,,Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt..." (Hermann Hesse) Aastal 1766 hakkas Põltsamaal ilmuma Peter Ernst Wilde väljaandel Eesti esimene lehekene ,,Lühhike öppetus". Järjepideva ajakirjanduse ja lugemisharjumuse lõi Johann Voldemar Jannseni asutatud ,,Perno Postimees". Sellest ajast saati on inimesed muutunud meedia poolt järjest rohkem mõjutatavaks. Eriti iseloomustab avatud tänapäeva noori. Mis on domineeriv tänapäeva meedias ning mida see inimestele õpetab? Mittedemokraatlikes ühiskondades läbib ajakirjandus riikliku kontrolli- see tähendab, et juhtiv valitsus otsustab, mida inimesed peaksid arvama ja mõtlema. Demokraatlikus riigis, nagu Eesti, meedia tsensuuri ei läbi, ent kui mittedemokraatlikes ühiskondades rahastab nii ajakirjandust, televisiooni kui raadiot riik, siis nii-öelda vabades riikides peab meediaettevõte end ise ülal pidama. See tähendab omakorda, et iga päev lehte lugedes v...
abil! hakkab olema ja saab olema Kasuta seesuguse konstruktsiooni (liigtulevik) asemel kas olevikku või lihtminevikku! 7. õigekiri 8. kirjavahemärgid öeldiste põhjal, mille joonisid juba enne alla 9. ülesehitus: SJ probleem/ väide juhtlaused/ vahejäreldused LS kooskõla SJ-ga, vastavus, üldistus Üheksa korda mõõda, üks kord lõika (riigikirjandi eest võimalikult kõrge punktisaak)! 10. Mõõda üks kord veel kontrolli puhtandis, kas Sa pole teinud eriti topakaid ümberkirjutamis- ja poolitamisvigu ja kas iga lause lõpus on vajalik kirjavahemärk!
Sõda ja rahu tänapäeval Sõda ei ole enam tänapäeval sama, mis see oli enne ja pärast I ning II maailmasõda. Kui seni tapeti relvaga vaenlasi ja domineeriti militaarse jõuga, siis täna kasutatakse selliseid meetodeid vähem ning sõjapidamine käib enamjaolt läbi informatsiooni ja propaganda. Seetõttu on sõda muutunud tavakodanikule vähem nähtavaks ja keerulisemaks mõista, ning jääb mulje, et me elame rahu ajal, kuigi sõda käib vahetpidamata igas maailma riigis. Milline on sõda tänapäeval? Nähtav sõda, kus sõdurid püssiga ringi jooksevad ja vaenlase pihta tulistavad, toimub ebaselgetel põhjustel Lähis-Idas ja sellesse on kaasatud isegi väike Eesti. Kuna meil on vaja rahvusvahelist tunnustust ja võimaliku ohu korral militaarabi, siis peame ka omi mehi suurematele riikidele nende eesmärkide eest võitlemisel appi saatma. Mispärast Iraak, Iraan ja Afganistan tegelikult vallutati on ebaselge, ...
või lõpetamata. 10. Vanasõnu ei ole vaja panna jutumärkidesse nagu otsekõnet. Jutumärke kasutatakse selliste sõnade või väljendite ümber, mille tähendus pole tavapärane. Jutumärgid annavad sõnale tavaliselt vastupidise tähenduse. Jutumärkide abil on võimalik mõnda sõna lauses esile tõsta (tema esimene sõna oli "ema", sõnas "artiklid" tehti sageli viga). 11. Puhtandit sodida ei tohi kui on tegemist kodukirjandiga. Tähti-sõnu ülekirjutada ei tohi. Korrektorit ei tohi puhtandis kasutada. Käekiri peab olema loetav ja tähekujud standartsed. 12. Tuleb harjuda oma töid kuupäevastama. Kirjutamine kui protsess 1. Millest lähtuda teema valikul? Absoluutselt iga kirjand kannab endas sundluse või kohustuse pitserit, kuna teemad on ette antud. On oluline, et teemat valides ei eksitaks, sest kirjandi õnnestumise vaieldamatu eeltingimus on sobiv teema ja oskus teemat mõista. Tuleb lähtuda: -südameläheduse printsiip -teadmised Teemat ei tohi valida kiirustades
PUHTAND 1) KÕIK READ TULEB LÕPUNI VÄLJA KIRJUTADA 2) TAANDREAD TULEB MÄRKIDA KORRALIKULT 3) KORRALIK KÄEKIRI 4) VÄLTIDA POOLITAMIST 5) KIRJANDIS ON SOOVITAVALT 7-8 TAANDRIDA 6) EI TOHI SODIDA 7) EI TOHI VALGENDAJAT KASUTADA 8) ENNE KÕIKIDE KAHTLASTE VÕÕRSÕNADE KIRJUTAMIST KONTROLLIN ,,ÕIGEKEELSUSSÕNARAAMATUST'' NENDE KIRJAPILTI 9) KÕIK PARANDUSED TEEN PUHTANDIS SELGE JOONEGA JA KIRJUTAN SELLELE JÄRGI ÕIGESTI nt. koreokraaf koreograaf http://www.koolistuff.pri.ee/index.php?id=12 4 SISU 1) Lõike on kirjandis kuskil 7-8 ning need ei tohi olla liiga pikad ega liiga lühikesed 2) Ei tohi oma tegevust kirjalikult kommenteerida 3) Ei tohi kasutada sõna NÄITEKS
Raamat on alati olnud inimese sõber - (ürgajal ju ei olnud, nii et ei saa öelda alati). · Kasutan eestipärast sõnastust. Kõnekeelsed fraasid jäävad minu tööst välja (eksami ajal isegi mõtlen ainult kirjakeeles). · Ei kasuta sõnu ja väljendeid, mille õiges kirjapildis või tähenduses pole kindel (näiteks: aktsepteeritud). Vähimagi kahtluse korral kasutan kontrollimiseks Õigekeelsus-sõnaraamatut. · Kõik parandused puhtandis teen selgelt ühe joonega. Ei kasuta korrektorit (vedelikku, pliiatsit) ega kustutuskummi ning üldsegi ei sodi. Pean meeles, et kõik käekirja tõttu ebaselged kohad tõlgendatakse veana. · Loodan kirjandit kirjutades ainult iseendale, sest keegi teine maine isik mind nagunii aidata ei saa. · Olen kindel, et eksamil teen oma elu parima kirjandi, sest olen hästi meeles pidanud kõik, mis mulle kirjandi kirjutamisest räägitud on.
KIRJANDI MUSTAND 1. Igal juhul peaks iga kirjandi puhul mustandi. 2. Enne mustandit võiks teha mandala ja seejärel koostada kava. 3. Analüüsile viivad järgmised küsimused : Miks? Kuidas? 4. Mustand 6 - X - - Tekst(kirjand) Parandused, ideed 5. Kõik parandused tuleb teha mustandis, puhtandis ei tohi enam sodida. Kui juhtub et on vaja parandada, siis tõmba maha terve sõna ja kirjuta see korrekselt sõna peale. Üksikuid tähti ja täheühendeid ei või üksikult maha tõmmata! SISSEJUHATUS Sissejuhatus on üldjuhul igal tekstil. Sissejuhatuseta tekst on suhteliselt erandlik. Sissejuhatus on alustus, mis viib meid probleemi juurde. Seda võib nim. Ka suunavaks algus tekstiks. Millised on sissejuhatuse eesmärgid? 1
annaabi.ee 
