Pneumokokkide puhul on probleemiks penitsilliinresistentsuse tõus – PRSP. Viimase diagnoosimiseks ei piisa disk-difusiooni testist, vaid määrata tuleb MIK näiteks E- testiga. Enterokokkide kui ühe olulise hospitaalinfektsiooni põhjustaja korral tuleb määrata antibiootikumtundlikkus. Praktiline töö Ülesanne 1. Vaadelda ja joonistada Grami meetodil värvitud demonstratsioonpreparaate alljärgnevatest Gram-positiivsetest kokkidest. Staphylococcus aureus puhaskultuuris Staphylococcus aureus mädas 8 Streptococcus pyogenes mädas Streptococcus pneumoniae hiirekõhuõõnes Enterococcus faecalis puhaskultuuris Viridans-streptokokid Ülesanne 2. Vaadelda demonstratsiooniks välja pandud järgmisi reaktsioone.
Enamus looduses esinevad vähe. Kasutavad ära sinetuse seentest kahjustab puidu maltspuitu. hoonetes olevat tasakaalustatud toatemper ja Paljud sinetuse tekitajatest on oma levimisel neile vastuvõetavat püsivalt keskmisest seotud putukatega. Sinetuse seened levivad kõrgemat õhuniiskust, mis hoones valitseb liigniiskes kuivamata puidus, kasutades trahheiide säsikiiri, koobapoore. Puhaskultuuris ei ole värvilised. Värvuse loovad seene enda struktur pluss puit. Puitu lagundavaid seeni jagatakse nende temperatuurinõudluse järgi: 1)psührofiilsed- madalaid temp eelistavad -2-17; 2) mesofiilsed- 2-48 kraadi; 3) termofiilsed- 20-60kraadi. Puidu niiskuse lembesuse juures on oluline: 1)puidu erikaalust sõltub see, millise niiskuse sisalduse juures on seened võimelised veel arenema. Mida väiksem on erikaal, seda kõrgemat niiskuse
ebaühtlane · Pärast kattevilja külvatakse heinaseemned kattevilja külviridadega risti · Optimaalne külvisügavus enamikul heintaimeliikidel on 1- 2 cm Kas puhas või segukülvid? · heintaimi kasvatatakse kas puhaskülvis või kõrreliste ja liblikõieliste heintaimede segudena · puhaskülvis kasvatatakse ristikut, lutserni, kõrrelisi heintaimi · liblikõieliste puhaskultuur on tähtis valgurikka sööda allikas ja oluline mullaviljakuse parandaja · kõrrelisi võib kasvatada puhaskultuuris kui muld on viljakas ja kasutatakse ohtralt lämmastikväetisi · enamasti kasutatakse 2-3 liigilisi segusid 37. Umbrohtude agrobioloogilised rühmad Parasiitumbrohud 1. Täisparasiidid 2. Poolparasiidid Mitteparasiitumbrohud I Lühiealised umbrohud 1. Üheaastased umbrohud Suviumbrohud Talvituvad ja taliumbrohud 2. Kaheaastased umbrohud II Mitmeaastased (pikaealised) umbrohud 1. Paiksed umbrohud Sammasjuurelised umbrohud Narmasjuurelised umbrohud
puhaskultuuri süstimisel tervetele loomadele areneb välja siberi katk. Võttis kasutusele esimesed söötmed mikroobide kasvatamiseks. Esimene tardsööde keedetud kartuli lõigud! Siis zhelatiin ja siis agar. Bakterite värvimine mikroskoopimisel. Ripptilga meetod mikroskopeerimisel, bakterite pildistamine mikroskoobis. Kochi postulaadid 1 Haigest organismist peab olema võimalik isoleerida mikroob, mida terves loomas pole. 2 Mikroobi tuleb kasvatada puhaskultuuris. 3 Kui tervet organismi antud mikroobiga nakatada, peavad ilmnema sümptomid, mis kaasnevad mikroobiga seotud haigusega. 4 Haigustekitaja peab olema nakatatud organismist uuesti isoleeritav ning identne punktis üks isoleeritud mikroobiga. Kochi postulaadid kehtivad, kui 1 haigusel on ainult üks põhjus 2 üks tekitaja annab tulemuseks ainult ühe haiguse Nimetatud eeldused ei ole aga täidetavad.. 1 kui haiguse tekkel on mitu põhjust
levaansukraasi. Order (Selts) Vibrionales Fakultatiivsed anaeroobid, g (-) sirged või kõverdunud pulkbakterid, kes on oksüdaaspositiivsed ja liiguvad polaarsete viburite abil. Kasutavad peamise energiaallikana glükoosi. Neid on nimetatud ka mere-enterobakteriteks. Enamus on veebakterid: meri ja magevesi. Nimi Vibrio võeti kasutusele juba 1854. a. Pacini poolt, kes kirjeldas kooleratekitajat. Robert Koch aga kasvatas seda bakterit esimesena puhaskultuuris. Isoleeris ta kooleraepideemia ajal Indias ja Egiptuses 1883. aastal. Seltsi Vibrionales esindajaid leidub enamasti vees. Enamus on mittepatogeensed, aga on ka paar inimese patogeeni (V. cholerae, V. parahaemolyticus). *Vibrio (vajab Na, võib helendada). V. cholerae. Suhteliselt pikk sale vibrioon. Põhjustab koolerat. V. cholerae't leidub inimese soolestikus, kus ta põhjustab erineva raskusastmega kõhulahtisusi kuni surmaga lõppeva koolerani välja
1) Oksüdeerivad NH3 NO2- (substraat on ammoniaak, mitte ammooniumioon) kuuluvad põhiliselt beetaproteobakterite hulka 2) Oksüdeerivad NO2- NO3- Nitrifitseerijate kasv on aeglane, generatsiooniajad pikad. Kemolitoautotroofidest on kõige kiirema kasvuga visinikubakterid. Nitrifitseerijad eelistavad aluselist kk-da. Aluselises kk-s on ammoniaak ioniseerumata kujul, ja just sellisena on ta kasutatav nitrifikatsioonil. Aluselises kk-s on ka CO2 lahustuvus hea. Puhaskultuuris on ammoniaagi oksüdeerijate kasv vaevaline seetõttu et moodustuv nitrit on toksiline. Looduses kasutavad moodustunud nitriti ära teised koosluse mikroobid. Enamus nitrifitseerijaid on obligaatsed kemolitoautotroofid. Nitrifikatsioon on kaheetapiline: 1) Ammoniaagi oksüdatsioon nitritiks ammoniaak transporditakse rakku vastava permeaasiga. Elektronide lõppaktseptoriks on hapnik ja membraanil moodustub prootongradient, mis energiseerib ATP sünteesi
annaabi.ee 
