võrrandis annab tunnistust reaktsiooni keerukast mehhanismist. Kolmandast järgust kõrgema järguga reaktsiooni ei esine. Võib esineda olukordi, kus ühe või mitme reageeriva aine kontsentratsioon reaktsiooni aajal praktiliselt ei muutu. Püsiv kontsentratsioon viiakse kiiruskonstandi väärtusesse ja tulemuseks on reaktsiooni näilise järgu vähenemine. Niisugused reaktsioonid on näiteks H2O osavõtul lahjendatud vesilahustes kulgevad reaktsioonid, millles cH2Oconst. H+ osavõtul puhverlahuses toimuvad reaktsioonid, kus cH+const., ja homogeensed katalüüsiprotsessid. Molekulaarsus annab elementaarprotsessist üheaegselt osavõtvate molekulide arvu (mono-, di-, tri-.). Monomolekulaarses reaktsioonis reageerivad üksikmolekulid ( 1 N 2 O5 = N 2 O 4 + O2 ), bimolekulaarne reaktsioon toimub kahe molekuli 2 kokkupõrkamisel ( H 2 + I 2 = 2 HI ), trimolekulaarne reaktsioon kolme molekuli põrkumisel ( 2 NO + O2 = 2 NO2 )
Puhverlahused on biokeemia praktikas igapäevased töölahused ja ka valdav osa looduses toimuvast biokeemiast toimub puhverlahustes. Oletame, et me tahame uurida mingit biokeemilist reaktsiooni pH = 4,00 juures. Oletame veel, et reaktsiooni käigus, kas eraldub või liitub prootoneid ja me tahame vältida reaktsioonikeskkonna pH olulist muutumist reaktsiooni käigus. Selleks peame me reaktsiooni läbi viima nõrga happe ja tema konjugeeritud aluse lahuses ehk puhverlahuses. Meie katse puhul on sobivaimaks sipelghappe baasil valmistatud puhver, kuna sipelghappe pKa väärtus (pKa = 3,75) on meie soovitud pH väärtusele kõige lähemal. Loomulikult tuleb puhvri valikul silmas pidada, et puhvri komponendid ei reageeriks meie poolt uuritava reaktsiooni komponentidega või ei segaks reaktsiooni mingil muul viisil. Sipelghappe konjugeeritud aluse (formiaat ioon) ja happe suhte puhverlahuses leiame Henderson-Hasselbalchi võrrandist:
Kõige täpsemalt peab olema paigas vere pH=7,36±0,03. Lahuse pH säilitamiseks kasutatakse puhverlahuseid. Nende pH ei muutu oluliselt väikeste (mõõdukate) hulkade tugeva happe või aluse lisamisel. Kõige lihtsamad puhvrid koosnevad kas nõrgast happest ja nõrga happe soolast või nõrgast alusest ja nõrga aluse soolast. On ka mitmekomponendilisi süsteeme. Etanaatpuhver: etaanhape + naatriumetanaat (CH3COOH + CH3COONa) Kuna happe Kd on jääv suurus, määrab puhverlahuses [H+] väärtuse happe ja soola kontsentratsioonide suhe. Lahuse lahjendamine ei muuda H+-ioonide kontsentratsiooni. pH väärtust määrav H+ tekib CH3COOH dissotsiatsioonil: CH3COOH ⇄ CH3COO‾ + H+ Kd=[H+]·[CH3COO‾] → [H+]=Kd· [CH3COOH] = Kd·Chape [CH3COOH] [CH3COO‾] Csool Tasakaalulised kontsentratsioonid on ebamäärased, need tuleb asendada. CH3COONa on täielikult
n on lisatud happe või aluse moolide arv ja V -¿ puhvri ruumala. täielikult lagunenud: + ¿+ A ¿ , MA Kasutuspiirkond määratud puhverlahuses oleva MA=M ¿ nõrga happe või aluse dissotsiatsioonikonstandiga. Lihtsates puhverlahustes on kasutuspiirkond ligikaudu -¿¿ 1...1,5 ühikut pH väärtuses. lagunemisest tulenenud A kontsentratsiooni tõus
vabanemist uuritakse kahe testi abil: a.Disintegratsioonitest ehk lagunemistest b.Dissolutsioonitest ehk vabanemistest Disintegratsioonitest ehk lagunemistest viiakse läbi spetsiaalsete unifitseeritud seadmetega. Aluseks on U.S.P ja ka Euroopa Farmakopöa vastava kriteeriumid. Lagunevust määratakse seadmega, kus ravimvorm kaetakse spetsiaalses nõus (korvis) perforeeritud plaadiga ja pannakse koos korviga kehatemperatuuril olevas puhverlahuses üles-alla liikuma nii, et ta minutis teeb umbes 30 tsüklit ja teepikkus mida ta tsüklis läbib on 50-60 mm. Lagunenuks loetakse Euroopa Farmakopöa järgi sellist ravimvormi, millel korvikesse ei jää üldse midagi või jääb sinna klaaspulgaga kergelt segatav mass. Suposiitide korral võib korvikesse jääda suposiidi alus. Disintegratsioonitestil kasutatakse uue ravimpreparaadi väljatöötamise alguses. Ta
elektroodi poole. Kõik DNA lõigud aga ei liigu geelis sama kiirusega – mida suuremad on DNA fragmendid, seda enam takerduvad nad geeli võrgustikku ja liiguvad seetõttu võrreldes väiksemate DNA molekulidega geelis aeglasemalt. Kindla pikkusega DNA lõigud liiguvad geelis aga enam-vähem sama kiirusega, moodustades korrapärase vöödi 139. Geeli koostis ja struktuur Geel valmistatakse tüüpiliselt agaroosist – polümeersest suhkrust, mis lahustatakse kuumas puhverlahuses ja mis moodustab hangudes tahke geeli, mille sisemine mikroskoopiline struktuur meenutab tihedat võrgustikku. 140. DNA - markeri kasutus Kui tahetakse teada uuritava DNA fragmendi pikkust, lisatakse geeli ühele „rajale“ ka segu kindla meile teadaoleva pikkusega DNA fragmentidest, nn DNA marker. Kõrvutades oma proovi meile teadaoleva pikkusega vöötidega, saame selle kaudu tuletada ligikaudse fragmendi pikkuse. 141. DNA visualiseerimine geelil
[ ] ( ) ( ) ( ) Siit pKa = - log Ka(HA) = - log ( ) = pH log ( ) pKa on happe tugevuse mõõduks, mida madalam see on, seda tugevam hape. I don't want to know the answers, I don't need to understand Lahustades happe puhverlahuses (pH on enamvähem konstantne), siis on HA ja A- suhe määratud pH ja pKa poolt. Aluste tugevust väljendatakse tavaliselt vastava konjugeeritud happe tugevuse kaudu. Mida kõrgem pKa konjugeeritud happel on, seda tugevam on vastav alus. Vahel väljendatakse aluse tugevust ka Kb kaudu: Ka*Kb=Kw=a(H+)*a(OH-). Tiitrida saab mõistlikult happeid pKa-ga alla 6 (vesilahuses) ja aluseid pKa-ga üle 8. Tavalisemad titrandid: aluselised: NaOH, KOH, happelised: HCl, HClO4 ükski neist pole
annaabi.ee 
