Wooden roofs Marger Krumm EH1 Roofs · Shingle roof · Shake roof · Chip roof · Board roof Shingle roof · It comes from Estonia 19.century · Made by softwood (one shingle is 62 cm) · The roof comprises two layers of shingle 2 different installation Fish-tail Perpendicular to the eaves · Lasts 60-80 years if you maintanance the roof. Shake roof · Very old history · Made by pine, spruce and aspen. · Size: 80mm broad, 3mm thick from the top and 15 mm thick from the bottom, the lenght is different. · Different styles ( sharp, rounded and slanting ends ) · Lasts 30 years. · The slope of the roof must be at least 25° Chip roof · Its comes from in Estonia 18. century · Mades by spruce and aspen · Sizes: 500mm tall, 5-7 mm thick and width is variable · 3 layers of chips · Average life is 10 years · The slope should be 20...
Lahenduse eeliseks on see, et tegemist on ainult ühekordse kulutusega. 4. PUITKATUS Puit on suurepärane ehitusmaterjal -- see on kerge, ilus ja tervislik. Õigesti valitud ning hooldatud puit kestab mitmeid inimpõlvi. Puitu, kui kõige käepärasemat materjali on eluasemete katustel kasutatud juba alates muinasajast. Kuni katusekivide laialdase levikuni 15. saj, kaeti elumajade ja kirikute katuseid peamiselt kisklaudadest katustega. Uuesti hoogustus puitkatuste levik 19. saj. II poolel seoses muudatustega põllumajanduslikus tootmises. 20. saj. algul sai valdavaks rehepeksumasinate kasutamine, millega pekstud õled ei sobinud enam katusekatteks. Laudadest ja lõhandikest katuste kõrvale ilmusid nüüd ka pilbaste, laastude, sindlite ja kimmidega kaetud nägusad katused. Puitkatus on kerge ja vastupidav. Selle keskmine eluiga on ca 40-60 aastat, kuid on teada ka ligi saja aastaseid katuseid
Puit on suureparane ehitusmaterjal - see on kerge, ilus ja tervislik. Õigesti valitud ning hooldatud puit kestab mitmeid inimplvi. Puitu, kui kõige käepärasemat materjali on eluasemete katustel kasutatud juba alates muinasajast. Kuni katusekivide laialdase levikuni 15. saj., kaeti elumajade ja kirikute katuseid peamiselt kisklaudadest katustega. Uuesti hoogustus puitkatuste levik 19. saj. II poolel seoses muudatustega põllumajanduslikus tootmises. 20. saj. algul hakkasid ilmuma laudadest ja lohandikest katuste kõrvale ka pilbaste, laastude, sindlite ja kimmidega kaetud nägusad katused. Kim Sindel Laast Pilbas Poolpalk ehk lohandik Laud Kimmid olid eesti talumajadel XX sajandi algupoolel üsna populaarne katusematerjal. Immutamata katuse iga on sõltuvalt kasutatud puidust 15-40 a
● Sindelkatus on laastukatusest mõnevõrra siledama ja korrapärasema pinnaga. 19. veebr 2013. a Hoone osad 23 19. veebr 2013. a Hoone osad 25 http://soomets.blogspot.com/2009/04/katusekimmide-puitkatuste-hinnast.html Sindelkatus Rookatus 19. veebr 2013. a Hoone osad 24 19. veebr 2013. a Hoone osad 26 Rookatus Rookatuse tegemine (Masso) ●
rohkem ,,mängima" kui okaspuu. Enamus laastukatuseid ehitatakse kolmekordsed, mis on puidust katusematerjalide jaoks optimaalne. Paksemad katused ei pruugi pärast tugevaid vihmasadusid ära kuivada ja võivad seetõttu minna mädanema. Kahekordsed katused soovitaksime ehitada ainult vähemtähtsatele kõrvalhoometele, kuna paratamatult peab kahekordne kate oluliselt vähem vastu. Üldjoontes peetakse tänapäevaste puitkatuste elueaks 10 aastat kihi kohta, lõunapoolsed katuseküljed saavad tavaliselt kiiremini otsa, sest kõige laastavamalt mõjub katuselaastule päikese UV kiirgus. Korrektse hooldamise korral peavad katused kindlasti ka pikemat aega vastu ja vastupidi, ehk hooldamata katusekate võib jääda sambla jm oksa-lehesoga alla, mis seob vett katusel ja pidevalt märja katuse eluiga jääb oluliselt lühemaks hooldatud katuse omast.
jõukamale, mõni varasemale, mõni hilisemale ajastule. Kõige levinum 19'nda sajandi talukatused olid rookatused (ligi 80% ) ja need on tulnud meie kasutusesse mujalt, rookatuseid ehitasid viikingid juba muistsel ajal. Viimased sajad aastad on väga jõudsalt levinud Euroopas ja ka Eestis puitmaterjalidest tehtud katused. Puit oli tollal odav ja kerge materjal, mille suurimaks miinuseks oli suhteline jõuetus vastu panna päikesekiirgusele. See oli ka ainus põhjus, mis vähendas puitkatuste eluiga. Katuste liikide juurde on lisatud illustreerivad pildid, mis peaksid tegema katuse ehitamise teooria selgemaks. Töö tegemisel lähtus autor Talviste. E, Masso. T ja Pere. R raamatustest. 2012 ÕLG- EHK ROOKATUS Tänapäeval ehitatakse roo- ja õlgkatuseid eelkõige loodusläheduse tõttu ja samadel põhjustel, miks neid materjale on ka algupäraselt kasutatud. Eelkõige tehti rookatuseid nende sriikides, kus pilliroog
elamutega tihedasti asutatud piirkond. Varasema eeslinnahoonestuse kohta on vähe andmeid, kuid analoogiate põhjal võib oletada, et tegemist oli küllalt arhailist tüüpi lihtsate palkehitistega, mis siiski erinevalt talurahvaelamutest olid varustatud (mantel)korstna ja klaasitud akendega. Pilt muutus linlikumaks alles 19. sajandil, kui hooned said laudvoodri ja seni rooga kaetud katused asendati esialgu laudadest, hiljem laastu- ja sindlikatustega. Puitkatuste kõrval kogusid populaarsust ka põletatud katusekivid. Piirkonnast leiab ka 12 üksikuid efektseid tüüpfassaadide rakendusi 19. sajandist, kuid olulise osa hoonestusest moodustavad siiski 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse elamud, mis oma ideoloogialt jätkavad tüüpfassaadidega sissejuurdunud traditsioone. Veel enne I maailmasõda kerkivad piirkonda ka üksikud kahekorruselised korterelamud, mis jäävad siiski suhteliselt
annaabi.ee 
