XII sajandil kanti ka mõnel puhul ehtena pronksristikesi. Alates XI saj. teisest poolest tundis katoliku kirik suurt huvi Eesti ristiusustamise vastu. Breemeni peapiiskop ADALBERT määras 1070 paiku Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk HILTINUSE (piiskopina Johannes). Tema tegevusel ei olnud eriti tulemusi. 1167 .a. pühitseti Eestimaa piiskopiks munk FULKO (Prantsusmaalt) ja temale abiks eestlasest munk Nicolaus. Ojamaa saarel ristiti Pudiviru vanem Tabelinus. Mõningaid ristiusu elemente levis ka Venemaalt, mida kinnitavad vene laensõnad, nagu „rist“, „raamat“, „papp“ jt. Ristiusku ei suhtutud esialgu vaenulikult. Võitlus ristiusu vastu XIII sajandi alguses oli tingitud selle vägivaldsest ja verisest pealesurumisest. 3
Theoderich-Meinhardi abiline,kes käis mehe palvel Roomas abi otsimas. Kaupo-liivlaste mõjukaim vanem,kes läks üle sakslaste poolele Ymant-tappis piiskp Bertholdi (torkas odaga selja tagant läbi) Lembitu-eestlate ovanem, kes koondas suurt väge, et minna vaenlase tagalasse; ta suri ühes lahingus Läti Henrik-preester,kes kitjutas Liivimaa kroonika ( seal kirjeldatakse eestlaste ristimist) Valdemar II-taani kuningas, kes vallutas Tallina ja alustas Põhja-eesti ristimisega Tabelinus-Pudiviru vanem,taanlased poosid ta üles, sest ta lasi end sakslastel ristida. Vesse-saarlaste juht,kes hukati orduväe poolt Kihelkond-osa küladest ja maast Maakond-osa kihelkondadest Vanem- Muinas-Eesti ülik Arbuja-ennustaja,keda peeti hingede ja elavate maaima vahendajaks Mõõgavendade ordu-loodi 1202.aastal ehk Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu;ülesanne oli paganatega sõdimine Linnus-tugev ja vaenlaste eest kaitsev varjupaik; need olid ehitatud looduslikult(ehitati vall ümber) Malev-
Sai innukaks ja ustavaks kristlaseks, osutades edaspidi ristisõdijatele hindamatut abi. 1203-1204. aastal rändas Rooma, kus kohtus paavst Innocentius III-ga, kes kinkis talle käsikirjalise Piibli. Kaupo osales ristisõdades eestlaste vastu. On arvatud, et Kaupo pidas ristiusu vastuvõtmist liivlastele kasulikuks ja vajalikuks, et saada osa Lääne-Euroopa kõrgemast vaimsest ja materjaalsest kultuurist. Tabelinus (Thabelinus) Pudiviru (umbes tänapäevase Simuna kihelkonna alal) vanem, kes olnud ristitud juba enne ristisõja algust Ojamaal. On arvatud, et Tabelinus oli üks olulisemaid Virumaa vanemaid. Henrik (Läti Henrik, Henricus de Lettis) (u. 1187- pärast 1259. a.) pärit arvatavasti Põhja-Saksamaalt Magdeburgi kandist, saabus 1205. a. Liivimaale ning pühitseti 1208. a. kevadel preestriks. Tema teenistuspiirkonnaks oli Ümera lätlaste ala ning elupaigaks Rubene
Põua ajal tuli puhastada nõ "ilmaallikat",et hakkaks vihma sadama.Pikaajalise saju puhul tuli vastavat allikat isegi umbe ajada. ristiusu mõjud 11. saj. ...Põletusmatuste kõrval levis ka laibamatmise komme//peaga lääne poole matmine//pronksristikesed(ehted)...võis leiduda ka kirikuid või kabeleid/läänemeremaade piiskop munk Hiltinus(teda ei saatnud edu)...munk Fulco/abiline eestlasest munk Nicolaus...esimene ristitud eestlane Pudiviru vanem Tabelinus///vaen ristiusu vastu puudus...pingeliseks muutis olukorra aga selle pealesurumine 13.sajandil. KAARDID nr. 1 ja 2 kontuurkaartide kogumikust.
aastal. Tuntuim mõisaomanik oli Vene Geograafia Seltsi asutaja, ümbermaailmareisi juht ja Peterburi Teaduste Akadeemia president aastail 1864-1881 Friedrich Lütke. Aastatel 1938-1955 asus Avanduse mõisahoones põllumajanduskool, hiljem Simuna sovhoosi/kolhoosi kontor, siis Avanduse vallavalitsus. Praegu on hoones raamatukogu, muusikakool, noortekeskus ja Simuna osavalla keskus. Simunast 12 km Rakke pool asub muinaseesti Pudiviru vanema Tabelinuse linnuse asukoht. 1827. aastal mõõtis F.G.W. Struve geodeetilise meridiaanikaare Simuna-Võivere baasjoone. 2005. aasta juulis kanti Struve Goedeetiline Meridiaanikaar UNESCO kultuuripärnadi nimekirja. Hariduslugu Juba rootsi ajal, 17. saj keskpaiku, hakati maarahvalt lugemisoskust ja ristiusu tundmist nõudma. Sada aastat hiljem avati Väike-Maarja mail esimesed külakoolid, kuid need ei tegutsenud kuigi kaua. Uuesti asutati külades koolid 19. saj 30-ndatel aastatel
Taani võitis ja alustas Põhja-Eesti ristimist. Sakslastes tekitas taanlaste võit suurt ärevust .Mõlemad pooled kiirustasid hõivama ,veel ristimata eestlaste alasid . See oli täielik võidujooks , kes kiiremini rohkem maad haarab .Hetkeks unustati kristlik vennaarm täielikult. Taanlased saatsid küladesse ette mehi , kes püstitasid puuriste ,et sakslased teaksid ,et neile pole sinna asja . Kõige enam kannatasid põliselanikud . Näiteks poodi üles Pudiviru vanem Tabelinus , kuna teda olid ristinud sakslased. Taanlased tulid kuningas Valdemar II juhtimisel Saaremaale aastal 1222 . Nad hakkasid kibekiiresti kivilinnust ehitama . Kaua nad seda teha , ei saanud ,sest saarlased ajasid nad minema , ja julgustasid ka mandrieestlasi seda tegema . Võõrastest vabastati maa juba üsna lühikese ajaga . Eestlased ei suutnud tagasi vallutada üksnes Tallinna kantsi . Eestlased otsisid jälle liitlasi venelaste seast
alad Rooma paavsti poolt valitsemiseks Taani kuningale, mitte Taani kuningriigile. Vallutatud maalt saadud tulud laekusid isiklikult Taani kuningale, mitte Taani riigile. 1220. aastal algas Taani Tallinna piiskopkonna ja Riia piiskopkonna vaimulike poolt Eestimaa põhjaosas nn võiduristimine, kus taani ja saksa preestrid püüdsid kiirkorras ristida võimalikult paljudes eri Eesti piirkondades võimalikult paljusid inimesi. Riia piiskopi preestrid ristisid Virumaa maavanema Tabeline ja Pudiviru 14 küla elanikud. 1220. aasta alguses korraldasid sakslased uue sõjakäigu Harjumaa vastu, kuid Järvamaal Kareda küla all sattus sakslaste ja latgalite vägi kokku aga hoopis saarlastega, kus toimus Kareda lahing, mille saarlased kaotasid. 1221. aastal purjetasid saarlased Tallinna alla ning asusid seda piirama ühes rävalaste, harjulaste ja virulastega, linna piirati tulemuseta 14 päeva. Nelja koge ilmumisel Tallinna lahele, millel saarlased arvasid olevat Taani kuninga enese
Läänemeremaade piiskopiks munk Hiltinuse (piiskop Johannes). Baltimaades tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco. Paavst määras oma bullaga talle abiliseks Norras Stavangeri kloostris elava mink Nicolaususe ning õhutas kõiki usklikke neid toetama. Fulco külastas arvatavasti ka 1170. a.astate algul ka Eestit. Henriku kroonikas nimetatakse ka mõningaid ristituid, näitaks Ojamaal ristitud Pudiviru vanem Tabelinus. Ida- Eestisse levis ristiusu elemente ka Venemaalt, seda kinnitavad vene laensõnad: rist, raamat, papp jne. Eestlased ei suhtunud ristiusku pöördunutesse vaenulikult. Äga võitlus uue usu vastu algas 13. sajandil, mil seda vägivaldset peale suruti. 2. Ristisõja väljakuulutmine Baltikumi vastu (millal?, kus?, kes kuulutas, kes osalesid?, milliseid garantiisid kirik neile andis?) 12. sajandil algas sakslaste tung itta
annaabi.ee 
