a)regilaulud b)regilaulueelsed = omased algriim(sõnakõla, sõnade alguses assonants seotud rõhuga, alliteratsioon sõna alguses) ja parallelism(laulus moodustub värssidest värsirühm, üldiselt on neid 2-3; rajaneb konkreetsele mõttele ja on omane suulisele.puudub abstraktne mõtlemine) 2) uued: a) siirdevormilised (siirdub kuhugi) b)lõppriimilised (viitab, et tegemist on lõppriimiga) *regilaul sisaldab palju konkreetsust, 19.saj hakkab aga parallelism taanduma. *pulmalauludes on kirjalik olukord, kus üks situatsioon muutub teiseks (tüdrukust saab naine). kõiki piirsituatsioone hakkavad tähistama VORMELID !*regilaulu oluline tunnus: kindel värsimõõt, mis ei pruugi olla iseloomulik arhailisematele(regilaulueelsele) ei pruugi omane olla. *Regilaul jaguneb: 1) lüroeepilised - sisaldavad mingit süzeed 2)eepilised: sisaldavad mingit meeleolu - a)töölaulud: võitegemise kokkulöömise laulud) b)tavandilaulud: tähtpäevad pulmalaulud. laulik on tähtsal kohal
eneseväärikuse tugisambana. Praegused uurijad tahavad rahvaluulet näha tema kultuurilisel taustal, looduna ja kujundatuna Soome ja Karjala kohalike, küllaltki erinevate kultuuride poolt, mitte aga enam "kalevalalise" üldnähtusena. · Pulmalaulud Mõrsja ja tema ema puistavad üldiselt südant itkedes. Lahkumise kurbus. Karjala pulmarituaalidel on rohkesti seoseid slaavi traditsiooniga. Karjala pulmalauludes on napilt vihjeid mõrsja ja peigmehe romantilistele ja erootilistele suhetele. SOOME-ROOTSIKEELNE RAHVALUULE · Huvi ärkab Soomerootslaste rahvaluule avastati suhteliselt hiljuti. Tähelepanu vääriv osa Soome rootsikeelse rahvapärimuse kogumise algstaadiumis oli Vaasa lütseumi rektoril Johan Oscar Immanuel Ranckenil. Ta soovitas talletada rootsi rahvastiku muinasjutte ja kombeid, erilaadset ajaloolist
siserefrääni, kus refräänsõnad on värsirea sees (lätsi mõtsa, joo, hommukulla, joo). Lääne-Eesti refräänid on hilisemad ja levinud sinna Lõuna- Eesti lauludest. · Refrääni lõpusilp asub harilikult viisi alumisel helil ning on teistest pikem. · Refräänsõna on sisuliselt seotud laululiigi ja vastava toiminguga, see on enamasti mingi nimetus või käsk. Näiteks öeldi refräänsõna üles lõikuslauludes põllule; kaasike (lühenenult kas´ke) tähendas pulmalauludes pulmalaulikut, hiljem levis see (eriti Pärnumaal) ka muudesse laululiikidesse. · Valdavalt ühehäälse laulu kõrval esineb ka mitmehäälsust. Sangastes, Karulas, Kanepis ja mujalgi oli tuntud madala burdoonse saatehäälega esitus, kus alumine hääl püsib põhihelil (ja selle naaberhelil.)· Omapärane mitmehäälsus on setu lauludes, kus eeslaulja viisi kordab või jätkab koor. Koorist eraldub selgemini ühe laulja kõrge saatehääl killõ (tähendab `kile')
luule muutus laulvamaks, sest järgisid rütmi, mida oli lihtsam esitada. Opitzi ideed jõudsid Eestisse saksa autor Paul Flemingi kaudu. Fleming peatus mitu korda Tallinnas üsna pikalt, kus ta suhtles Brocmanni jt toonaste haritlastega, ennekõike Tallinna gümnaasiumi ümber koondunud õpetlaste ja õpilastega. Pulmalaulud peegeldavad kõrgema seisuse meelelaadi, kombeid ja eluviisi – külluslik ja toretsev elulaad. Pulmalauludes olid kinnisteemad või järgisid kindlat struktuuri – igas laulus pühendati ühele teemale teatud luuletuse osad. Kohe I stroofis pöördutakse jumala poole: mainitakse eluõnne ja sündmuse raames ka jumalaidee. Ometi ei puuduta pulmalaulud sügavalt religioosseid teemasid, vaid pigem on pühendatud ilmalikke. Pärast jumala mainimist pöördutakse II stroofis peigmehe poole. III stroof räägib esialgu pruudist,
Karu käteldi leppimise märgiks. Surnud karu tassiti külla saatmislaulude saatel. Peielaud meenutas pulmalauda. Laua otsas istus karule valitud peig või mõrsja. Pärast seda viidi karu pea pidulikus rongkäigus metsa, kondid riputati männi otsa. Pulmalaulud Mõrsja ja tema ema puistavad üldiselt südant itkedes. Lahkumise kurbus. Karjala pulmarituaalidel on rohkesti seoseid slaavi traditsiooniga. Karjala pulmalauludes on napilt vihjeid mõrsja ja peigmehe romantilistele ja erootilistele suhetele. JUTUTRADITSIOON Loomamuinasjutud Jutupärimust jagatakse üldjuhul muinasjuttudeks, naljanditeks, muistenditeks ja legendideks. Muinasjuttude tähtsamad rühmad: loomamuinasjutud, imemuinasjutud, satiirilised muinasjutud. Soomes kirjapandud loomamuinasjuttudest on paljud ülemaailmsed, veel sagedamini üle-euroopalised. "Rebase kalasaak"- rebane kavaldab endale kalasaagi, teeseldes
Iseäranis pulmalaulud. 17. sajandil, mida tuntakse ka barokksajandiks, barokkajastuks. Juhuluuletuste kirjutamine oli õpetlaste seas muutunud moeasjaks. Kogu Euroopas trükiti Euroopas lugematul arvul pulmaluuletusi. Juhuluule- tähtpäevaks kirjutatud luule. Esilagu oli see õpetlaste (kirjutasid võõrastes keeltes: ladina jt) erahobi. Vahel võeti kasutusele ka eesti keel. See tähendas, et senini alaväärtuslikuks peetud maakeel (eesti keel undeutch), võeti kasutusele pulmalauludes. Nõudlikus eesti keeles. Carmen Aleksandrinus - esimene eesti keelne juhuluuletus. Ladusas eesti keeles. Värsirida koosneb 12 v 13 silbist, vahel on paus: su õnnis on see mees, kes isa peale loodab. Brockman, sündinud 17. Sajandi alguses. Tuli siia 1634 - Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professoriks. Tuli Saksamaalt sõjapakku, kolm aastat hiljem kirjutab pika ja ladusa eesti keelse pulmalaulu. Hämmastavalt ruttu oli õppinud ära eesti keele. Hiljem saab temast Kadrina kirikuõpetaja.
annaabi.ee 
