Koha Välimus: Koha on pikliksüstja kehaga, kitsa ja teritunud peaga kala. Suust paistavad 4 teravat kihva. Värvuselt on koha rohekas- kuni tumehall, kõhualune on puhasvalge. Suurus: Keskmine pikkus on täiskasvanud kohadel 30...60 cm, suurus sõltub vanusest. Üldiselt on väikejärvede kohad kasvult väiksemad. Kaalub tavaliselt kuni 1...3 kg, suguküpsed alates 400 g Elupaik: Koha eelistab suuremaid (üle 50 ha), piiratud taimestikuvöötmega, väikese vee läbipaistvusega, ühtlaselt läbisoojenevaid toitesooladerikkaid järvi, milles samal ajal leidub küllaldaselt hapnikku. Elab põhja lähedal ja on öise eluviisiga. Toitumine: Röövkala
Hõlpsasti vormitav, põletamisel muutub väga tugevaks. Sobib nõudeks, pisiplastikaks, ehituskeraamikaks. Faianss Mõeldakse glasuuritud savinõusid. Põletatakse üks kord, kaetakse tinaglasuuriga, kuumutamisel muutub glasuur valgeks ja läbipaistvaks. Tehnika on pärit lähis-idast 9. sajandist. Portselan Materjaliks on tulekindel gaoliinsavi, päevakivi ja kvartsisegu. Põletamisel sulamistemperatuurini annavad tiheda kõva puhasvalge materjali. Vormitud ja kuivatatud ese kuumutatakse esimesel põletamisel hõõgumiseni, siis kaetakse samast massist koosneva glasuuriga ja kuumutatakse. Seejärel kihid ühinevad ja ese saab klaasitaolise läikiva pealispinna. Kaunistamist teostatakse kahel viisil: Pärast esimest põletamst kantakse esemele muster, kaetakse glasuuriga ja põletatakse uuesti. Värvid ei kannata nii suurt kuumust. Maalitakse glasuuri peale ja kuumutatakse kergelt üle
Koha Koha on pikliksüstja kehaga, kitsa ja teritunud peaga kala. Suust paistavad 4 teravat kihva. Värvuselt on koha rohekas- kuni tumehall, kõhualune on puhasvalge. Eestis elutseb ta ainult Peipsis ja Võrtsjärves ning osades Lõuna- ja Kagu-Eesti järvedes. Kohad on elupaiga suhtes valivad - nad elutsevad nn. kohajärvedes, mis peaksid olema toitainerikkad, väikese vee läbipaistvusega ja eelistatult kivise põhjaga. Samal ajal on aga oluline, et vesi oleks soe ja hapnikurikas. Kohad tegutsevad ja püüavad saaki ainult öösiti ning veekogu põhja lähedal. Röövkalana langevad talle saagiks enamasti peipsi tindid, ahvenad, kiisad ja särjed.
läikiv, väga vana veise rasv kollakas (vaakumis paistab liha tumedam) Sealiha veiselihast kahvatum, väga valkjat sealiha ei soovitata osta, sest kuumtöötlemisel tõmbub tugevasti kokku ja jääb tuim. Liha ebaharilikult tumeroosa (kas kult või väga vana siga) kuumtöötlemisel ebameeldiv lõhn. Hea sealiha on sõrmega vajutades tugev ning tekstuur on tihe. Lambaliha noore lamba liha tugevalt roosakas punane, rasva väga vähe ning olemasolev on alati puhasvalge. Vana lammas liha tumepunane, omab sageli ohtra nähtava rasvaga (tugevalt kollakas). Vasikaliha looma vanusest olenevalt kas hallikas roosa või roosa, nähtav rasv kõva ja valge. Liha on loomade ja lindude keha lihaseline osa, mida tarvitatakse toiduks. Punase liha all mõeldakse tavaliselt sea-, veise-, vasika-, lamba- ja talleliha, kuigi mõned sea- ja vasika lihased on üsna heledad. Valgeks lihaks nimetatakse üldjuhul linnuliha. Rümp on tapalooma nõuetekohaselt
Pikkus tavaliselt 5...25 cm ja kehamass 20...180 grammi ulatuses. Eestis väga laialdase levikuga. Elab järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvetes. 11 KOHA. (kitsas pea, süstjas keha, seljauimel piklikud laigud, 2 seljauime) Koha on pikliksüstja kehaga, kitsa ja teritunud peaga kala. Suust paistavad 4 teravat kihva. Värvuselt on koha rohekas- kuni tumehall, kõhualune on puhasvalge. Eestis elutseb ta ainult Peipsis ja Võrtsjärves ning osades Lõuna- ja Kagu-Eesti järvedes. Kohad on elupaiga suhtes valivad - nad elutsevad nn. kohajärvedes, mis peaksid olema toitainerikkad, väikese vee läbipaistvusega ja eelistatult kivise põhjaga. Samal ajal on aga oluline, et vesi oleks soe ja hapnikurikas. KIISK. (keha tüse, kehal ja seljal tumedad täpid, 2 seljauime kokku) Kiisk on küllaltki tüseda, külgedelt kergelt lamendunud kehaga kala. Seljauimed
Suguküpsus saabub sündimisjärgsel aastal. Tiinus kestab 40- 43 päeva. Implantatsioon ei hiline. Pesakonnas 2-12, nisasid kuni 10. Pojad on sündides peene siidise hallikasvalge karvaga. 3-4 nädalaselt areneb tumedam karv. Eluiga on tuhkrul looduses 4-5 aastat, tehistingimustes 14a. ( Loomade elu) 5 Kivinugis ( Martes Foina) Järglased Karv sügavpruun, kurgualusel puhasvalge või hallikas laik ehk manisk, mida poolitab tume püstitriip, mis ulatub mülemale eesjäsemele. Kivinugisel on vähem karvased käpad kui metsnugisel, väiksemad ja kitsamad kõrvad ning lühem ja laiem koon. Nina tavaliselt hele. Kivinugis liigub hüpetega. Suvel on jälgede järgi raske kivinugist metsnugisest eristada. Talvel jäljed samasugused kui suvel ning paljaste päkkade jäljed hästi nähtavad.( Loomade elu 7. köide) Leviala
Põhi toksiini koostisosaks on - amanitin, mis kahjustab maksa ja neere. Eelmisel aastal põhjustasid Eestis suurt meediakära rohelise kärbseseene kaks mürgistusjuhtumit: viieliikmeline perekond sõi neid seeni suure sirmiku pähe ning samalaadne juhtum kordus paar nädalat hiljem, kui sama seeneliiki söönud keskealine mees sattus haiglasse (Pullerits 2009). Pole Austraalias veel nähtud. 1.3.2 Valge kärbseseen Valge kärbseseen (Amanita virosa) on üleni puhasvalge, kübar (kuni 12 cm) noorelt silmapaistvalt 10 koonusjas, hiljem kellukjalt kumer; jalg tihedaltvatjasebemeline, kiirelt kaduva vatjasebemelise rõngaga, alusel avara kotja tupega; kasvab okasmetsades,kaunis sageli, kuid ilmub hulganisti vaid paljude aastate tagant (Raitviir 2005). Esimese valge kärbseseene leidis ja kirjeldas Elias Magnus Fries Rootsist. Nagu ka eespool öeldud
lehetäidele • Koirohu keedetud tõmmis – 1kg 5 liitris vees, lahjendades 1:10, mõjub karilasele ja lehetäile • Võib kasutada veel võilille, kesalille, raudrohtu Roosisordid • TH teehübriidroosid: ‘Ashram’ – vaskkollase põhitooni ja oranzika südamikuga, on saanud aastaid hindamisel (dekotatiivsus) kõige kõrgemaid kohti. Vajab aga hoolikat katmist • ‘Canary’ – sügavkollaste õitega, tundlik tahmlaiksuse suhtas • ‘Carte Blanche’ – puhasvalge väärisroos, talvitub hästi • ‘Die Welt’ – kollased, tumeroosa äärisega õied Roosisordid • ‘Evening Star’ – üks kaunimaid koorvalgeid lõhnaroose • ‘Flora Danica’ – oranzide õitega üks uuemaid aretisi, talveks hoolikalt katta • ‘Gloria Dei’ – Euroopa kuulsaim suureõieline roos, õied sidrunkollased õrnroosa äärisega, talvitub hästi ja vähenõudlik • ‘Kardinal’ – vanem tumepunane lõikeroos Roosisordid
purki ja lastakse paar päeva seista, misjärel muutub seen kollaseks õliks. Ravi kärbseseenega peetakse siiski ohtlikuks ega reklaamita selle kasutamismooduseid. 3. Harilik murumuna (Lycoperdon perlatum) 36 Seent võib kohata metsades, karjamaadel, parkides ja koduaedades lehe- ja oksavarise mädandajana, üksikult või rühmiti. Juuli oktoober. Noorena, kui seeneliha on veel puhasvalge, on harilik murumuna hea söögiseen. Oma erakordse suuruse tõttu pälvib meedias rohkesti tähelepanu samasse sugukonda kuuluv hiidmuna. Murumunaga on seotud peamiselt kaks, kummalisel kombel üksteisele üpriski vastukäivat uskumuste rühma. Ühelt poolt usutakse, et murumuna on ohtlik ja mürgine, teiselt poolt, et temaga saab ravida. Murumuna spooritolmu on sajandeid rahvameditsiinis kasutatud lahtiste haavade puhul vere sulgemiseks ja kõhulahtisuse vastu nii inimestel kui
Nokk on neil rohekaskollane, jalad oran¸kollased. Lihaomadused on neil väga head - liha on õrn ja maitsev. Tumedate sulekontsude tõttu jätab nende lihakeha välimus soovida. Täiskasvanud isaspardid kaaluvad 4...5 kg, emaspardid 3,5...4 kg. Emaspardid munevad aastas 60...90 muna keskmise massiga 80...90 g. Eelsberi part Eelsberi parditõug aretati Inglismaal Aylesbury asula ümbruses XIX s. algul. Puhasvalge sulestiku ja heade lihaomaduste tõttu levisid nad kiiresti kogu Euroopas, hiljem ka Põhja-Ameerikas ja Austraalias. Eelsberi partide kere on massiivne, rind sügav ja lai. Nokk ja jalad on roosad. Nad on vastupidavad haigustele ja kliimamuutustele, heade reproduktsiooniomadustega ja varavalmivad. Täiskasvanud isaspardid kaaluvad 4...4,5 kg, emaspardid 3,5...4 kg. Emaspart muneb aastas 80...130 muna. Muna keskmine mass on 90...110 g. Noorpardid kaaluvad 50..