..) 15 Kokkuvõte Nagu selgub, on FLEGT vajalik ja õigustatud takistamaks, peatamaks ja edasiselt ärahoidmaks ebaseaduslikku puidukaubandust ja metsaraieid. Kuigi selle täiemahuline käimalükkamine ja funktsioneerimine võtab veel aega, on senised tehtud sammud ja pingutused vilja kandnud. Tänu regulatsiooni käimalükkamisele on hakatud ühe enam jälgima puiduturul toimuvat ja püütud tekkinud probleemidega tegeleda. Ka väikseimad riigid püüavad sel teemal silma paista ja näidata eneste aktiivsust ja huvi asja vastu. Näitena Eesti ja Soome kes on viimastel aastatel tugevalt püüdnud metsasid sertifitseerida ja suurendada järelvalvet kohalikul puiduturul. Lisaks sellele on riiklikul tasandil ,,ära lõigatud" Venemaalt pärit puitu, mis arvatavasti on ebaseaduslik. Suured sammud puidu ja
2000. aastast kuni ca 12 milj. m3-ni. Samas on metsade juurdekasvuks hinnatud 12,2 mln tm aastas. [4] Puit on kõige suurema majandusliku potentsiaaliga biokütus nii soojusenergia kui ka elektri tootmiseks Eestis. Vastavalt kütuse- ja energiamajanduse pikaajalisele riiklikule arengukavale aastani 2015 on puidu kogu võimalik majanduslik aastane primaarenergia kogus 5,72 TWh. Viimasel kahel aastal on raiemahud näidanud langustendentsi (vaatamata väga soodsale olukorrale puiduturul) ja risk ületada juurdekasvu piiri pikema perioodi kestel on vähenenud. [4] 12 Puitkütuste ressursist enamus paikneb erametsades. Tingitud on see ajaloolisest taustast valdav osa erametsadest on tekkinud II maailmasõja järgselt sööti jäetud põllumaadele. Pioneerpuuliigina on seal suure osatähtsuse säilitanud hall lepp, mis on aga peamiseks energeetilisel otstarbel kasutatavaks puuliigiks. Prognoosid näitavad, et
Turundusmeetmestiku elemendid peavad olema omavahel kooskõlas ja vastama parimal võimalikul viisil sihtturu vajadustele. 9. Turu-uuring Turu- ja turundusuuringud ongi aluseks ettevtte turundusplaani loomisel. Kui tarbijaturul on uuringute tähelepanu suunatud peamiselt tarbimisharjumuste, reklaami, disaini, pakendi, teeninduse kvaliteedi jms. uurimisele, siis organisatsiooniturul, s.h. puiduturul eelkige turumahu, jaotuskanalite, lpptarbijate (s.h. pooltoodete ostjate), hulgi- ja jaehindade jm. väljaselgitamisele ning seda nii enese kui ka konkurentide osas. See info on aluseks turundusotsuste (jaotuskanalid, hinnad, firma turundus- ja arengustrateegia ning taktika, s.h. firma portfell, konkurentsieelise formuleerimine) vastuvtmisel. 10. Turg Turg on koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed
Ka Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 rõhutab puidu energiaallikana kasutamise tähtsust, sest see aitab leevendada kliimamuutusi, asendada fossiilkütuseid, parandada energiasektori sõltumatust välistoorainest, suurendada tarnekindlust, luua maapiirkondades uusi töökohti. Kuna sarnast toorainet kasutavad lisaks energeetika ettevõtetele ka puidutööstused (näiteks puitplaadi-, puitmassi-, pelletitehased), siis nõudlus kasvab ja võib tekkida lisapingeid kohalikul puiduturul. Puidu kasutamine energeetikas Kuigi Eesti energeetikas on põlevkivi jäänud domineerivaks kütuseks juba alates 1930. aastatest, on puitkütused endiselt tähtsuselt teisel kohal kodumaiste kütuste hulgas. Energeetikas kasutatava puidu biomassi kogus sõltub lubatud raiemahust, mis "Eesti metsanduse arengukava aastani 2020" järgi on 12-15 milj m3 /2/. Kuigi viimastel aastatel on sellest potentsiaalsest
majanduslikus mõttes. Otsustades ühe kindla puuliigi kasuks mingil kasvukohal, võib hiljem selguda, et antud liik ei sobi seal kasvatamiseks ning puistu kui selline võib hävida või osutub ta loodetust vähemproduktiivseks. Ka majanduslikus mõttes on puhtpuistu kasvatamine riskantsem, sest metsandus on väga pikaajaline tootmisharu. Raieküpse metsa kasvatamiseks kulub ümmarguselt sada aastat. Väga raske, kui mitte võimatu, on prognoosida olukorda puiduturul saja aasta pärast (milliseid puuliike vajab puidutööstus 100 aasta pärast?). Kasvatades segapuistut, väheneb risk puuliigi valikul. 3. Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine. Rohelised taimed sh. ka puud saavad kasvada ja areneda tänu võimele fotosünteesida orgaanilist ainet. Fotosünteesiprotsess toimub taimede rohelistes osades (lehtedes, okastes). Fotosünteesitava orgaanilise aine
majanduslikus mõttes. Otsustades ühe kindla puuliigi kasuks mingil kasvukohal, võib hiljem selguda, et antud liik ei sobi seal kasvatamiseks, ning puistu kui selline võib hävida või osutub ta loodetust vähemproduktiivseks. Ka majanduslikus mõttes on puhtpuistu kasvatamine riskantsem, sest metsandus on väga pikaajaline tootmisharu. Raieküpse metsa kasvatamiseks kulub ümmarguselt sada aastat. Väga raske, kui mitte võimatu, on prognoosida olukorda puiduturul saja aasta pärast (milliseid puuliike vajab puidutööstus 100 aasta pärast?). Kasvatades segapuistut, väheneb risk puuliigi valikul. 3. Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine. Rohelised taimed sh. ka puud saavad kasvada ja areneda tänu võimele fotosünteesida orgaanilist ainet. Fotosünteesiprotsess toimub taimede rohelistes osades (lehtedes, okastes). Fotosünteesitava orgaanilise aine hulk sõltub ühelt poolt välistes teguritest
(1), kui majanduslikus (2) mõttes. (1) Kui otsustatakse ühe kindla puuliigi kasuks mingil kasvukohal, aga hiljem selgub, et antud liik ei sobi seal kasvatamiseks, võib puistu kui selline hävida või osutub ta loodetust vähemproduktiivseks. (2) Ka majanduslikus mõttes on puhtpuistu kasvatamine riskantsem, sest metsandus on väga pikaajaline tootmisharu. Raieküpse metsa kasvatamiseks kulub ümmarguselt sada aastat. Väga raske, kui mitte võimatu, on prognoosida olukorda puiduturul saja aasta pärast (milliseid puuliike vajab puidutööstus 100 aasat pärast?). Kasvatades segapuistut, vähendame riski puuliigi valikul. 2. Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine. Rohelised taimed, sh. ka puud saavad kasvada ja areneda tänu võimele fotosünteesida orgaanilist ainet. Fotosünteesiprotsess toimub taimede rohelistes osades (puudel võrades-lehtedes, okastes). Fotsünteesitava orgaanilise aine hulk on ühelt poolt
annaabi.ee 
