Seetõttu võib sügisel ja kevadel Lääne-Eesti rannikul ja saartel kohata palju läbirändavaid aule (mitu miljonit isendit), sinikael-parte, valgepõsk- laglesid ja rabahanesid (üle 100 tuhande). Ka värvulisi rändab meie aladelt hulgaliselt läbi, kuid nende rännet on raskem märgataLinde võib Eestis kohata kõikjal: nii asulates kui ka inimtühjades rabades, nii lagedal mererannikul kui ka tihedas põlismetsas.Ligikaudu pooled Eesti lindudest on seotud puistutega. Sealne linnustik koosneb suures osas värvulistest. Arvukamad on nende hulgasmetsvint, salu- lehe ja väike lehelind punarind metskiur aed- ja mustpea põõsalind.Metsalindude suur osatähtusus tuleneb asjaolust, et üle 40 % Eesti pindalast on kaetud metsaga. Veekogude ja nende kaldaaladega on seotud umbes viiendik meie linnuliikidest. Eesti pikk ja liigestatud rannajoon pakub soodsaid pesitsus- ja toitumistingimusi paljudele lindudele
läbikasvanud põõsastikke jäänukeid endistest uhtlammimetsadest. Puude- ja põõsasterohked karja- ja heinamaad on teatud taime- ja loomaliikide esinemise suhtes võrreldavad põlismetsadega. Paljude sajandite jooksul on seal eksisteerinud neile vajalikud puuliigid ning ökoloogilised tingimused nagu poolvari või valgusele avatus, erineva vanusega puud, mitmekesised puidu lagunemisastmed vms. Kõlvikute vahel ja asustuse läheduses kombineerusid puistutega teatud liikidele looduslikke elutingimusi jäljendavad rajatised nagu kiviaiad ja maa-alused paekeldrid; rajati alleesid ja metsaparke, kus leidsid soodsa elupaiga valgusrikastele metsadele ja puisniitudele iseloomulikud liigid. Metsaraie ja põlluharimise intensiivistudes jäid poollooduslikud kooslused ja asustuse lähedusse kujunenud rekreatiivse iseloomuga puistud sageli põlismetsaliikide viimasteks varjupaikadeks e. refuugiumiteks.
eesmärkidel; 5) asub mälestise kaitsevööndis või muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis; 6) asub maaparandussüsteemi eesvoolu piiranguvööndis, kui mets on vajalik vee ja pinnase kaitsmiseks; 7) vastab geenireservimetsa tunnustele ning selle geenireservimetsaks määramine on põhjendatud Metsakaitse ja Metsauuenduskeskuse tehtud ekspertiisi alusel. (3) Geenireservimets on mingile kindlale puuliigile iseloomulike ja majanduslikult väärtuslike puistutega metsaosa, kus inimmõju metsa geenifondile on minimaalne ning geenifond areneb eeskätt looduslike tingimuste mõjul. Geenireservimetsa puistuid kasutatakse kultiveerimismaterjali algmaterjalina. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud aluste äralangemise korral arvab keskkonnaminister kinnisasja asukohajärgse keskkonnateenistuse või kinnisasja omaniku ettepanekul metsa kaitsemetsade hulgast välja. § 20. Kaitsemetsa majandamine
Sookasepuistute tootlikkus on märgatavalt madalam kui lodumetsades, boniteet tavaliselt IV-Va. Harvem leidub mändi ja männikuid. Mõnel pool kasvab sookaasikutes kaaspuuliigina sanglepp. Kuivendamata madalsoodel ja madalsoometsades kasvab ka üksikuid kuuski, rohkem küll alusmetsana. Pärast madalsoode kuivendamist hakkab järk-järgult kuuse osatähtsus suurenema ning aja möödudes moodustuvad kuuse enamusega puistud. Ligi pooled madalsoodest on kaetud alaboniteediliste puistutega või on hoopis lagedad (riigimetsas on käesoleval ajal lagedaid madalsoid ligikaudu 10%). Alustaimestik on liigivaesem kui lodus, iseloomulik on tarnade esinemine. Ka raiestikel kasvavad põhiliselt tarnad ja kõrrelised. Metsa uuenemine looduslikult toimub põhiliselt sookasega. Siirdesoo Siirdesoo kasvukohatüüp on tavaliselt tekkinud tarnamadalsoo edasise soostumise tagajärjel, asub tasastel madalikel. Mikroreljeef on mätlik. Tegemist on segatoitumisega
riimvee otsese mõju piirkonnas). · Puisniidud ja puiskarjamaad, kadastikud ja sarapikud võib rühmitada elupaigatüüpideks (kasutusel metsa VEP ja Loodusdirektiivi loendis) Ka kultuurniitudel kasvavad sageli puud ja näiteks parkides on koos puud ja muru, kuid neid ei peeta pärandkooslusteks ega poollooduslikeks elupaikadeks 5 Niitudest veel... · Inimtegevuseta Eestis leiduks vaid lagedaid rannaniite, mujal oleks tegu hõredate puistutega (suurte rohusööjate mõjul tekkinud lagendikud, looduslikud häiringud nt loopealsetel või soostunud metsades); · Tänapäeval tõeliselt poollooduslikke niite väga vähe leida, enamus on varem olnud põllumaad; endised niidud on aga võsastunud; · Niite saab säilitada vaid neid niites ja karjatades (mitte muruhooldusreziimil!) PUISROHUMAAD: 1) puisniit pikaajalise niitmise tulemusel kujunenud hõre puistu, mida jätkuvalt niidetakse;
Mõnikord on metsarendi suuruse määramisel piirdutud ainult lõppraiest saadavate tuludega, kuid eelistada tuleks tulude ja kulude kompleksset arvestust kogu raieringilt. Metsarendi arvutamisel ei arvestata raha ajaväärtusega, nagu tehakse maarendi puhul. Oodustatud kasumiküpsus on puistu vanus, mil puistu raiumisel saadakse maksimaalne keskmine oodustatud kasum hektari kohta aastas ehk suurim maarent. Maarent on see osa tuludest, mis jääb maaomanikule, kuna ülejäänud läheb puistutega seotud kapitali intressideks ning muude väärtuste eest tasumiseks. Maarent on suurus, mis väljendab maakasutuse intensiivsust. Maarendi teooria tugineb saksa metsateadlase Faustmanni poolt 1849.a. formuleeritud valemile (Markus, 1965): u Au Dx (1 i ) u x C (1 i ) u xo v Bu , kus (5.5) (1 i ) 1 u
annaabi.ee 
