kasutata kuuma vee tsirkulatsiooni. Tänapäeval on laiemalt levinud ahju või kaminaga ruumide kütmine. Kamina ja ahju tähtsaim erinevus on selles, et ahjul on soojamüür ning see püsib kaua soe, mistõttu pole seda vaja kütta tihemini kui kord ööpäevas. Pliidi peamine erinevus ahjust ning kaminast on see, et pliidi peal on võimalik ka sööki valmistada . Tänapäevastest elamutes siiski seda küttelahendust väga tihti ei kohta. Kütuseks on neil kolmel peamiselt puit(küttepuud, puidubrikett), kuid kasutatakse ka sütt, pruunsütt, kütteõli ja maagaasi. Ahje, pliite ja kaminaid on suhteliselt odav ehitada ja küttekulud väikesed, kuid kütta ebamugav, eriti kaugemaid tube. Puudub võimalus automatiseerida. Kütmisel-jahtumisel kõigub temperatuur liiga palju. Sobib kuni kolme ruumi kütteks, ülejäänuid tuleb kütta elektriga või panna ventilaatorid õhku ringi puhuma. Sobib väikesele elamule, kui tahetakse rahaliselt kokku hoida ja lisatööd ei kardeta. Hea valik
Küttepuidu tootmine* 8735 7445 7275 12725 20730 Muu kütuse tootmine* 0 0 0 0 85 Hüdro- ja tuuleenergia tootmine 0 3 6 9 10 Põlevkivi tootmine 184448 170672 126705 136992 122370 Märkus: Mõõtühik: teradžauli Näitaja ..küttepuidu tootmine* * K.a puiduhake ja -jäätmed, puidubrikett ja -graanulid. Näitaja ..muu kütuse tootmine* * Sisaldab musta leelise, biogaasi ja muu biomassi andmeid. ÜL.2 [import & eksport] 1991 1992 1993 1994 1995 Import 193475 110056 95148 99015 87994 Eksport 27698 16912 12007 13321 11611 Ül.3 [imporditud kütused]
Küttepuidu tootmine* 8735 7445 7275 12725 Muu kütuse tootmine* 0 0 0 0 Hüdro- ja tuuleenergia tootmine 0 3 6 9 Põlevkivi tootmine 184448 170672 126705 136992 Märkus: Mõõtühik: teradzauli Näitaja ..küttepuidu tootmine* * K.a puiduhake ja -jäätmed, puidubrikett ja -graanulid. Näitaja ..muu kütuse tootmine* * Sisaldab musta leelise, biogaasi ja muu biomassi andmeid. ÜL.2 [import & eksport] 1991 1992 1993 1994 Import 193475 110056 95148 99015 Eksport 27698 16912 12007 13321 Ül.3 [imporditud kütused] 1991 1992 1993 1994 .
süsihappegaasi, sisaldab väävlit ja ka tuhka vähem, kui fossiilsed kütused. Kasvav mets võtab keskkonnast pidevalt tagasi selle süsihappegaasi, mis vabaneb puidu põlemisel. Eestis on ligi 50% maismaast kaetud metsaga. Seega puidu kui kütuse potentsiaal on Eestis küllaltki suur. Metsatööstuses tekib aastas umbes 0,7 miljonit tm puidujäätmeid. Neid saab kasutada nii kütteks kui ka tööstuse tooraineks. Kuid lihtsamad küttematerjalid on ikkagi halupuit, hakkpuid, puidubrikett jt. Üheks perspektiivseks alaks on energiavõsa kasvatamine Eestis. Energiavõsa on lühikese raieringiga (3-5 aastat) tootmiseks rajatud kiiresti kasvavate puuliikide(paju, hall lepp, pappel) istandused. Tuginedes Põhjamaade kogemusele, siis võib energiavõsa potentsiaali kütuse saamiseks hinnata üpris kõrgeks. Energiavõsa saab kasvatada ka neil muldadel, mis ei sobi eriti hästi kultuurmaaks ning ta on korduvkasutatav st.
bioplastid. Plastide käitlemise muudabki kalliks see, et erineva struktuuriga plaste ei saa kokku sulatada. 5 3. KÜTUSED Liigitus Kütuseid liigitatakse agregaatoleku ja päritolu järgi. Agregaatoleku järgi jagunevad kütused: tahked kütused, vedelkütused, gaasikütused. Päritolu järgi jagunevad looduslikeks ja tehiskütusteks. 14 Looduslikud kütused on: maasüsis, nafta, turvas, küttepuit, puidu ja taimede jäätmed.14 Tehiskütused on: turba- ja puidubrikett, mootorikütused, vedelgaas, generaatorigaas, biogaas, biovedelkütus.14 Autobensiini liigitatakse oktaaniarvu järgi ning diislikütuseid aastaaja järgi. 1 Kütustele esitatavad nõuded Autobensiinidest on tarbimisse ning müügiks lubatud ainult pliivaba bensiini. Pliivabaks bensiiniks loetakse bensiini, mille pliisisaldus ei ületa 0,013g/l.19 Kütuste omadused Vedelkütused peavad olema võimalikult kõrge kütteväärtusega, neil peab olema hea
höövlilaastud. Puidust saadava katelde ja ahjude kolletes kasutatava biokütuse liigid: · Halupuit tarbepuiduks sobimatutest tüvedest või nende osadest saetud ja lõhutud kindla pikkusega (1; 0.75; 0.5; 0.33 või 0.25 m) halud. · Hakkpuit spetsiaalse hakkruiga tarbepuiduks sobimatutest tüvedest, laasitud tüvedest, raie- või puidutöötlemisjäätmetest saadud peenestatud kütteaine (keskmine tüki pikkus 25...40 mm). · Puidubrikett peenestatud ja kuivatatud tootmisjäätmetest kõrge rõhu all (70...200 MPa) sideaineta pressitud, tihedad, korrapärase kujuga tooted. Külje pikkus või läbimõõt on 50...80 mm. Briketi keskel võib olla ava läbimõõduga 10...20 mm. Mõõtmed võivad olla ka samad mis turbabriketil 180 x 75 x 35 mm. 9 · Puidupelletid ehk graanulid kuivatatud ja peenestatud puidujäätmetest pressitud
Kütus on süsivesinikke sisaldav põlevaine, mida kasutatakse soojusenergia saamiseks või keemiatööstuse toorainena. Agregaatoleku järgi jagunevad kütused: tahked kütused, vedelkütused, gaasikütused. Päritolu järgi jagunevad kütused: looduslikud kütused, tehiskütused. Kütuste liigid Looduslikud kütused Maasüsi, maagaas, põlevkivi, nafta, turvas, küttepuit, puidu ja taimede jäätmed. Tehiskütused Puidu- ja kivisöekoks, turba- ja puidubrikett, mootorikütused, vedelgaas, generaatorigaas, biogaas, biovedelkütus, sõmerdatud kivi- ja puidusüsi. Kütuse põlemisel täpsemalt oksüdeerumisel vaba või seotud hapnikuga vabaneb soojusenergia. Soojusenergia mõõtühikuks on J. Energeetikas kasutatakse ühikuid kJ, MJ, GJ, Ws, kWh, MWh, GWh . Kütuste tähtsaim iseloomustussuurus on kütteväärtus. Kütuste koostis Kütused koosnevad orgaanilisest osast, mineraalosast ja veest. Orgaanilise osa moodustavad
kogus ca 3 mln m3 aastas. Puidujäätmed tekivad nii metsa ülestöötamisel (raiejäätmed) kui ka puidu töötlemisel (puidutöötlemisjäätmed). Toormaterjalist läheb saagimisel puidutöötlemisjäätmeteks 35...40%, vineeri tootmisel kuni 60% ja mööblitööstuses 60...70%. Puidutöötlemisjäätmete hulka loetakse ka koor, saepuru ja höövlilaastud. Kateldes ja ahjudes kasutatavate puidust biokütuste liigid: ·Halupuit ·Hakkpuit ·Puidubrikett ·Puidupelletid ehk graanulid ·Puusüsi suure süsinikusisaldusega (ca 80%) ning kõrge kütteväärtusega (27...31 MJ/kg) ·Puugaas kütteväärtusega 4,5...15 MJ/m3. Eristatakse kahte liiki: generaatorgaas, mille peamiseks põlevosaks on CO, ja vesigaas, mille põlevosa moodustavad CO ja H2 ·Röstitud ehk torrefitseeritud puit. Tüvepuidu põlevaine koostis Puuliik Cp % Hp % Op % Np % Lendosiste Kütteväärtus
või keemiatööstuse toorainena. Agregaatoleku järgi jagunevad kütused: · tahked kütused, · vedelkütused, · gaasikütused Päritolu järgi jagunevad kütused: · looduslikud kütused, · tehiskütused Looduslikud kütused on: maasüsi (kivisüsi, pruunsüsi) maagaas, põlevkivi, nafta, turvas, küttepuit, puidu ja taimede jäätmed (teravilja põhk,, päevalille ja rapsi varred). Tehiskütused on: puidu- ja kivisöekoks, turba- ja puidubrikett, mootorikütused, vedelgaas, generaatorigaas, biogaas, biovedelkütus, sõmerdatud kivi- ja puidusüsi. Kütuse põlemisel täpsemalt oksüdeerumisel vaba või seotud hapnikuga vabaneb soojusenergia. Soojusenergia mõõtühikuks on J(dzaul). Energeetikas kasutatakse ühikuid kJ, MJ, GJ, Ws, kWh, MWh, GWh . Kütuste tähtsaim iseloomustussuurus on kütteväärtus. Kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub ühe massi- või mahuühiku kütuse täielikul põlemisel.
Teiseks võimaluseks puitkütuseid liigitada on väärindamise astme järgi (vt Joonis 3 .21). Väärindamata kütusteks loetakse selliseid, mida töötlemise käigus on vaid peenestatud või pakitud, kuid mille mehhaanilised omadused on jäänud muutmata. Väärindamata puitkütusteks on traditsiooniline küttepuit, hakkpuit, pressitud puidujäätmed ja puidutöötlemise jäätmed (saepuru ja laastud). Väärindatud puitkütuste tüüpilisteks esindajateks on puidubrikett ja pelletid (graanulid). 25(113) Villu Vares Energia ja keskkond Joonis 3.21. Puitkütuste liigitus väärindamise astme järgi 3.1.1 Puitkütuste tootmine Eestis metsakorraldus tavaliselt tegeleb likviidse puidu (saepalk, paberipuu, traditsiooniline küttepuit) ressurssidega ja raiejäätmetele tähelepanu ei pööra, kuigi energeetika seisukohalt on
või keemiatööstuse toorainena. Agregaatoleku järgi jagunevad kütused: · tahked kütused, · vedelkütused, · gaasikütused Päritolu järgi jagunevad kütused: · looduslikud kütused, · tehiskütused Looduslikud kütused on: maasüsi (kivisüsi, pruunsüsi) maagaas, põlevkivi, nafta, turvas, küttepuit, puidu ja taimede jäätmed (teravilja põhk,, päevalille ja rapsi varred). Tehiskütused on: puidu- ja kivisöekoks, turba- ja puidubrikett, mootorikütused, vedelgaas, generaatorigaas, biogaas, biovedelkütus, sõmerdatud kivi- ja puidusüsi. Kütuse põlemisel täpsemalt oksüdeerumisel vaba või seotud hapnikuga vabaneb soojusenergia. Soojusenergia mõõtühikuks on J(dzaul). Energeetikas kasutatakse ühikuid kJ, MJ, GJ, Ws, kWh, MWh, GWh . Kütuste tähtsaim iseloomustussuurus on kütteväärtus. Kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub ühe massi- või mahuühiku kütuse täielikul põlemisel.
annaabi.ee 
