Tavaliselt pannakse puitvoodri vahetamisel hoonele ka lisasoojustus ja kahjuks jäetakse aknakarbid sageli endisele kohale. Tulemusena jäävad aknad üsna sügavale fassaadi sisse ja see muudab oluliselt maja välimust. Õigem oleks aknad siiski fassaadi tasapinda nihutada, lisasoojustusest loobumist ei julge nüüd enam soovitada, ehkki veel mitte väga ammu pakuti, et piisab palgivahede korralikust tihendamisest ja tuuletõkke paigaldamisest Vanades puitmajades on enamasti üsna hea õhuvahetus ehkki osal Tallinna vanadest puitmajadest on voodrilauad kinnitatud ilma tuulutusvaheta. Vihmast märgunud lauad n.ö. ,,kuivasid osaliselt sissepoole". Renoveeritud puitmajades see aga võimalik ei ole ja et ka ahikütttest on sageli loobutud, peab fassaadi tuulutus kindlasti toimima. Õhu pääsemiseks tuulutusvahesse piisab 5- 6 millimeetri laiusest pilust voodri alumise serva ja veelaua vahel,
Pillirooplaat Pillirooplaat on kokkupressitud roog, mis on punutud tsinktraadiga Mõõtmed on 2 m * 0,6 m, paksusega 5 cm ning 2,5 cm. On olnud ehituses kasutusel juba sajandeid. Primaarenergia sisalduse poolest 1 kuupmeetri materjali kohta on pilliroomatt keskonna suhtes kõige sõbralikum soojustusmaterjal (võrreldud on linavildi, tselluvilla, kivivilla ja klaasvillaga) Pillirooplaati kasutatakse seinte ja lagede soojustamiseks (eriti puitmajades) ja heliisolatsiooniks (väga hea helineelavusega) Tuleohutuse tagamiseks krohvitakse pillirooplaadid lubi või savikrohviga Pillirooplaat on leidnud tänu oma omadustele kasutust üle maailma ja see näitab inimeste teadlikkust keskkonna säilimise ja tervisliku elukeskkonna vajalikkusest Pillirooplaadi soojaerijuhtivus on 0,055 W/mK (Watti /meeter Kelvini kohta) Hõre roomatt
Hetkel on seened paigutatud omaette eluriiki seeneriiki. Saime teada, et Eestis on palju mürgiseid seeni, ligi 150 liiki. Me ei tohiks korjata neid seeni mida me ei tunne, isegi kui nad näevad ääretult isuäratavad välja. Kärbseseent on mainitud läbi aegade, isegi Eestis. Teda kasutati palju rahvameditsiinis ja seda peeti ka nõidade sümboliks. Paljud seened on meile kasulikud olnud, aga paljud ka probleeme tekitanud. Osade seente hävitustöö puitmajades on katastroofiline. Ka inimese terviseprobleemid võivad olla tekitatud seentest mis elavad puitmajades. Kuuldes sõna "seen" tulevad kõigepealt meelde jala ja kübaraga seened metsas. Nemad on tõesti seeneriigi kõige tuntumad esindajad, kuid olemas on veel palju teisi seenerühmi, näiteks pärmiseened, hallitusseened, trühvlid. Suurem osa seeni on hulkraksed, ent on ka ainurakseid organisme. Seente keha koosneb enamasti pikarakulistest seeneniitidest. Rakke ühendavad omavahel
lahinguteta venelaste kätte. Linnuses paiknes toona vaid 11 võitlusvõimelist sakslast, Lossifoogt ei hakanud seetõttu vastupanu osutama, vaid põgenes koos varustusega Tallinna. Linnuse kätte saanuna täiendasid venelased selle lõunapoolset eeslinnust mitmete täiendavate kindlustustega. Selleks vajalik ehitusmaterjal saadi nii linna kivimajade kui ka kloostri ehitiste lammutamisest. Linnast säilis toona tugevalt purustatuna vaid kirik. Venelased ise elasid eeslinnuse aladele ehitatud puitmajades; keskaegset linnusetuumikut kasutasid nad peamiselt vaid laohoonetena. Kui Tallinn andis end 1560 rootslaste alla ning Rootsi sõjavägi maabus Läänemere idakaldal, üritasid rootslased venelaste vallutatud alasid enda kätte haarata. Esimese sõjakäigu Rakvere alla korraldasid rootslased 1574. aasta jaanuaris koos neile appi tõtanud sotlaste ning sakslastest mõisameestega. Ründajaid oli kokku 21 jalameeste lipkonda ja 11 mõisameeste eskadroni. Neil oli kasutada kokku kuus suurtükki.
Esimese mõõteriista nõrga staatilise elektri mõõtmiseks ehk elektromeetri ehitas aga G. W. Richmann Peterburis 1744. aastal. Selle abil tegi ta kindlaks, et õhk juhib alati vähesel määral elektrit. Mõni tema hilisemat kinnitust leidnud tähelepanekutest väärib erilist äramärkimist. Tehes katseid erinevates tingimustes, tähendas Richmann, et kuiv õhk ei ole sugugi parem isolaator kui niiske õhk ning graniitkivist palees juhib õhk elektrit kui puitmajades. Tänapäeval seletatakse viimast tähelepanekut asjaoluga, et garniit sisaldab võrreldes puiduga rohkem radioaktiivseid aineid. Richmanni avastus unustati. 1785. aastal tegi Coulomb´i seaduse autor prantslane Charles Augustin de Coulomb katseid varemtuntuist paremate elektromeetritega ja avastas uuesti õhu elektrijuhtivuse. Olgugi publitseeritud Prantsuse Teaduste Akadeemia Toimetistes, jäi ka tema avastus pea sajaks aastaks unustusse. Välk ja müristamine Välk on suur elektrisäde
söögiks. Maismaa selgrootuist elab Kõrg –Arktikas 40 liiki hooghännalisi, üle 100 liigi kahetiivalisi, 19 liiki kiletiivalisi, 3 liiki mardikaid , liblikaid. Tundras on tohutud sääseparved. Putukad langevad talvetardumusse. Nende veres on antifriis. Taimed ei saa kõrgeks kasvada tänu tugevate tuulte ning igikeltsale , mis takistab nende juuri sügavale kasvamast. Igikeltsa tõttu on tundra pinnas soine, täis järvekesi. Tänapäeval elavad eskimod vaiadele ehitatud puitmajades, pargitud hülgenahas tehakse rõivaid ja tarbeesemeid. Saamid rändavad koos põhjapõtradega, koerarakendites ja elavad nahaga kaetud telkides. Eskimod kandsid külma kaitseks kahekihilist karusnahkset riietust, karvad seespool. Nad rändasid kelkudega, kala püüavad hülgenahaga üle tõmmatud süsta ehk kajakiga . Eskimod elavad Alaskas, Gröönimaal ja Põhja Kanadas. Põhja – Skandinaavias elavad põhjapõtru kasvatavad laplased. MÕISTED
(vasakul). Puitpõrand tuleb kaitsta võimalike sädemete eest metall- või betoonplaadiga ahjusuu ees. Vastavalt Tuleohutuse järelevalve aastaraamatule 2008 on hukkunutega tuleõnnetused toimunud valdavalt elumajades (78% kõigist tuleõnnetustest). 50% tulekahjudest on leidnud aset kivist eluhoonetes. 31% moodustavad puitelamute tulekahjud. Samuti näitab statistika, et ligi pooled hukkunutega tuleõnnetused on toimunud puitmajades. Päästeameti andmetel oli suitsuandur paigaldatud ning rakendus tööle vähestel juhtudel. Tuleõnnetuste põhjused on valdavatel juhtudel hooletus lahtise tule kasutamisel või suitsetamisel. 36 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I 3 Elamute sisetemperatuur ja suhteline niiskus
piirkond Mõõte- ±2 mV või ±2,5% skaala väärtusest ±5% lugemist või 50 ppm (0–5000 ppm) täpsus Süsihappegaasi mõõtmised toimusid magamistubades, kus viibis öösel 1–5 inimest, sealjuures 83% juhtudest magas toas 1–2 inimest. CO2 kontsentratsiooni mõõtmised tuleb teha siseõhu täieliku segunemise tingimustes, seega paigaldati seadmed võimalikult toa keskele 11,5 m kõrgusele põranda pinnast. Siseõhu kvaliteet võib puitmajades päeva jooksul väga palju varieeruda, (vt. Joonis 8.8.3). Siseõhu CO2 sisaldus sõltub väga erinevatest asjaoludest. Konkreetsete korterite mõõtetulemuste analüüsiks vajaliku teabe saamiseks täideti elanike, uuritava toa ja mõõteperioodil valitsenud sisekliima kohta vastavad ankeedid. Sama küsitluse alusel hinnati ka sisekliimast põhjustatud terviseprobleeme. 154 Joonis 8.8
annaabi.ee 
