Ameerika süsteemis, kahepoolne vastakõmblus, keevis ümber detaili kontuuri). 4. Ümarpea, peitpea ja poolpeitpea neetliidete kujutamine eest-, pealt- ja altvaadetel standardite FOCT ja ISO alusel. 5. Ümarpeaneetide pikkuste arvutamine. 6. Erinevate pikkustega neetide märgistamine joonistel. V PUITKONSTRUKTSIOONE 1. Metallist kinnituselementide (poldid, naelad, puidukruvid, naaglid) leppeline tähistamine puitkonstruktsiooni joonistel ning positsioneerimine. 2. Puitelementide positsioneerimine selgitava joonise abil. 3. Loetleda vajalikud mõõtjoonte grupid puitkonstruktsioonide mõõtmestamisel:
Asendiplaani skeem (1:400). Korruste plaanid (1:100; 1:50). Vaated (1:100). Hoone lõige (1:50). Katuse plaan (1:200). Vahelagede plaanid, katuslae plaan, sarikate plaan, karkassiskeemid (1:100). Vundamentide plaan (1:100). Vundamentide lõiked (sh. välistrepid) (1:50). Arhitektuursed ja konstruktiivsed sõlmed, kohtlõiked (1:10; 1:20; 1:50). Silluste komplekteerimine (tabeli kujul). Põrandate plaanid (1:400; 1:200). Põrandakonstruktsioonide tabel. Raudbetoontoodete (puitelementide) spetsifikatsioonid. Ülesanne antud 24. oktoober 2004.a. Projekt esitada september 2005.a. Juhendab Mirjam Taremäe 2 Sisukord: 1. Seletuskiri. ................................................................................................. 4 1.1. Sissejuhatus................................................................................................ 4 1.2. Arhitektuur-ehituslik osa. ............
Paneelid võib toetada välisseintele ja vaheseinte paigutus kogu hoone laiuses on vaba. 19. Külmasilla vältimiseks panna vähemalt 50 mm vahtpolüsterooni. 20. Palkseinad vajuvad 9 -10 cm, umbes 3% kõrgusest. Rõhtpalkmajade ukse ja aknaavade tegemisel tuleb arvestada, et tooretest palkidest sein vajub kõrguse iga meetri kohta kuni 3 cm, vertikaalsed elemendid aga ainult paar millimeetrit. Sellepärast tuleb rõhtpalkmaja kõigi püstsuunaliste puitelementide paigaldamisel jätta vajumispilud, s.t. anda rõhtelementidele võimalus vabalt vajuda. 25. Kuidas ühendatakse hoone raudbetoonkarkassi elemente omavahel, karkassi postide mõõdud ja samm: a) ühendus: karkassi sees on metallist armatuur, mille osad ulatuvad karkassiühenduskohtades betoonist välja (väljaulatuvaks osaks võib olla nii raudvardad kui metallplaat), elementide raudosad keevitatakse omavahel ja elementide vahelised õhuvahed ja keevis betoneeritakse, et see ei roostetaks
Pindadele kandmiseks peavad konstruktsioonid olema tolmuvabad ning tööde teostamisel peab temperatuur olema vähemalt + 5 kraadi. pinnale kandmine toimub vastavalt tootja poolt esitatud juhendmaterjalile, aga kasutatakse peamiselt, kas autoklaavimist, sissekastmist või pihustamist. Pinda võib hiljem ka katta viimistlusmaterjalidega. Paljude toodete puuduseks on nende vähene UV -kiirguse taluvus. 3.1. Holz Prof Kasutusalad Holz Profi kasutatakse erinevate hoonete puitelementide tuletundlikkuse klassi parendamiseks. Puidukaitsevahend toimib nii põlemise kui süttimise vastu ning sobib leht- ja okaspuidu töötluseks sise- ja välistingimustes. Toodet ei kasutata pindadel, mis on juba kaetud värnitsa, laki, värvi või muu hüdrofoobse ainega. Eelised Holz Prof on sügavimbuv ja seondub keemiliselt puiduga, tagades selle efektiivse ja pikaajalise kaitse. Toode muudab puidu raskestipõlevaks ja -süttivaks ning suurendab töödeldud puidu tugevusnäitajaid
Pikkusjärgsel arvestamisel tuleb lähtuda elemendi pikimast mõõtmest, painutatud elementide puhul painde väliskülje mõõtmest Väikseid kinnitusdetaile (naelu, kruvisid, polte, mutreid, neete jms) ei arvestata Pikkusmõõdus esitatakse kuni 250 mm laiusi plekkribasid 48. Millised tööd ehituses kuuluvad puidutöödetööde hulka. Nende mõõtmisreeglid Kuuluvad: Puittarindite paigaldamine, puit-avatäidete paigaldamine, puitelementide paigaldamine, puitplaaditööd, puitvoodritööd Mõõtmisreeglid: Puittarindite paigaldamine Puittarindite mahtu tuleb arvutada nende suurimat pikkust (koost tappidega) ja põiklõiget arvestades, pesi, sisselõikeid jms maha arvamata Puittarindite pikkust tuleb arvutada nende suurimat pikkust arvestades Seine, vahelagede ja katuse pinda mõõdetakse nende tarindite välismõõtmete järgi Kandjaid näidatakse arvuliselt viidates seletuskirjale või detailjoonisele
Soojustuse võib paigutada ka väljaspool puidust ristsõrestiku vahele ja välisvoodriks kasutada tagant tuulutatavad profiilplekki, klaasi jne. 20. Kui palju vajub toorestest palkidest palksein kuivamisel ja mis probleemid tekivad avade vertikaalsete lengide olemasolul Toorestest palkidest sein vajub kuivamisel kõrguse iga meetri kohta kuni 3 cm, vertikaalsed elemendid aga ainult paar millimeetrit. Sellepärast tuleb rõhtpalkmaja kõigi püstsuunaliste puitelementide paigaldamisel jätta vajumispilud. 21. Mis otstarve on palkseinte nurgaseotistel, kas võib palkseinte ühendamiseks kasutada naelu Nurgaseotis tagab kindla seinte kinnituse. Palkseinte ühendamiseks ei kasutata naelu. Palgid pannakse seinas vaheldumisi: ühe tüve- ja teise ladvaots. Iga palgi alumisse külge tahutakse õnar (vara) nii, et palk jääb keskelt alumise palgi peale toetuma, pilu ääred jäävad aga lahti ja topitakse kõvasti sammalt täis. 22
Külmasilla vältimiseks panna vähemalt 50 mm vahtpolüsterooni 20. Kui palju vajub toorestest palkidest palksein kuivamisel ja mis probleemid tekivad avade vertikaalsete lengide olemasolul Palkseinad vajuvad 9 -10 cm, umbes 3% kõrgusest. Rõhtpalkmajade ukse ja aknaavade tegemisel tuleb arvestada, et tooretest palkidest sein vajub kõrguse iga meetri kohta kuni 3 cm, vertikaalsed elemendid aga ainult paar millimeetrit. Sellepärast tuleb rõhtpalkmaja kõigi püstsuunaliste puitelementide paigaldamisel jätta vajumispilud, s.t. anda rõhtelementidele võimalus vabalt vajuda. 21. Mis otstarve on palkseinte nurgaseotistel, kas võib palkseinte ühendamiseks kasutada naelu Nurgaseotis tagab kindla seinte kinnituse. Palkseinte ühendamiseks ei kasutata naelu. Palgid pannakse seinas vaheldumisi: ühe tüve- ja teise ladvaots. Iga palgi alumisse külge tahutakse õnar (vara) nii, et palk jääb keskelt alumise
.......................... 104 Päikeseenergia PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 3/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID Okaspuu siseehitus (kuusk) Lehtpuu siseehitus (tamm) PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 4/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Puitelementide telgede tähistus: Materjalitugevuse (f) tähistus: fc,0,k c – surve 0 – kiudude suunas k – normatiivne t – tõmme 90-kiudude suunaga risti d – arvutuslik m – paine v – lõige (nihe) Gaussi kõver: Puidu tõmbe-survepinge ja deformatsiooni diagramm: PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 5/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
60-minutilise tulekahju järel on palgid söestunud ~40 mm. Võrreldes palgi enamlevinud paksusega (15…18 cm) on seda suhteliselt vähe. Sellega on seinte kandevõime 60-minutilise tulekahju juures tavaliselt tagatud ilma täiendavate kaitsevahenditeta. Lisaks seintele tuleb tähelepanu pöörata ka vahelagedele, mille tulepüsivust on algselt tagatud talade suurte ristlõigete ning tulekindla täidise (~5…10 cm savi, liiv, räbu, betoon, tellised) ja krohvi abil. Karkasshoonete puitelementide söestumine toimub veidi kiiremini tänu suuremale söestumisele ristlõike nurkades. Seetõttu on karkasshoonetes olulisem 86 teostada tulekaitset erinevate katetega. Tuli ja kuumus pääsevad karkassielemendil ligi mitmest küljest. Tule levikut tuleb takistada ühelt hoonelt teisele. Seda tagatakse peamiselt hoonete- vahelise kuja ≥8 m või tulemüüriga, Joonis 2.70 paremal. Kõrvuti asuvate hoonete
annaabi.ee 
