Millist probleemilahendajat sa ise ideaalis vajaksid? Kujuta korra ette, et sul on endal probleem- oletame, et sa oled vihahoos oma saatanliku ämma ära tapnud ja sind ootavad ees pikad aastad Tartu vanglas. Või Rummu omas. Vahet pole. Sa oled ennast tõsise jama sisse mässinud ja sa teeksid kõik, et oma karistusaega lühendada või tingimisi saada, mis on muidugi ebatõenäoline, kuid nagu öeldakse, siis lootus sureb viimasena. Nüüd, kumma advokaadi sa palkaksid: kas selle, kes on pugejalik, ebakindel ja värisev või selle advokaadi, kes on kindel, konkreetne, isegi autokraatne ja kes ütleb sulle, et sa pead tegema nii- ja nii, vastasel korral lähed pikaks ajaks kinni. Kumma sa valid, ah? Samasugune suhtumine nagu viimasel advokaadil, peaks olema ka sinul. Selleks, et olla edukas ja et su kliendid suhtuksid sinusse respektiga, pead sa omama jõupositsiooni- käituma selliselt, mida oodatakse professionaalselt probleemide lahendajalt. Su klientidel on hulk probleeme
Pisuhänd Autor:Eduard Vilde Tegelased:Ludvig Sander,Vestman,Matilda,Laura,Piibeleht,Toatüdruk Liina. Ludvig Sander, noor insener ja ?luuletaja?, oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik, mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause. Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik, ometi üritades kõigile meelepärane olla. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli praktiline ning materjalistliku ellusuhtumisega inimene. Tihti kippus ta teisi süüdistama, oli pealetükkiv, kriitiline, ning kohati virisev
ajal ka oma julma tapatööd varjama, mis muidugi polnud enam Hamleti jaoks mingi saladus. Ta teadis, et ta ei suuda enam oma mõrvatööd varjata ja plaanis Hamleti hukata, kuigi sisimas ta kahetses oma venna tapmist. Kui Claudius poleks olnud nii auahne ja uhke, oleks ta end oma surmast säästnud ning ka paljudest muudest jamadest eemale hoidnud. Polonius oli kantsler, kes järgis oma kuninga käske. Ta oli üsna lihtsameelne tegelane kuid väge uudishimulik ja pugejalik. Ta riskis oma eluga kuninga tahtmise täitmiseks ja nuhkis teiste järele. See tema surma Hamleti käe läbi põhjustaski. Ka temal oleks olnud lootus ellu jääda, kui ta poleks kuningale nii meele järgi olnud. Ophelia oli Poloniuse tütar, kes armastas Hamletit. Ophelia isa ei usaldanud Hamleti armastust tütre vastu, seetõttu mängis tüdruk raskesti kättesaadavat. Hamlet otsustas, et tema peale pole mõtet aega raisata ning loobus. Ophelia lootis, et kui ta hullu mängib võidab ta
kannatama Hamleti terrori all ja veel oma tapatööd varjama, mis muidugi polnud enam Hamletile saladus. Ta teadis, et tal polnud enam lootust oma mõrvatööd kinni mätsida ja ihkas ka Hamleti hukku, kuigi ta kahetses oma venna tapmist. Kui ta poleks olnud nii auahne ja uhke, oleks ta end oma surmast säästnud ja veel paljudest muudest jamadest eemale hoidnud. Polonius oli kantsler, kes järgis kuninga käske. Muidu oli ta üks lihtsameelne tegelane, aga ta oli väga uudishimulik ja pugejalik. Ta riskis oma eluga kuninga tahtmise täitmiseks ja nuhkis teiste järele. See ta surma Hamleti käe läbi põhjustaski. Ka temal oleks olnud lootus ellu jääda, kui ta polnuks kuningale nii meele järgi. Ophelia oli Poloniuse tütar, kes armastas Hamletit. Ta mängis raskesti kättesaadavat, kuna ta isa ei usaldanud Hamleti armastust Ophelia vastu. Hamlet aga ei raisanud tema peale enam aega ja loobus. Ophelia lootis hullu mängides veel Hamleti tähelepanu saada, kuid tulutult
Ta kõnelaad on leebe, rääkib pikkamisi ja selge diktsiooniga. Teistesse suhtus neiu südamlikult ja abivalmilt, seevastu teiste suhtumine temasse oli arvestamatu, kedagi ei huvitanud tema arvamus või soovid. Ludvig Sander, noor insener ja ,,luuletaja", oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik,mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause. Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik, ometi üritades kõigile meelepärane olla. Tiit Piibeleht, kirjanik ja koolmeistes, oli koomilise välimusega. Ta kandis vormist läinud kokkutõmbunud käistega ülikonda ning erinevat värvi sokke. Riietus ei omanud tema jaoks tähtsus, oluline oli omapära. Ta oli heasüdamlik, viisakas ja kohmetu. Olles naiivne, suutis ta olla ka nupukas ning oma vajaduste eest seista
ääretult armukadedaks. Iisak näeb viimaks, et muretsemiseks pole põhjust, sest salapäraseks naise kaaslaseks osutub naabrimees Brede Olsen. · Inger soovib endale abiks toatüdrukut, Brede soovitab talle enda tütart Barbrot, soovides niimoodi tütre tulevikku kindlustada. Iisak keelab Ingeril Barbrot abiliseks võtta. · Oliine külastab koos sõbrannaga Ingerit. Ta on endiselt pugejalik ning juustukera saamiseks pakatab ta Ingerile, et hoiab Os - Andersit (kes suri tunaeile) Kaugemaa talust eemal, sest mees olevat naise vangistamises peasüüdlane. · Inger räägib pidevalt vanglas veedetud ajast ning seal omandatud kasulikest oskustest ning meenutab Throndjemi toomkirikut. · Brede Olsen käib mägedes kiviproove võtmas, kuna leiab, et ei taha ainult talutööga perekonda ülal pidada.
Ta kõnelaad on leebe, rääkib pikkamisi ja selge diktsiooniga. Teistesse suhtus neiu südamlikult ja abivalmilt, seevastu teiste suhtumine temasse oli arvestamatu, kedagi ei huvitanud tema arvamus või soovid. Ludvig Sander, noor insener ja ,,luuletaja", oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik, mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause. Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik, ometi üritades kõigile meelepärane olla. Tiit Piibeleht, kirjanik ja koolmeistes, oli koomilise välimusega. Ta kandis vormist läinud kokkutõmbunud käistega ülikonda ning erinevat värvi sokke. Riietus ei omanud tema jaoks tähtsus, oluline oli omapära. Ta oli heasüdamlik, viisakas ja kohmetu. Olles naiivne, suutis ta olla ka nupukas ning oma vajaduste eest seista
Ta kõnelaad on leebe, rääkib pikkamisi ja selge diktsiooniga. Teistesse suhtus neiu südamlikult ja abivalmilt, seevastu teiste suhtumine temasse oli arvestamatu, kedagi ei huvitanud tema arvamus või soovid. Ludvig Sander, noor insener ja ,,luuletaja", oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik, mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause. Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik, ometi üritades kõigile meelepärane olla. Tiit Piibeleht, kirjanik ja koolmeistes, oli koomilise välimusega. Ta kandis vormist läinud kokkutõmbunud käistega ülikonda ning erinevat värvi sokke. Riietus ei omanud tema jaoks tähtsus, oluline oli omapära. Ta oli heasüdamlik, viisakas ja kohmetu. Olles naiivne, suutis ta olla ka nupukas ning oma vajaduste eest seista
annaabi.ee 
