tööödeldav ja selletõttu on kergem nikerdada. Männist tehakse ka vineeri. Vineer valmistatakse õhukeste spoonikihtide kokku liimimisega. Spoonid on õhukesed puitlehed. Mänd on suhteliselt vastupidav kriimustustele, kuid vastupidavus löögile on nõrk, puidu pind saab kahjustada ja puit kaotab oma hea välimuse. Läige: Seoses tänapäevaste puidu pinnatöötlemismasinate kasutuselevõtuga ei ole puidu enda läikel enam erilist tähtsust. Töödeldud puidupinnal tuleb läige esile radiaallõikes, kuna seal on säsikiired kõige paremini nähtavad. Tabgensiaalpind on harilikult läiketu ja tüve läbilõige hoopis matt. Puidu kuivatamine: Kuna ehitusel on ette antud kindlad kriteeriumid puidu niiskuse kohta, on vaja puitu kuivatada kas vabaõhkkuivatus meetodiga või kamberkuivatusega. Vabaõhkkuivatamise kestvus sõltub aastaajast, kuna erinevatel aastaaegadel on ka niiskus erinev. Et puit oleks kaitstud khjustuste
pruunmädanik- põhjustavad seened- majavamm, majamädanik, majavääts, kollane hamblehik,mustjas kõrbik valgemädanik- lõhustab puidusubstantsi peamised koostisosad ja põhjustab puidu pleekumist. Hilisemas staadiumis muutub puit heledamaks, kuilisemaks ja pehmemaks, kuid säilitab vormi pehmemädanik- kahjustunud puidu pealispind muutub pehmeks ja praguneb kuivamisel ruudukujuliselt. Mädaniku puhul muutub puit vähemal või rohkemal määral kasutuskõlbmatuks. Hallitus Puidupinnal esinev hallitusseente seeneniidistik ja viljakehad. Areneb niiskel välispuidulmetsamaterjalidel säilitamisel ja põhjustab puidu pinnapealse värvumise. Rike ei avalda mõju mehaanilistele omadustele aga halvendab puidu välisilmet. Maltspuidu seenvärvused kujutavad endast ebanormaalseid värvusi, mis tekivad värskeltvärvitud puidu maltsosas puitu värvivate seente toimel, ei põhjtsta mädaniku tekkimist.
· Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nende vahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem · Standartseks puidu niiskuseks loetakse 15%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitataksejust selle niiskuse juures. · Et puit on hüdroskoopne materjal, siis tema niiskus kõigub sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit omandab nn. Tasakaaluniiskuse(st. Aururõhud õhus ja puidupinnal on tasakaalus) · Mahumuutused niiskussisalduse muutumisel niiskuses paisub, kuivades kahaneb. Mahumuutus ei ole kõigis suundades ühesugune radiaalsuunas 2- 5%, tangensiaalsuunas 5- 10% ja puu pikkuses 0,1- 0,3%. · Ebaühtlase kuivamise tõttu võib puit kõverduda ja praguneda. · Erimass on kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne(ca 1,55 g/cm3) Mahumass(15% niiskuse juures) · Mänd 0,53g/cm3(530kg/m3) · Kuusk 0,46g/cm3
> Poolkuivas 1825% > Õhkkuivas 1520% > Toakuivas 815% > Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nende vahelist sidet. Seetõttu on niiske piut alati nõrgem. > Standardseks puidu niiskuseks loetakse 15%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse just selle niiskuse juures. > Et puit on hügroskoopne materjal, siis tema niiskus kõigub sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast. Kaua aega püsivas keskkonnas seisnud puit omandab nn. tasakaaluniiskuse (st.aururõhud õhus ja puidupinnal on tasakaalus). > Mahumuutused niiskussisalduse muutumisel niiskudes paisub, kuivades kahaneb. Mahumuutudes ei ole kõigis suundades ühesugune radiaalsuunas 25%, tangensiaalsuunas 510% ja puu pikkuses 0,10,3%. > Ebaühtlase kuivamise tõttu võib puit kõverduda ja praguneda. > Erimass on kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdn (ca 1,55g/cm3) > poorsus kõigub erinevail puuliikidel 2055% piires ja seetõttu on puidu mahumass erinevatel liikidel üsna erinev. Puidu vead ja kahjustused
Keskmist läbimõõtu arvestatakse sentimeetri täpsusega, kusjuures 0,5 cm-st väiksemaid osi arvesse ei võeta, 0,5 cm ja üle selle olevad osad arvestatakse võrdseks 1,0 cm-ga. Prakeerija küllaldase vilumuse korral määratakse mädaniku mõõtmed otspindala suhtes silma järgi. Vilumuse omandamiseks soovitatakse määrata mädaniku kahjustus eelnevalt silma järgi ja seejärel mõõta. 2.1.3. Hallitus. Puidupinnal esinev hallitusseente seeneniidistik ja viljakehad. Areneb kõige sagedamini niiskel välispuidul metsamaterjalidel säilitamisel ja põhjustab puidu pinnapealse värvumise. On sinakasrohelise, helesinise, rohelise, musta, roosa või muu värvusega, olenevalt eoste ja seeneniidistiku värvusest, samuti eritatavast pigmendist. Nähtav üksikute laikude või lauskirmena. Rike ei avalda mõju puidu mehaanilistele omadustele, kuid halvendab puidu välisilmet. Võib
ja väikeste pindade koordumine Puit tuleb kuivatada Erivärvilised eoslad või Hallitused Seened või kasutada keemilist mütseel puidupinnal kaitset Maltspuit värvunud halliks, mustaks, pruuniks, Puidusinetus Seened Sama mis eelmine roheliseks, siniseks; eriti säsikiirte parenhüümis
Puidulõhn Teatud puuliikidel on tänu lülipuidus leiduvatele eeterlikele õlidele, vaikudele ja parkainetele eriline lõhn. Värskelt raiutult ja niiskes olekus eritub lõhna tugevamalt, kuid mõnel puuliigil on ka kuivana lõhn säilinud, näiteks kadakas. Lõhnatud puud on kuuse küpspuit, mida kasutati toiduainete pakkimiseks, kuna see puit ei sisalda aromaatseid aineid, mis võiksid toidu maitset mõjustada. Pöök ja pärn on lõhnatud. Puiduläige Töödeldud puidupinnal tuleb läige esile radiaallõikes, kuna seal on säsikiired kõige paremini nähtavad. Tangentsiaalpind on harilikult läiketu ja tüve ristlõige hoopis matt. Puidu mehaanilised omadused. Puidu mehaaniliseks omaduseks nimetatakse puidu võimet avaldada vastupanu välistele mehaanilistele jõududele. Välisjõud võivad olla: · staatilised · dünaamilised · vibratsioon · pikaajaliselt mõjuvad Staatilised jõud e koormused toimivad sujuvalt, ühes suunas,
annaabi.ee 
