lämmastikku kokku ligi 120kg/ha. Sügisel enne kesakündi 30kg/ha, varakevadel pealtväetamisega 60-70kg/ha ja taimede kõrsumise faasi algul 20-30 kg/ha. Fosforit olenevalt tarbest kuni 26kg/ha ja kaaliumit 33-75kg/ha. Väetised küntakse mulda 20...22 cm sügavusele. Mullaharimistööd peab lõpetama 3...4 nädalat enne külvi Seemnete töötlemiseks valisin puhtimise, kuna nisu seeme on kõrge idanevuse ja põldtärkamisega. Tavaliselt puhitakse 15 kuni 1 päev enne külvi.Olenevalt puhise tüübist ja keemilisest koostisest võib selle kaitsetoime kesta 2...10 nädalat pärast külvi. Külv Talinisu külvatakse septembri esimesel dekaadil, mõned sordid võib külvata ka kümmekond päeva hiljem.1995. aasta katsetulemuste põhjal ei olnud talinisu saagis suuri erinevusi kui külvati kuni septembri lõpuni. Kuid aastad on erinevad.Optimaalne külvisenorm on 500...550
Arengumaades 2-2,5t/ha põhjuseks väheviljakas happeline muld, niisutuse puudumine, ebapiisav väetamine ja taimekaitse, umbrohtumus. *Eelviljadeks sobivad taliviljad, kaunviljad, kartul, soodajuurviljad, lutsern. Kuivemates pk- des päevalill ja mais . Väetamine Põhiväetis sügisel enne kündi, orgaaniline väetis 40t/ha, min.väetis paiklikult koos külviga. Pealtväetamine N-väetisega 3-5 lehe faasis. Agrothenoloogia *Ettevalmistusel tehastes seemned kalibreeritakse ja puhitakse. *Külv tehakse kui mulla temp on külvisügavuselt 10-12 kraadi. *Külviviis laiarealiselt 50-70cm *Taimede vahe reas 13-43 cm *Külvisenorm teraks kasvatades 10-25 kg/ha , siloks 30-100kg/ha (külvisenorm sõltub: geogr. asukohast , 1000seemne massist ( 200-400g, sordi kasvuajast(varajastel tihendam külv), sademete hulgast ( rohkem sademeid, tihedam külv ) ). *Taimede arv hektaril kui kasvatatakse teraks maksimaalselt 70 000 seemet / ha .
lähemal kui 20 meetrit Läänemere, Võrtsjärve, Lämmijärve, Peipsi ja Pihkva järve veepiirist, 10 meetrit teiste järvede, veehoidlate, jõgede, ojade, allikate, peakraavide ja kanalite ning maaparandussüsteemide eesvoolude veepiirist ning 1 meeter alla 10 km 2 valgalaga maaparandussüsteemi eesvoolu veepiirist § 5. Taimekaitsetöö tegemise ohutusnõuded seemnete puhtimise korral Seemneid puhitakse spetsiaalse või selleks tööks kohandatud seadmega. On lubatud märgpuhtimine. Spetsiaalseadme ja kuivpuhtimiseks ettenähtud taimekaitsevahendi kasutamise korral on lubatud kuivpuhtimine. Puhtimiskoht asub elamust, loomakasvatushoonest, -rajatisest, loomade pidamiseks piiritletud alast, söödahoidlast, kaevust ja veekogust vähemalt 50 meetri kaugusel. Välditakse puhtimiskoha saastumist puhitud seemne ja puhtimiseks kasutatava taimekaitsevahendiga.
keemiline umbrohu-tõrje, niisutatakse. Koristatakse täisküpsuses maisikombainiga. 36)Hirss, sorgo, riis. Hirss-tarvitatakse toiduks tangudena, söödaks. Väike seemnekulu, vähenõudlikkus kasvutingimuste suhtes ja hea haigus-ning kahjurikindlus. Kaks liiki-harilik ja itaalia hirss.Kasvatatakse Hiinas, Kesk-Aasias, Kesk-ja IdaEuroopas.Valguse ja soojanõudlik. Min idanemistemp 8-10 C. Talub kõrget õhutemp.Vett ökonoomselt kasutav. Kasvab hästi viljakatel mustmuldadelSeemneid puhitakse granosaaniga, laia või tavaliserealiselt. Külvisenorm on 200-400 seemet 1 m².Külvisügavus 3-5 cm. Sorgo-inimtoiduna, söödana, tehniline otstarve.Kõige põuakindlam põllukultuur.Kasv Indias, USAs, Aafrikas.Soojanõudlik, min idanemistemp 10-12C. Öökülma ei talu, talub õhu ja mulla põuda,mullastiku suhtes vähenõudlik, reageerib hästi väetistele ja niiskusele.Külvatakse laiarealiselt või ruutpesiti 70cm reavahega.Haljassöödaks koristatakse loomise algul, siloks
tõrje, niisutatakse. Koristatakse täisküpsuses maisikombainiga. 36)Hirss, sorgo, riis. Hirss-tarvitatakse toiduks tangudena, söödaks. Väike seemnekulu, vähenõudlikkus kasvutingimuste suhtes ja hea haigus-ning kahjurikindlus. Kaks liiki-harilik ja itaalia hirss.Kasvatatakse Hiinas, Kesk-Aasias, Kesk-ja IdaEuroopas.Valguse ja soojanõudlik. Min idanemistemp 8-10 C. Talub kõrget õhutemp.Vett ökonoomselt kasutav. Kasvab hästi viljakatel mustmuldadelSeemneid puhitakse granosaaniga, laia või tavaliserealiselt. Külvisenorm on 200-400 seemet 1 m².Külvisügavus 3-5 cm. Sorgo-inimtoiduna, söödana, tehniline otstarve.Kõige põuakindlam põllukultuur.Kasv Indias, USAs, Aafrikas.Soojanõudlik, min idanemistemp 10-12C. Öökülma ei talu, talub õhu ja mulla põuda,mullastiku suhtes vähenõudlik, reageerib hästi väetistele ja niiskusele.Külvatakse laiarealiselt või ruutpesiti 70cm reavahega.Haljassöödaks
kogus PK väetisi · Külvieelselt antakse ka lämmastikväetisi, mis viiakse 5- 7 cm sügavusele mulda · Happelistel muldadel on külvieelne mullaharimine viimane võimlus lupjamiseks, kui seda ei ole tehtud eelkultuurile · Kevadisel lubiväetiste andmisel segatakse nad mulla pindmise kihiga · See on eriti soodne heintaimede seemnete idanemiseks ja varajaseks arenguks Seemnete ettevalmistamine külviks · seemned peavad olema sorteeritud · seenhaiguste tõrjeks seemneid puhitakse · liblikõieliste esmakordsel külvil on vaja seemneid töödelda liigile omaste mügarbakteritega - eriti tõhus on see võte lutserni ja mesika puhul · paljudel liblikõielistel tuleb seemnekesta kriimustada ehk skarifitseerida Külviviis ja -sügavus · Reaskülv annab paremaid tulemusi kui hajukülv · Hajuskülvi korral tuleb seemned mulda viia külvile järgneva äestamisega · Äestamisel satuvad heintaimede seemned erinevatesse sügavustesse ja idanemine ning tärkamine on