keelt ja heitsid võrkusid välja nagu kõige sügavama rahu ajal. Kõigist pulmalistest ei võtnud üksainuke üldisest pidurõõmust nähtavat osa, ja see oli -- pruut ise. Agnes oli tuim ja tumm, ta näovärv lumivalge, peaaegu läbipaistev, jooned otsekui kiviks tardunud, huulte ümber seisis muutumata naeratus, nagu seda inimeste juures nähakse, kes naeratades surnud. Võõraste nali, mis igakord kõige peenem ei olnud, ei kihutanud pruudile kordagi puna palge, ei sundinud teda kordagi naerule. Kuulis ta neid naljasõnu? Kuulis ja nägi ta ülepea midagi
temal on keegi majas, kes sööb ja joob seda, mis tema talle kätte kannab. Nõnda olid siis ka mõned poisid käinud Jürka kongis pisut leiba võtmas ja midagi peale või alla rüüpamas, nagu pühitseksid nad Jürka pulmapidu. Nad olid pidutsenud Jürka kongis salakesi isegi siis, kui Jürkat ennast polnud seal, vaid kui ta käis veepaaridega tubase tünni ja välise kaevu vahet. Õieti neist võõrastest pulmalistest tuligi kogu asi välja, nii et Jürka polnud milleski süüdi, ainult tema pidi vastutama. Ilma pulmalisteta poleks tal kunagi pähe tulnud niipalju süüa ja juua, et uinus magama siis, kui teda kõige rohkem vaja ja kui teda pidi tingimata otsima. Arusaadav, et ta nõnda viimaks oma salajase naise kaisust magamast leiti. Härra Ollino ise leidis ja äratas ta üles. Jürka ise arvas hiljem, et kogu asja põhjuseks polnud ei naine ega õlu ja viin, vaid vorst ja sai, mis ta söönud
annaabi.ee 
