Tallinna Tehnikaülikool Polümeerteaduse Instituut REFERAAT: Lamineeritud materjalid mööblitööstuses Tallinn 2007 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Mis on laminaat?.........................................................................................................................2 Lamineerimine............................................................................................................................ 3 Kõrgsurve laminaat (HPL- High Pressure Laminate).................................................................4 Kompaktlaminaat (SGL-Solid Grade Laminate)........................................................................ 5 Lamineeritud klaas ...................................................................................
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Puidutehnoloogi õppetool Rivo Ojalill PT-12 Lihvpingid Referaat õppeaines ,,Masinelemendid" Juhendaja Uudo Palgi Väimela 2013 Kitsaslintlihvpink Kitsa lindiga lihvpink on oma nimetuse saanud lihvlindi mõõtmetest. Lindi laius on 150-200 mm ja selle liikumiskiirus on ca 20 m/sek. Lõputu lihvlint kulgeb kahest rihmarattast juhituna pealpool lihvitavat eset ning lihvimist juhitakse käsi-lihvtallaga, mis on kinnitatud korpuse külge selliselt, et seda saab liigutada kogu laua pikkuses ja mis liigendiga liigub vertikaalsuunas lindi harude vahel. Lihvtallal on viltpolster ning hõõrdumise vältimiseks talla ja lihvlindi vahel grafiitlint. Lihvtald on kitsam kui lint ja seega ei suru tald lindi serva jälge lihvitavale esemele. Lihvimislaud on lindist allpool ja see liigub juhikutel risti lihvlindi pöörlemissuunaga. Töölaua kõrgust reguleeritak...
Võrumaa kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia õppetool Pto-07 Puidu kuivatamine Laboratoorne töö nr. 1 Puidu niiskussisalduse määramine Õpilane: Tõnu Tomson Õpetaja: Andrus Luts
tuleb toime tööaja planeerimisega. Oma töös kasutab ta erinevaid käsitööriistu ja puidutöötlemise masinaid. Tislerid töötavad enamasti mööblitööstuses ja puidutöötlemise ettevõtetes. Hea tisler võib tulevikus olla hinnatud töömees oma erialal, olla stiilne mööblidisainer või edukas mööblimüüja, mööblirestauraator, tubli meister mööblitööstuses või hoopis tugev tootmisjuht. Heale tislerile on väga olulised täpsus ja korrektsus. Õppekava aluseks on puidutehnoloogia erialade riiklik õppekava. Õppekavale võivad õppima asuda isikud, kes on omandanud põhihariduse või vähemalt 22-aastased põhihariduseta isikud, kellel on põhiharidusele vastavad kompetentsid ning kelle tervislik seisund võimaldab õppida ning töötada valitud erialal. Tisler väärtustab valitud kutset ja eriala, töötleb etteantud kvaliteedinõudeid järgides puitu ja puidupõhiseid materjale nii käsitööriistadega kui ka erinevatel puidutöötlemispinkidel, valmistab
Selline asjade käik on kahjulik nii loodusele kui ka majandusele, sest toorme saamiseks kulub liiga palju aega. Kahju loodusele väljendub selles, et süsinikuringe kestab liiga kaua, vahepealne süsiniku sidumine lepikus on liialt ajutine, lepapuidu mädanemine metsas nullib kogu efekti, kasvufaasis toodetud hapnik tarbitakse ja süsihappegaas vabaneb. Süsihappegaasi kogust atmosfääris mõjutab ka see, milleks kasutatakse raiutavat puitu. Norra Puidutehnoloogia Instituut ja Norra Ehitusuuringute Instituut on välja selgitanud, et kui kasutada 1 tm puitu alternatiivsete materjalide asemel, väheneb süsihappegaasi emissioon atmosfääri järgmiselt: · energiana söe asemel 700 kg; · energiana õli asemel 600 kg; · kergbetooni asemel ehitistes 800 kg;
Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia PTo-07 Andres Kooser Praktiline töö Vineeri tootmine Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 1 Vineeri tootmine. Metoodiline juhend praktiliste tööde teostamiseks. Vineer kujutab endast treispoonilehtede kokkuliimimisel saadud kihilist materjali. Sõltuvalt kasutatavast liimi tüübist jagatakse vineer kahte gruppi:
Elektriline kuivatamine toimub veel kiiremini, 10 kuni 12 tundi ainult. Kuivatamine toimub siis kahe plaat- või võrkelektroodi vahel milledesse on juhitud kõrgsageduslik vahelduvvool. Voolutakistuse tõttu puit kuumeneb ja niiskus puidu aurustub. Kuivatamine toimub väga ühtlaselt, seega on puidu 7 pragunemine väga väike. Elektrilise kuivatamise puuduseks on tema kõrge hind suure energia kulu näol. Termotöötlus on väga innovatiivne puidutehnoloogia, mille käigus toimub puidu termiline töötlemine ning tulemuseks on õhuniiskuse kõikumistele hästi vastupidav valmistoodang. Termopuitu, tuntakse ka suitsutatud puidu ja kuumtöödeldud puidu nime all, on peale naturaalpuidu termotöötlusprotsessi läbimist saadud modifitseeritud omadustega puitmaterjal. Termotöötlus (t = _195..._230°C) muudab jäävalt puidu omadusi. Termotöötlus sobib kõikidele puiduliikidele (enamkasutatavad on mänd, kuusk, kask ja haab). Termotöödeldud
a metsasektori tehnoloogiaplatvormi rahvuslik töörühm, kuhu kuulusid metsanduse olulisemate huvirühmade esindajad. Seitse eelisarendatavat programmi on: - jätkusuutliku metsanduse arendamine; - mitmekülgse metsakasutuse tõhustamine; - bioloogilise mitmekesisuse tagamine; - metsade bioenergeetilise potentsiaali kasutamine; - puidule lisandväärtuse andmine ja kasutamise suurendamine; - puidutehnoloogia arenduskeskuse loomine; - metsanduse konkurentsivõime suurendamine. Teadusajakirjad Ajakiri Baltic Forestry on rahvusvaheline eelretsenseeritav ajakiri, milles avaldatakse nii Leedu, Läti ja Eesti kui ka teiste riikide metsateadlaste töid. Ajakiri ilmub kaks korda aastas ja seda antakse välja kolme Balti riigi ülikoolide ja uurimisinstituutide koostöös. Forestry Studies | Metsanduslikud Uurimused on 1939. a asutatud eelretsenseeritav ajakiri, mida annab välja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
