Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"puistetihedust" - 8 õppematerjali

Betooni täitematerjali katsetamine
8
docx

Betooni täitematerjali katsetamine

2 Katsetatav materjal Liiv ja killustik. 3 Kasutatud vahendid 4 Töökirjeldus 4.1 Puistetiheduse määramine 4.1.1 Liiv Sõelumise teel liiva hulgast sõelutati liiva terad, mille suurus on väiksem kui 4 mm. Kaalutati silindrilikujulist nõu, mille läbimõõt ja kõrgus on võrdsed. Sõelatud liiv puistati 1 liitrilisse silindrilisse nõusse 10cm kõrguselt, ülehulk eemaldati. Täidetud nõu kaalutati. Täpsema puistetiheduse näitaja saamiseks katset kordati uue liiva hulgaga. Puistetihedust määrati järgmise valemiga: Valem 4.1 Puistetihedus m1 m 0 1000 V - puistetihedus [kg/m3] m - anuma mass [g] m1 - liiva ja anuma mass [g] V - anuma maht [cm3] 2 Arvutus: 1713.2 215.8 kg 0 1000 1497.4;[ 3 ] 1000 m 1695.6 215.8 kg 0 1000 1479.8;[ 3 ] 1000 m

Ehitus → Betooniõpetus
84 allalaadimist
Ehitusmaterjalid LIIV
5
pdf

Ehitusmaterjalid LIIV

LIIVA KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Töö eesmärgiks on määrata liiva puistetihedust ning liiva terade tihedust. Samuti määrata liiva niiskusesisaldus ja terastikuline koostis 2. Katses kasutatud materjalid Katsetatav materjal on liiv. Tegu on loodusliku ehitusmaterjaliga, mida kasutatakse enamasti just täitematerjalina. Liiv on ka betooni üks komponentidest. 3. Kasutatud vahendid Katses kasutati kaalu (täpsusega 0,2 g), sõelasid avadega 4-8mm, silindrilist nõud mahuga 1l ning mensuuri mahuga 0,5l. 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis

Ehitus → Ehitusmaterjalid
20 allalaadimist
Töö nr 4-Killustik
14
docx

Töö nr 4: Killustik

Kaalutakse ka katsenõu mass koos veega ja katsenõu mass koos vee ja killustikuga. Saadut tulemused kantakse valemisse nr.2. 4.3 Killustiku veeimavuse määramiseks kaalutakse täitematerjal õhus ning see järel 7 päeva jooksul pindküllastunud täitematerjali mass õhus, peale mida arvutatakse otsitav suurus valemiga nr.3. 4.4 Killustiku tühiklikkuse määramisel kasutatakse eelnevalt välja arvutatud puistetihedust ja näivtihedust. Vastavaid suuruseid kasutatakse tühiklikkuse määramisel valemis nr.4. 4.5 Killustiku terastikulise koostise määramiseks kasutatakse sõelakomplekti avade läbimõõtudega 1.0, 2.0, 4.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16, 22.4 ja 31.5 mm. Tera ülemiseks mõõduks D loetakse sõela ava, mille kogujääk ei ületa 5% kogu proovist. Tera alumine mõõde d määratakse sõela avaga, mida läbib vähem kui 5% kogu proovist. 4

Ehitus → Ehitus
28 allalaadimist
Liiva-peentäitematerjali-katsetamine
10
docx

Liiva (peentäitematerjali) katsetamine

Need osised pannakse 1-liitrilisse silindrikujulisse nõusse 10 cm kõrguselt ning kaalutakse ära. Puistetiheduse valem on 3 m 1-m 0 L= 1000 [kg/m3] V Antud valemis m ­ anuma mass(g), m1-liiva ja anuma mass(g) ning V- anuma ruumala, cm3. Puistetihedust peab määrama kaks korda ning nende kahe tulemuse vahe ei tohi olla suurem kui 20 kg/m3. 4.2 Terade tihedus Liiva terade tiheduse määramiseks tuleb eemaldada puistematerjalide vahele jäävate tühikute ruumala. 500 ml mensuuri valatakse 250 ml vett ning 200-300 g liiva. Liivaterade ruumala saab märata mensuuride lugemite vahena. Liivaterade tiheduse valem on m L= 1000 [kg/m3] V 2-V 1 Antud valemis m-proovi mass(g), V1- vee ruumala mensuuris(cm3) ning

Ehitus → Ehitus alused
40 allalaadimist
Ehitusmaterjalide praks nr 4 - killustik
8
pdf

Ehitusmaterjalide praks nr 4 - killustik

toote pikaealisuse. 5. KILLUSTIKU KASUTUSALAD Tavalist killustikku (paekivi, graniit jms) kasutatakse põhiliselt raske- ja asfaltbetooni jämetäitematerjalina, sillutisena ning raudteeballastina. Kerget killustikku (pimss, keramsiit, perliit jms) kasutatakse kergbetooni jämetäitematerjalina. 1 6. KILLUSTIKU KATSETAMISE TULEMUSED 6.1 Killustiku puistetiheduse määramine Killustiku puistetihedust määratakse kaks korda. Selleks kasutatakse anumat, mille mahuks oli 10 liitrit. Killustik valatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Katse tulemus on näidatud tabelis 6.1. Killustiku puistetihedus arvutatakse valemiga: (1) kus m ­ killustiku mass anumas , g; V ­ anuma ruumala, m³. Tabel 6.1 Puistetihedus Killustiku anuma

Ehitus → Ehitusmaterjalid
71 allalaadimist
Ehitusmaterjalide praktikum nr 3 - Liiv
7
pdf

Ehitusmaterjalide praktikum nr 3 - Liiv

8.JÄRELDUS Puistematerjalide tiheduseks ehk puistetiheduseks nimetatakse liiva jt sõmermaterjalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jäävad tühikud. Antud katses saadi liiva puistetiheduseks 1549 kg/m³. Puistetihedus ei ole normitud, samas mida tihedam on liiva vm betooni täitematerjali puistetihedus, seda tihedam ja tugevam betoon saadakse. Antud katse puistetihedust võib lugeda suhteliselt suureks puistetiheduseks ning järelikult kasutades seda liiva, saadakse tugev betoon.[1] Näivtiheduse ehk terade tiheduse määramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele jäävate tühikute ruumala. Näivtihedus ei arvesta kivimi terade sees olevate tühikute mahtu. Antudkatses saadi liiva terade tiheduseks 2571 kg/m³. Liiva keskmiseks näivtiheduseks võib lugeda Raado konspektist 2600 kg/m³, antud tulemus on sellele ligilähedane, seega antud liiv

Ehitus → Ehitusmaterjalid
74 allalaadimist
Ehitusmaterjalid praktikum 3 - liiva katsetamine
8
pdf

Ehitusmaterjalid praktikum 3 - liiva katsetamine

kasutamiseks. 9. Jiireldus Puistematerjalide tihedus ehk puistetiheduseks nimetatakse liiva jt s6mermaterjalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jieiivad tiihikud. Antud katses saadi liiva puistetiheduseks 1580 kg/m3. Puistetihedus ei ole normitud, samas mida tihedam on liiva vm betooni tiiitematerjali puistetihedus, seda tihedam ja tugevam betoon saadakse. Antud katse puistetihedust v6ib lugeda suhteliselt suureks puistetiheduseks ning jiirelikult kasutades seda liiva, saadakse tugev betoon. Niiivtiheduse ehk terade tiheduse miiiiramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele jaivate ttihikute ruumala. N[ivtihedus ei arvesta kivimi terade sees olevate ttihikute mahtu. Antud 3. katses saadi liiva naifiiheduseks 2650 kg/n Liiva keskmiseks niiivtiheduseks v6ib lugeda

Ehitus → Ehitusmaterjalid
350 allalaadimist
Kosmeetikas kasutatavad vahendid
11
doc

Kosmeetikas kasutatavad vahendid

nimekirja (vt kosmeetikavahendite direktiivi IV lisa). KÕÕMAVASTANE AINE Aitab vältida kõõma. KÜÜNEPALSAM Parandab küünte kosmeetilisi omadusi. LAHUSTI Lahustab aineid. LOKKIMIS VÕI SIRGESTUSAINE Muudab juuste keemilist struktuuri, võimaldades sättida juuksed soengusse vajalikul viisil. LÄBIPAISTVUST VÄHENDAV AINE Vähendab kosmeetikavahendi läbipaistvust või poolläbipaistvust. MAHUAINE Vähendab kosmeetikavahendi puistetihedust. MIKROOBIVASTANE AINE Aitab reguleerida mikroorganismide kasvu nahal. NAHAPALSAM Aitab hoida nahka heas seisundis. NAHKA KAITSEV AINE Aitab vältida välistegurite kahjulikku mõju nahale. NAHKA RAHUSTAV AINE Leevendab naha või peanaha ärritust. NAHKA SILENDAV AINE Aitab silendada naha pinda, vähendab konarusi ja defekte. NIISKUST SÄILITAV AINE Hoiab ja säilitab niiskust. NIISUTUSAINE Suurendab naha niiskusesisaldust ning teeb naha pehmeks ja siledaks.

Keemia → Keemia
56 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun