Puksiiridel peavad olema ahtris ja vööris pehmed vendrid. Pukseeritavalt laevalt käiguga on keelatud puksiirtrossi järgi anda. On keelatud jätta pukserhaak tööta olekus ilma kinnitamata. Merel pukseerimine, pukserliini arvutus ja praktika (kui on juhus olnud). Merepukseerimine kuulub merepraktika erijuhtude hulka. See ettevõtmine on seotud keerulise manööverdamisega kõige erinevamate asjaolude ja tingimuste võimalikkuse korral. Kasutusel on mitmed pukseeriva laeva ja pukseeritava objekti vastastikuse paigutamise moodused. Pukseerimine kiiluvees toimub pikkadel ülesõitudel, mille puhul teekond läbib mitmeid meresid ja ookeani. Parras pardasse pukseerimine on kasutusel sadamasiseste pukseerimiste korral ja siis kui kogu operatsioon toimub merelainetuse eest kaitstud vetes. Tõugates pukseeritakse objekte peamiselt jõgedel ja järvedel, kuid viimastel aastakümnetel on levinud ka meredele.
juhul, kui pukseeritava sõiduki roolis on juht. · Pukseeritavas mootorsõidukis (autorongis) ei pea olema juhti vaid pukseerimisel sellise jäiga ühenduslüliga, mis tagab pukseeritava mootorsõiduki (autorongi) juhitavuse. Jäik ühenduslüli võib olla ka vardakujuline, kuid siis ta ei taga pukseeritava mootorsõiduki juhitavust: Jäik kolmnurkne ühenduslüli · Ühtki inimest ei tohi olla pukseeriva mootorsõiduki veoplatvormil ega sellele osaliselt toestatud sõidukis · Painduv ühenduslüli peab jätma sõidukite vahemaaks 4...6m ja selle keskosa peab olema nähtavalt tähistatud. (Painduv ühenduslüli köis või tross). · Pukseeritaval mootorsõidukil (autorongil) peavad igal ajal põlema ohutuled. Ohutulede puudumisel peab pukseeritavale mootorsõidukile (autorongile) olema pandud taha, nähtavale kohale, ohukolmnurk.
· . Pukseeritavas mootorsõidukis (autorongis) ei pea olema juhti vaid pukseerimisel sellise jäiga ühenduslüliga, mis tagab pukseeritava mootorsõiduki (autorongi) juhitavuse. · Pukseerida ei tohi: painduva ühenduslüliga - kiilasjääl, või niisugust mootorsõidukit (autorongi), millel ei tööta sõidupidur või rool; mis tahes jäiga ühenduslüliga - mootorsõidukit (autorongi), mille tegelik mass on suurem pukseeriva sõiduki tegelikust massist, juhul kui pukseeritaval mootorsõidukil ei tööta sõidupidur; Juht, kelle sõidukile ühissõidukirajad ei ole sõitmiseks määratud, kasutab neid radasid erandina järgmiselt:liiklusmärgiga «Ühissõidukirada» tähistatud rajale, mis on pärisuunalise sõidutee serval ega ole muust sõiduteest pidevjoonega eraldatud, tuleb reastuda enne pööret või peatumist; ka pöörde lõpetamisel tohib sellele rajale sõita, kuid seejärel tuleb sealt kohe lahkuda;
Puhastamine, ventileerimine (tuulutamine), kontrollida manluuki, pilsikaeve. Kui tegemist on vanemat tüüpi laevadega siis tuleb kontrollida plankusid, et need oleksid terved ja kui ei ole terved, siis välja vahetada. Erilist tähelepanu tuleb pöörata valmisolekule viljalaadungi vastuvõtuks: eemaldada tuleb lahtine värv, desinfitseerida lastiruumid, viia läbi deratisatsioon (n.ö kui on rotid, närilised, siis nende eemaldamine). 3. Pukseeriva laeva tuled Pukseeriv mehaanilise jõuseadmega laev peab kandma: kaht püstjoones ülestikku paigaldatud topituld. Kui karavan, mõõdetuna pukseeriva laeva ahtrist viimase pukseeritava laeva ahtrini, on pikem kui 200 meetrit, siis kolme sellist tuld püstjoones ülestikku; pardatulesid, ahtrituld, pukseerimistuld vertikaalselt ahtritule kohal; rombikujulist märki kõige nähtavamal kohal, kui karavani pikkus üle 200 m. 4
Liikleja peab juhinduma kõigist liikluskorraldus vahendidest ja reguleerija märguannetest. Liikleja peab teed andma sõidukile , millel põleb sinised või kollased vilkurid . parklast õue alalt , puhkekohast või teega külgnevalt alalt peab juht teed andma igale teel liiklejale. Sõidukiirus Asulavälisel teel 90km/h , asulasisesel teel 50km/h.Jääteel 10-25km/h või 40-70km/h kui jää paksus on kuni 50cm,üle 50cm sõidukiirus 70km/h.Pukseerimise kiirus 50km/h. Pukseeriva seadame veol 25km/h.Õuealal 20km/h või jalakäijate vahel jalakäija kiirusega. Bussil 60km/h , kui bussis on seisvad või küljega sõidusuunas istuvad sõitjad. Veoautodel 60km/h kui kastis on veost saatev või veose. Liikleja kohustused raudtee ületamisel Raudtee ületamisel peab liikleja olema eriti tähelepanelik. Liikleja ei tohi raudteed ületada : 1. Foori keelava tule korral sõltumata tõkkepuu asendist. 2. Sulguva,suletud või avaneva tõkkepuu korral. 3
See tuleb koheselt Kemoluminestsents valguspulk on keemiline ka asjaomase laevapere liikme allkiri. Kui 2002, 55, 345; 2008, 59, 330) parandada. signalisatsioonivahend, mille sisselülitamisel asjaomane laevapere liige keeldub protokollile Kaubandusliku meresõidu koodeks(RT 3) Pukseeriva laeva tuled toimub keemiline reaktsioon, mis tekitab alla kirjutamast, teeb protokollija selle kohta 1991, 46/48, 577; 2009, 29, 175) Pukseeriv mehaanilise jõuseadmega laev peab rohelise või punase valguse 8 kuni 12 tunni protokolli märkuse. Liiklusseadus (RT I 2001, 3, 6; 2009, 33, 213) kandma: kaht püstjoones ülestikku paigaldatud jooksul
tõmmatavad luugikaaned, MacGregori luugiseadmed 2. Värvipihustid, nende tüübid a) värvitakse õhuvaba pihustamisega, sururõhk 6-7 atm surub kolvile, mille teine ots surub värvi pihustist 200 atm surve all värvitavale pinnale. See on kõige parem värvimise meetod. b) Värvitakse õhkpihustiga. Suruõhk ime värvib värvinõust välja ja pritsib värvitavale pinnale. Puuduseks on värvi sattumine pinnale koos õhuga mis võib rikkuda värvimise kvaliteeti. 3. Pukseeriva ja pukseeritava laeva helisignaalid Pukseeriv laev peab andma vähemalt iga kahe minuti järel kolm järjestikust helisignaali ühe pika ja kaks lühikest. Pukseeritav laev või kui pukseeritavaid laevu on rohkem kui üks, siis viimane neist, kui ta on mehitatud, peab vähemalt iga kahe minuti tagant andma järjest neli helisignaali ühe pika ja kolm lühikest. Võimaluse korral tuleb anda see helisignaal otsekohe pärast pukseeriva laeva poolt antud helisignaali. Pilet 21 1
• Pukseeritava laeva tuled, päevamärk ja udusignaalid Pukseeriv laev peab andma vähemalt iga kahe minuti järel kolm järjestikust helisignaali – ühe pika ja kaks lühikest. Pukseeritav laev või kui pukseeritavaid laevu on rohkem kui üks, siis viimane neist, kui ta on mehitatud, peab vähemalt iga kahe minuti tagant andma järjest neli helisignaali – ühe pika ja kolm lühikest. Võimaluse korral tuleb anda see helisignaal otsekohe pärast pukseeriva laeva poolt antud helisignaali. • Laevahäirete plaanid, otstarve ja asukoht. Häirete signaalid. Laevapere tegevus häirete korral. Laevahäirete plaani koostan vanemtüürimees. Plaanis on kõigile laevapere liikmetele jaotatud kohustused.Laevahäirete plaan peab olema laeval, kus on 7 või enam laevapere liiget ja kõigil reisilaevadel. „Häirete plaan„ ja „Ohutuse- ja tulekaitseplaanid” peavad olema nähtaval kohal ruumides, kus kõik m/k liikmed seda
kiiresti teostatavad. Aeg aga mängib madalikult vabastamisel tähtsat rolli. Süvise muutuskontaktikohal madalikuga on võimalik leida valemist: 2 X 0 X TKK TV . A (17.41) L 2X 14. Avariipukseerimisel kasutatavad vahendid. Puksiirotsa üleandmine ja kinnitamine. Pukseeriva ja pukseeritava laeva juhtimine. Madalikult vabastamine päästjate abiga. Kui selgub lõplikult, et vabanemine omal jõul on võimatu või on laev saanud tõsiseid vigastusi, tuleb valmistuda vabastamiseks päästjate abiga. Päästjaks võivad olla professionaalsed päästjad spetsialiseeritud laevadega. Kuid üsna sageli tuleb päästja rollis olla tavalisel transpordilaeval. See juhtub siis, kui avariilaevale osutub kõige lähemal olevaks
annaabi.ee 
