suuremates keskustes, domineerisid maal traditsioonilised eluviisid, hoonetüübid ja ehitusmaterjalid. · Kõigest mõnikümmend aastat hiljem toimus aga radikaalne keskkondlik muutus: nõukogude ideoloogia kohaselt tuli likvideerida erinevused linna ja maa vahel ning ehituse täieliku industrialiseerimisega hakati seda ka usinalt teostama. Mõningaid pildinäiteid .. Pildid tehtud Tallinnast, täpne asukoht teadmata. Kes tunneb ära? Monteeritav puitelamu 1921. aastast pärit, tööstusnäitusel Tallinnas. Inseneriks H. Reier. Pilt Tsirkus: Vanemad tallinlased mäletavad veel Lenini, tänase Rävala puiestee ja Kaubamaja tänava nurgal trollipeatuste juures asunu puust tsirkust. 20. sajandi esimesel kümnendil asus puust tsirkusehoone Uuel turul, tänase Tammsaare pargi kohal. See periood jäi aga lühikeseks.Ajaloolise Sibulaküla südameks olid sajandi eest Rävala puiestee kohal kulgenud Väike-Tartu ja Väike-Pärnu maantee, mis
kasutusotstarvel. Renoveerimine uuendamine Saneerimine tervendamine Restaureerimine ennistamine Konserveerimine säilitamine Füüsiline vananemine ehitise põhitarindite tugevuse, töökindluse ja agressiivsetele mõjudele vastupanu järk-järguline kahanemine Moraalne vananemine Vastuolu tekkimine ehitisele esitatavate muutunud nõuete ja seniste lahenduste vahel. Hoonete ehituslooline ülevaade Puitelamu ajalooline kujundamine Palkmaja - Palkmaja kujunes I aastatuhandel pKr - Algselt rajati neid rõhtpalkidest, maase löödud postide vahele laotuna - Umbes I aastatuhande lõpupoole osati puitmaju ehitada juba varatud rõhtpalkseinte ja tapitud ristnurkadega. Puitelamu ajalooline kujundamine - Tänapäeval toodetakse Eestis täispalkseintega väikemaju tehases freesitud ja valmistapitud ümarpalkidest, mis pannakse kokku ehitusplatsil.
11 leibkonda elanud (1976. a. inventariseerimisaruande alusel)! OBJEKTI TEHNILINE SEISUND Maja on aga mahajäetud tondilossina kokkukukkumise äärel. Pole teada, millal viimased elanikud majast välja on kolinud, kuid oma eluaseme eest pole nad kunagi eriti hoolt kandnud-- hoone halba seisukorda kirjeldavad juba eestiaegsed inventariseerimisaruanded (1937.a.) 46-ndal aastal väljastatud kirjutiselt võib lugeda, et kahekorruselise katusetoa ning klaasitud verandadega puitelamu alus (madalvundament- paas), välis- ja kap.seinad ning seinte väliskate (krohv) on veel heas seisukorras, kuid muud osad: plekkkatus, laed koos konstruktsiooniga (põlev, krohv), laudpõrandad, puitvaheseinad, puittrepid, aknad-uksed (okaspuit+ õlivärv), korstnad, kütteseade (50%klaaspalt, 50% lihtpalt) ning pliidid (lihtpalt) ei saa enam paremat hinnangut kui ,,rahuldav". Samasse kategooriasse langeb ka katusetuba oma saepuruseinte 6
Gordoni süsteemi malmplaatidest tuletorn ja ühtlasi Vormsi vanim tuletorn. See asub Vormsi kõrgeimal kaldal, millelt avaneb vaade ka Hiiumaale. Tuletorn ehitati 1864. aastal. See on 24 meetrit kõrge. Torni läbimõõt on soklil 4,6 meetrit, laternaruumis 2,35 meetrit. Tuletorni lähedal metsas on osaliselt säilinud 20. sajandi algul rajatud Peeter Suure merekindluse kaitseehitised. Tuletorni juures on päästejaama paadikuur, puitelamu, saun ja muud kõrvalhooned. Turistid pääsevad majaka tippu. Tuletorn töötab pimedal ajal läbi aasta. Tuletorni tuled ja sihid koos teiste märkidega aitavad juhatada liiklejaid turvaliselt Hari kurgu kaudu Väinamerre ja sealt välja. (Vikipeedia 2012) Joonis 4. Saxby tuletorn (Kadri Sukko 2013) Norrby ,,kaksiktornid" Norrby alumine tuletorn moodustab liitsihi Norrby ülemise tuletorniga. Alumise tuletorni kõrgus jalamist on 22 meetrit
saadavusele: paas või raudkivi. ● Vundamendi materjal oli tuvastatav viimistlemata olukorras. Erinevaid vundamendi ja keldriseina lahendusi vt. Joonis 2.41. ● Vundamentide ja keldriseinte paksus varieerus vahemikus 40…70 cm. ● Kuna looduskivimüüritise ladumistehnilistest põhjustest tulenev müüritise paksus tagab üldjuhul piisava toetuspinna laiuse kerge kahe-kolmekorruselise puitelamu jaoks, laoti vundament tavaliselt ilma täiendava taldmikuta. Joonis 2.41 Erinevaid vundamendi ja keldriseina lahendusi (Veski 1948). Vundamendid ja soklid Vundamendid ja soklid Joonis 2.43 Vundamendi ja seina vahelise hüdroisolatsiooni tegemine Joonis 2
• Kultuuriväärtuste Ametid või vastava kohaliku omavalitsuse kultuuriväärtustega tegelevad ametnikud (Tallinn, Tartu, Viljandi, Pärnu); Säästva Renoveerimise Infokeskus (Tallinn, Tartu, Paide, Viljandi); Eesti Korteriühistute Liit (Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi). Tallinna Kultuuriväärtuste ameti spetsialistid klassifitseerivad Tallinna puitkorterelamuid järgmise jaotuse alusel: väga vana puitelamu, varane agulimaja (s.h. vanabalti majad, klassitsistlikud tüüpfassaadid); „Lenderi maja“ tüüpi 20 sajandi alguse tööliselamu; Terviklikult planeeritud töölisasumi barakkelamu; • Suurte korteritega esinduspuumaja, varane periood (historitsism); • Suurte korteritega esinduspuumaja, hilisem periood (juugend, ka 1920. aastad); • 1920.-30. aastate väikeelamu; • „Tallinna maja“ tüüpi 1920-30 a. kivitrepikojaga korterelamu;
annaabi.ee 
