2. valdama vahendeid 3. olema sõltumatu,asjatundlik,erapooletu ja mittediskrimineeriv jne. Tulekahjud Kuna elektriliinil on elektriline takistus, siis elektrivoolu läbimisel tekib soojus. Kui liini juhtmel on ebapiisav ristlõikepindala, siis liigvoolu puhul hakkab juhe üle kuumenema. Eriti ohtlik on see pikajalise koormuse korral, sest temperatuur tõuseb üle isolatsioonile maksimaalselt lubatava temperatuuri ja juhe rikneb ning võib isegi süttida. Juhtmestik puithoones: Puithoonetes on tulekahju risk suur seega on juhtmestiku paigaldamine lubatud ainult metallkanalites ning kõik teised osad(harukarbid jne)peavad olema tehtud metallist. Elektrilöögid: Kuna pinged üle 48v võivad põhjustada inimest läbides eluohtliku elektrivoolu,mis kujutab ohtu südamerütmile,kuid,et seda ei juhtuks kasutatakse selle jaoks igasugu erinevaid meetmeid: · madalpinge(vajadusel väikepinge) · elektriline isolatsioonile · eraldustrafoga eraldatud elektrivõrgud
Põranda- Kolmekihiline profiilservaga Paksus: Kasutamiseks kuivades tingimustes plaat kõrgekvaliteetne puitlaastplaat 22 mm kandetarindplaadina. Tahvlimõõdud: Sobiv aluspõrandate ehitamiseks 600 x 1800 eelkõige puitkarkassmajades ja vanemates puithoonetes Puitlaast- Puidulaastudest ja saepurust Paksus: Kasutatakse ehituses, mööbli- ja plaat pressimise teel valmistatud, 6-28 mm pakenditööstuses väga populaarne, odav, tugev, Tahvlimõõdud: loodussõbralik ja kergesti 1200 x 2600 töödeldav materjal 2750 x 1830 Puitkiudplaat Painduv, kerge ja Paksus: Kasutatakse mööblitööstuses,
aastal. Seejärel algasid kohe ka kloostri rajamistööd, kestes ligi poolteist sajandit. Klooster kavandati tollal ligikaudu 30x30 meetri suuruse sisehooviga kompleksina, mille põhjakülje hõlmas kirik koos selle aluste moonaladude ja keldrikabelina toimiva krüptiga. Lõuna- ja idatiiba olid plaanitud munkade elu- ja majandusruumid. Sissepääs sisehoovi paigutati läänetiiva keskossa. Enne nimetatud hoonekompleksi valmimist elasid mungad arvatavasti ajutistes puithoonetes. 1343. aastaks jõuti ülalmainitud kloostriklausuurist valmis ehitada tõenäoliseliselt esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest. Siis puhkes Harjumaal suur talurahvaülestõus, mis on tuntuks saanud Jüriöö ülestõusu nime all. Ülestõusnud piirasid suure väega Padise kloostrit; selle alistumisel põletati klooster maani maha ning seal asunud 28 munka tapeti. Hävingust saadi üle alles 1370te aastate paiku, mil ehitustööd pooliku kloostrikompleksi
suureks Välikaminate ja pliitide vundamendid tuleb samuti viia allapoole külmumise piiri Korstende ehituslik asend Korsten ehitatakse tavaliselt maja keskele või ka välisseina. Korstna lõõrid laotakse seintesse hoone ehitamise ajal Ühte lõõri võib juhtida samasl korrusel oleva ahjude või pliitide suitsud, kui nende korstnasse suubumise kohad peavad olema vähemalt 75 cm võrra nihutatud Ahjule toetuvad korstnad Puithoonetes võib korstnad toetada paksuseinalisele tellisahjule. Ahjule lubatakse toetada ainuld ühekorruseliste hoonete või kahekorruseliste hoonete ülemisel korrusel olevate ahjude korstnaid Õhukeste seinalistele või pottahjudele korstnaid toetada ei tohi kehtivad üldjoontes samad nõuded nagu eraldiseivate korstnate Ahju temperatuuri deformatsioonide mõjul ahju peale ehitatud korsten nihkub mõne mm üle alla ja selletõttu laguneb kiiremini kui eraldiseisev korsten
Puitulagundavad seened-hävitavad puidu soojusjuhtivus(süttimisaeg pikeneb puidu tiheduse suurenemisel), koostisaineid ja rikuvad selle ehitust,millega muut puidu värvus ja niiskussisaldus, Põlemisel ühinevad süsimnik ja vesinik õhu hapnikuga , vorm:Jaot :*pruunmädanik *valgemädanik *pehmemädanik.Pruunmädanik moodustades süsihappegaasi ja vee. Põlemise käigus tekkinud söekihil on dom mädanikuliik puithoonetes,isel mitmesuguste varjunditega pruun madal soojusjuhtivus ja see kaitseb seespool asetsevat kahjustamata puitu. värv.Kaasneb materjali kokkutõmbumine,rabenemine.Pruunmädanikku põhj Selget piiri puusöe ja enamvähem põletamata puidu vahel võib märgata seened on majavamm,majamädanik,majavääts,kollane hamblehik ja mustjas puidutsooni 300c piiril. Söekihi juurdekasv puidu põlemisel on ca 0,6 mm kõrbik
ja hapniku juurdepääsu Madala niiskuse ja temperatuuri juures seened areneda ei suuda. Sobivaim puidu niiskus on 60 % Kahjustus algab sellgega, et seene niidistik tungib puitu – eeskätt säsikiirde, kus leidub neile sobilike toitaineid. Sealt levivad nad edasi rakkudesse. Seened lagundavad puidu org, ainet endale sobilikeks toitaineteks. Seened põhjustavad puidumädaniku teket. Pruunmädanik – esineb puithoonetes. Lagundatakse tselluloos, ligniin jääb peaaegu täielikult alles. Puit tõmubub kokku ja laguneb kuubikujulisteks tükkideks Pruunmädanikku põhjustab näiteks majavamm. Valgemädanik – esineb lehtpuude ümarpuidus. Lõhustab kõiki puidu koostisosi. Puit muutub pehmeks kiuliseks, kuid säilitab oma vormi.ˇ Sinavus on puidu värvusrike, mida põhjustavad seened ja mille värv varieerub kahvatusinisest mustani.
Puidu kahjustus määrati välisilme järgi stereomikroskoobis. Proove võeti enamasti väljaspoolt elamut ja enamasti voodrita elamutelt. Kokku võeti 29 proovi 11 elamust. 9 proovi olid kahjustusteta. Kolm proovi olid väljast tumenenud, mis viitab ilmastiku mõjudele, kuid olulisi kahjustusi nendest ei leitud. Mädanikseente poolt tekitatud kahju jagati puidu lagunemise välisilme põhjal: pruun-, valge- ja pehmemädanik. Pruunmädanik on üldiselt puithoonetes kõige levinum seenkahjustus, mis hävitab puidu tselluloosi, eelistab okaspuitu. Pruunmädanikuga kahjustatud puit mureneb kuivades kuubikujulisteks tükkideks, sellega märkimisväärne puidu tugevuse vähenemine. Pruunmädanik võib esineda mis tahes hoone osas. Uuritud elamutes oli pruunmädanik kõige levinum kahjustus, mida esines 13 proovis 29-st (6003, 6005, 6006, 6009, 6012, 6018, 6028 ja 6031), Joonis 3.1. Kõige rohkem proove võeti
vanematel aegadel. Tuleohutuseeskirjade täiendamisel 19. saj. lõpul nõuti Tallinnas, et teise korruse korteritel peab olema kasutada kaks otseväljapääsu. Hiljem asendus kaks puidust trepikoda ühe kivitrepikojaga. Vaatamata sellele, et puit on põlev materjal, ei tähenda, et puithoones süttiks tulekahju kergemini kui muudest materjalidest hoonetes. Päästeameti 2008. aasta statistika näitab, et tuleõnnetustest ainult 30% juhtus puithoonetes. Kuna puithoones on põlevat materjali rohkem, võib tulekahju tagajärjed olla elu- ja varakahjusid arvestades kriitilisemad. Tuleohutus kuulub ehitistele esitatavate oluliste nõuete hulka, mis peavad olema täidetud kogu ehitise kasutusea vältel. Olulised ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded on järgmised: nõutud aja jooksul peab säilima ehitise kandevõime; ehitises on takistatud tule ja suitsu tekkimine ja levik;
annaabi.ee 
