Süsinikuringe, Lämmastikuringe. 2. Sümbiondid Sümbioosis taimede, loomade ja seentega. Inimese nahal ja sooles. Liblikõieliste taimede juurtel mügarbakterid. Timetoiduliste seedeolendkonnas tselluloosi lagundajad. 3. Patogeenid Patogeenid haigustekitajad neid on väga vähe bakterite üldhulgas. Bakterite kasutamine a) Ajalooliselt Piimhappebakterid piima ja juustu toted Alkohol: kääritamine b) Puhaskultuurid Enamikes kaasaegsetes protsessides kasutatakse puhaskultuure vaid ühest bakteri riigist(tüvest) pärinevaid rakke. c) Ravimitööstus Antibiootikumide tootmine: Mikroobide toodetavad ained teiste mikrokoobide vastu Vitamiinide teotamine: Sümbiontsed bakterid meie soolestikus. d) Keemiatööstus Biolisandaiga puhastus vahendid. Bakterite ensüümid lagundavad orgaanilisi aineid. Maakide puhastamine raua, vase, väävlibakterid
.............. SOBENFIX- sobib ka tsöliaakia haigetele LEIB , SAI Põhitoorained: nisu- ja/või rukkijahu, sool, vesi, pärm Abitoorained: suhkur, rasvaine, piim, linnased, seemned, muna, siirup, maitseained Leiva ja saia tootmise operatsioonid: 1. Põhi- ja abitooraine ettevalmistamine: · Nisusaia küpsetamisel kasutatakse pärmi · Rukkileiva küpsetamisel kasutatakse juuretist 2. Taigna valmistamine · Vedela juuretisega-(osa jahu ja piimhappe bakterite puhaskultuurid) · Keeva veega- (osa jahu, mis on segatud linnastega, valatakse üle keeva veega) · Eeltaignata kergitus · Eeltaignaga kergitus- mida magusam sai, seda olulisem on kergitus 3. Taigna jaotamine ja kuju andmine 4. Küpsetamine 5. Toodete jahutamine LEIVA-, SAIATOODETE SORTIMENT .......................................... .......................................... .......................................... .................
kontaktmeetodil kuumutamise toimel. 19. Juuretis ja selle saamine 48. Juuretiseks nimetatakse käärimis- ja hapendamisseisundis olevat taignat. Käärimist ja hapnemist kutsub esile mikroorganismide, peamiselt pärmseente ja piimhappebakterite elutegevus. Toimub 2 käärimisprotsessi: 49. 1) alkohoolne käärimine (pärmid); 50. 2) piimhappeline käärimine (piimhappebakterite puhaskultuurid). 51. Pärmitüved: Sahharomyces cerevisiae, Sahharomyces minor 52. Piimhappebakterite eritüved: 1) Homofermentatiivsed PHB-d moodustavad peamiselt piimhapet; 2) Heterofermentatiivsed PHB-d moodustavad piimhapet ja lenduvaid happeid ning gaasi. 53. Meeldiva leiva aroomi saamiseks kasutada mõlemaid PHB-d. 20. Juuretise liigid 54. Vedelad, tahked ja kuivjuuretised. 21. Spontaanse juuretise valmistamine 55
ja piimanduse mikrobioloogia kateeder, kus tegeleti piimasaadusi kahjustavate mikroorganismide uurimisega. Põhjalikult uuriti või mikrofloorat Eesti Põllumajanduse Akadeemia asutamisel (1951. a) loodi selle koosseisu piimanduse ja mikrobioloogia kateeder, mida juhtis Jaan Klaar. Uuriti piimasaaduste ja söötade mikrobioloogiat, eriti sileerimisküsimusi. · Paul Rahno oli üks mullamikrobioloogia rajajatest, kes uuris nii bakterväetisi (mügarbakterite puhaskultuurid) kui ka mulla bakterite arengut mõjutavaid tegureid. · Osvald Hallik pani aluse (1938. a) TÜ taimehaiguste katsejaamas taimeviiruste, eriti kartuli viirushaiguste ökoloogia ja tõrje alal. 2. Mikroorganismide taksonoomia (eukarüoodid, prokarüoodid; binaarne nimestik, mikroobi pesa, segakultuur, puhaskultuur) · Prokarüoodid (eeltuumsed) - raku tsütoplasmas olevad organellid, kaasaarvatud DNA, ei ole eraldatud tsütoplasmast membraaniga
põhjustab just seda konkreetset haigust. Töötati välja siberi katku tekitajat uurides. 1. Mingi haiguse tekitajaks peetav mikroob peab vastavat haigust põdevas organismis pidevalt esinema. 2. See mikroob tuleb isoleerida puhaskultuuri. 3. Terve organismi nakatamisel selle puhaskultuuriga peavad ilmnema sellele haigusele iseloomulikud tunnused. 4. Haigest organismist peab olema see mikroob jällegi puhaskultuuri isoleeritav. Kochi avastused ja meetmed: 1.Söötmed. Tardsöötmed! PUHASKULTUURID!!!!! 2. Bakterite värvimine mikroskoopimised. 3. Ripptilga meetod, bakterite pildistamine mikroskoobis 4. Haigusetekitajate kindlakstegemine. Tuberkuloosi uurimise eest sai Nobeli preemia. Ferdinand Cohn Bakterisüstemaatika. Endospooride kirjeldamine (heinabakter) Christian Gram Grami järgi värvimine Sergei Vinogradski Ökoloogilise mikrobioloogia rajaja. Võtab kasutusele selektiivsöötmed, et isoleerida veest ja mullast teatud mikroobe. Isoleeris lämmastikusiduja bakteri
rasvasisaldusega alla 50%), küpsetusmargariinid (üldreeglina kõrgema rasvasisaldusega, võivad sisaldada loomseid rasvu) ning eriotstarbelised (Benecol vere kolesteroolisisaldust vähendav margariin, vedel margariin pagaritööstustele). 10.6. Rasvasegud Või ja rasva segud koosnevad võist ja taimeõlist, kusjuures viimast on keskmiselt 20%. Nendeks on võideks (65% rasva, 30% vett, piimhape, soolaga või ilma) ning võidel (80% rasva, piimhappebakterite puhaskultuurid, letsitiin, soolaga või ilma). Valmistatakse ka segusid, mis koosnevad taimeõlidest, tahketest taimsetest rasvadest ja loomsetest rasvadest. 11. SUHKUR JA MESI NING SUHKRUST KONDIITRITOOTED 11.1. Suhkur Suhkur on tähtis toiduaine, samuti vajalik tooraine kondiitri-, pagari- ja konservitööstuses ning jookide valmistamisel. Euroopa riikides valmistatakse suhkrut suhkrupeedist, troopilise kliimaga maades saadakse seda suhkruroost.