kohustused ja Ophelia, tema jaoks rangeima vanglana. Ta ei saanud sealt lahkuda, kuigi ta tahtis ülikooli tagasi minna. Hamleti jaoks on maailm vangla kõigi omakohustuste ja nende liigsuse tõttu, tema peal lasus rahva lootus helgemale tulevikule, Ophelia armastus ja kättemaks isa surma eest. Rosencrantz ja Guildernstern aga väga ei pooldanud tema filosoofiat , sest nende elu oli kergem ja muretum, vähemalt nii kaua, kuni nad oma silmakirjalikkuse, pugemise ja oma sõbra reetmise eest kallist hinda pidid maksma. Kõigil ''Hamleti'' tegelastel on oma saladused ja mured, mis paneb neid käituma inimlikult: Ophelia vaevles armuvalu käes, Claudiuse hirmus tegu ja auahnus kummitasid teda ning Gertrud oli masendunud ja endas pettunud. Kuid kui Hamlet kirjeldab kogu maailma vanglana, kas siis on olemas ka täielikku vabadust? Edmund Burke, inglise poliitiline kirjanik
Kadri Raag, Xb Mille nimel võitles ja hukkus Hamlet? Tõde, ausus, otsekohesus need olid Taani riigis puudu, neid soovis Hamlet leida, kui kodumaale naases. Korras riigi asemel leidis Hamlet eest valelikkuse, lipitsemise ning pugemise. Taani riigis oli midagi mäda, ning Hamlet märkas seda. Ta ei uskunud varem, et pealtnäha ausad õukondlased ja pereliikmed muudavad nii lühikese ajaga meelt ja arvamust. Enne vana Hamleti surma ei meeldinud Claudius, surnud kuninga vend, kellelegi, nüüd poeti uue kuninga ees. Milline valelikkus! Milline ebalojaalsus! Kõik, mida Hamlet, endise kuninga poeg, eest leidis, ärritas teda. Printsi tuli lohutama tema isa, kuid vaimuna. See võis olla Hamleti
kiviks ning jättis Etioppa kuninga palee õuele igaveseks seisma. Edasi kiirustas perseus tagasi seiphosese saarele, et öelda kuningale, et ta sai Medusa pea, kuningas seda ei uskunud ning hakkas naerma, selle peale võttis Perseus Medusa pea kotist välja, näitas kuningale silma ja too muutis kiviks, mille tõttu lahkus Perseus oma ema ja Andromedaga tagasi Argosesse, et saada vana kuninga peitu pugemise eest Argose kuningaks, kellena ta kaua ei olnud, sest ühel vägimeeste võistlusel viskas Perseus pronksist ketast niisuguse hooa, et see lendas üle staadioni, langes salaja vaatama tulnud vana Argose kuningale pähe ja surmas ta silmapilkselt, mille tõttu ei saanud Persus enam pärida enda poolt tapetud vanaisa riiki ja siis lahkus vabatahtlikult Argosest. Theseus Ateena kuningal Aigeusel polnud poega, aga ta soovis teda väga, seega otsis kiiresti omale naise,
said käia Eesti ülikoolis vaid maksimaalselt paar aastat, siis hävis Eesti Vabariik. See on justkui jumalanna huku üleelanud noorus. Kõik see, mis juhtus, juhtus nii kiiresti, kõik hävis nende endi silme all, see oli tõeline katastroof ja šokk. Ilmselgelt jättis see juhtum sellesse generatsiooni sügavad psühholoogilised probleemid, mis avaldusid näiteks rahvuslikesse üritustesse suhtumises, võltsi ja pugemise vihkamises. Noored ei ole valmis võtma positsiooni, vaid lasevad vanemal generatsioonil kõike otsustada. Eesti on kaotanud oma päriskodumaa, kuid ei saa ka kunagi leida uud kodumaad kuskilt mujalt. Edaspidised generatsioonid ei ole enam võimelised ratsionaalselt Eestit meelde tuletada ja omariikluse mõttest aru saada. Sel hetkel olid paljud Eesti noored kasvanud üles hoopis USA-s, Austraalias või Kanadas ja nad on amerikaniseerunud – nad
Karskusseltsis tegeleti varjatud viisil poliitikaga. 1888 a. toimus suur rahvaluule kogumisaktsioon, mis oli väga tähtis rahvusliku liikumise aktsioon. EÜS - Eesti Üliõpilaste Selts, mille abil aeti rahvuslikku liikumist. Liikmed omavahel rääkisid Eesti keeles, mis oli ebaharilik. 1884. pühitseti Otepää kirikus sisse EÜSi sini-must-valge lipp. Ado Grenztein - üks rahvusliku liikumise juhtidest, kes kaldus venelastele pugemise suuna peale. Ta hakkas soovitama, et Eesti rahvast peaks ka kultuuriliselt venestama.
kohati kuni teravas opositsioonis ja ütlesid selle välja, mõnikord isegi üleolevalt või ülbelt Uno Anton selline ei olnud, vaid vahest oli seljatagant kuulda vaikset ütelust- no küll lähevad rappa. Kuigi ka Uno Anton oli endine kolhoosiesimees tundus ta tollal niisuguse lihtsa töörügaja moodi. Ta ei ehtinud ennast erinevate lipsukeste vm sellisega. Käis lihtsas ja tagasihoidlikus pintsakus. Oli näha ja tunda, et see mees oli saavutanud oma ameti mitte pugemise- vaid igapäevatööga. Ka tema käed olid mitte kontorimehe aga pigem enda majapidamises ,,kõike tegija" moodi karedad. Kuna mul oli ka endal talu taastamine käsil siis oli mul üle pingirea Unoga juttu mingitest traktoritöödest. Täpselt sisu ei mäleta aga tunda oli, et ta oli seda noores põlves teinud ja ka siis nädalavahetustel võis teha. Erinevalt nüüdisaegsest, tollal ei allunud erinevate saadikurühmade ja parteide liikmed alati ja
annaabi.ee 
