SISSEJUHATUS Kerg- ja puitkonstruktsioonide niiskuse eest kaitsmisel on oluline see, et konstruktsiooni välispind oleks tuulekindel ja sisepind õhutihe. Kahjustuste all peetakse silmas erinevaid biokahjustusi (peamiselt puitu lagundavad seened, mardikad), mille tõttu on puitkonstruktsioonide tugevusomadusi ja kandevõimet kahjustatud. On võimalik eristada biokahjustusi, mis ei kahjusta puitu, kuid võivad olla visuaalseks probleemiks, näiteks sinavusseened männipuidul. Puitseinte renoveerimistööd peaksid algama töömahu ja võimaliku toestusvajaduse välja selgitamisega. Tuleb välja uurida, kui kaugele ulatuvad kahjustuste piirid ja kui olulised on need seina toimivuse seisukohalt. Käesolevas töös antakse ülevaade peamistest puitkonstruktsioonide kahjustusest ning tuuakse välja võimalused, kuidas kahjustusi vältida ning puitkonstruktsioone renoveerida ning kaitsta. Töös on kasutatud erinevaid interetimaterjale.
Soojustus peab täitma kogu temale määratud ruumi ja liibuma tihedalt vastu sisemist (siseviimistlusplaat, õhu-ja aurutõke) ja välimist (tuuletõke) materjalikihti Küsimused 1.Mis on välisseinte ülesandeks? 2.Nõuded välisseintele? 3.Seinte materjalid? 4.Seinte liigitus paigaldavate detailide suuruse järgi 5.Tehiskivi materjalid 6.Mida nimetatakse vuukideks? 7.Mida nimetatakse seotiseks ja nimetatakse kaks põhilist seotist? 8.Puitseinte liigitus 9.Palkseinte liigitus. 10.Seinte liigitus töötamise iseloomu 11.Seinte liigitus asukoha järgi 12.Puitkarkass-seina joonis. 13.Soojustatud kiviseina joonis.
- Kaal on 8 – 16tonni KÜSIMUSED 1) Seinte liigitused töötamise iseloomu järgi. 2) Mis on välisseinte ülesandeks? 3) Nõuded välisseintele. 4) Seinte materjalid. 5) Seinte liigitus paigaldavate detailide suuruse järgi. 6) Tehiskivi materjalid. 7) seinte liigitus asukoha järgi. 8) Välisseinte liigitamine töötamise iseloomu järgi. 9) Mida nimetatakse vuukideks? 10) Mida nimetatakse seotiseks ja nimeta kask põhilist seotist? 11) Puitseinte liigitus. 12) Palkseinte liigitus. 13) Seinte liigitus töötamise iseloomu järgi. 14) Seinte liigitus asukoha järgi. 15) Puitkarkass – seina joonis. 16) Soojustatud kiviseina joonis. 17) Seinte liigitamine struktuuri järgi.
kasutatavad karkasshoonete puhul, kus nad ankurdatakse kandekarkassi külge. Paneelid ankurdatakse kandekarkassile kahel viisil: a) poltidega läbi paneeli b) kinnitamine surveplaatidega Teraspaneelide vaheline vuuk: 1) paneel; 2) vuugi tihendamine tihendus- ribaga sisemises sulundis; 3) välissulund reeglina ilma tihendita, kuid võib olla projektikohaselt paigaldatud Puitseinad Puitseinte alla kuuluvad: palkseinad sõrestikseinad Palkseinad Palkseinad, sõltuvalt palkide asetusest seinas, jagunevad: 1) püstpalkseinad - tänapäeval praktiliselt harva kasutatav lahendus.Sein on hea kandevõimega, kuid ei ole piisavalt tihe ja aja jooksul võib tihedus palkide kuivades veelgi väheneda. 2) rõhtpalkseinad - põhiliselt praktikas kasutatav. Aja jooksul taoline sein vajub üha tihedamaks. Rõhtpalksein on võrreldes
- Kaal on 8 – 16tonni KÜSIMUSED 1) Seinte liigitused töötamise iseloomu järgi. 2) Mis on välisseinte ülesandeks? 3) Nõuded välisseintele. 4) Seinte materjalid. 5) Seinte liigitus paigaldavate detailide suuruse järgi. 6) Tehiskivi materjalid. 7) seinte liigitus asukoha järgi. 8) Välisseinte liigitamine töötamise iseloomu järgi. 9) Mida nimetatakse vuukideks? 10) Mida nimetatakse seotiseks ja nimeta kask põhilist seotist? 11) Puitseinte liigitus. 12) Palkseinte liigitus. 13) Seinte liigitus töötamise iseloomu järgi. 14) Seinte liigitus asukoha järgi. 15) Puitkarkass – seina joonis. 16) Soojustatud kiviseina joonis. 17) Seinte liigitamine struktuuri järgi. VIIMISTLUS MARTJALID VUNDAMENT VAHELAED Vahelaed: horisontaalsed tarindid, mis: Jaotavad hoone korrusteks, Võtavad vastu koormused inimestelt, mööblist, seadmetest, teistelt tarinditelt ning
2.4 Seinad 2.4.1 Välisseinte lahendused 1930. aastate ehitusmääruste kohaselt pidi Tallinnas ehitatava elamu välisseina soojusjuhtivus olema 1,0 kcal/(m2·h·K) so. 1,17 W/(m2·K) (RT 59 – 1932, art. 495) ja Nõmme linnas 0,9 kcal/(m2·h·C) so. 1,05 W/(m2·K) (RT 43 – 1937, art. 386) soojus- tehniliste arvutuste alusel 1937. – 1939. aastatel insenerkoja välisseinte uurimise komisjoni poolt läbiviidud uuringu kohaselt oli toonaste puitseinte soojusjuhtivus vahemikus 0,54…0,92 W/(m2·K), vt. Joonis 2.23. Seinte soojusjuhtivuse võrdluse juures tuleb teada, et püstplanksein ja sõrestiksein on oluliselt väiksema õhupidavusega, mis suurendab ruumide küttekulu. Joonis 2.23 Puitseinte mõõdetud soojusjuhtivused (Insenerkoda 1939). Eesti vanemad puitkorterelamud olid ehitatud üldjuhul rõht- või püstpalkseintega ning ilma täiendava soojustuseta välisseintel, vt. Joonis 2.24 kuni Joonis 2.26. Esines ka
annaabi.ee 
