Neel(глотка) siit liiguvad peenestatud toidumass või sissehingatav õhk Söögitoru Söögitorus on kolm kitsust, millesse võivad allaneelatud võõrkehad kinni jääda. Magu(желудок) on seedekanali ülaosa reservuaar, kus toimub toidu töötlemine ja lükkamine edasi peensoolde. Maolihased pressivad, keerutavad, lükkavad ja segavad maomahlaga toitu, mis lukutiosas on juba puderjas toidukört. Hirm ja stress pidurdavad mao sekretsiooni Gastriit on täiskasvanutel maolimaskesta põletik Maomahl koosneb põhilisest soolhappest, limast ja pepsinogeenist. http://www.tlu.ee/opmat/tp/terviseopetus/toit/peensool.html кароче это откроешь и там найдешь, а то нереально много MAks Maksa ülesanded: teeb kahjutuks verre sattunud mürkained(näiteks alkoholi), eemaldab jääkained,
Kõhulahtisuse all mõistetakse olukorda, kus väljaheide esineb kolm või enam korda ööpäevas ja väljaheite konsistents on vedelam kui tavaliselt. Enamikul tervetel inimestel toimub roojamine kord päevas või ülepäeviti. Haiguslikuks ei saa pidada väljaheidet 2 korda päevas või üle 2-3 päeva, kui sellega ei kaasne muid häirivaid nähte (kõhuvalu jms). Enamasti on väljuvad roojamassid vormitud, mõnikord on väljaheide ka puderjas, sõltuvalt söödud toidust. Ka muidu täiesti tervetel inimestel võib stressiolukorras, nagu enne reisileminekut, eksamipabinas vms, tekkida veidi vedelam või sagedasem roojamine. See on tingitud soolemotoorika kiirenemisest (vegetatiivse närvisüsteemi kaudu) ning muretseda pole vaja. Kõhulahtisuse ja oksendamisega kulgevat haigusseisundit nimetatakse tavaliselt gastroenteriidiks. Kõhulahtisust saab käsitleda kui kaitsereaktsiooni: organism püüab
liikumine mööda vahekäike (joonis 3) ning teine on poolautomaatne süsteem (joonis 4), kus vajutad nupu tööle, jahu hakkab mööda torusid liikuma, ning teatud kohtades tuleb kangi keerata, et tuleks õige kogus toitu igale emisele tema kogurisse ning kui koguris on õige kogus sööta, siis kukub sealt sööt künasse (joonis 5). Sigu söödetakse kuivsööda või pudruga. Kuivsööt on segajõusööt, mis sisaldab umbes 88% kuivainet. Kui puderjas söödas on umbes 25% kuivainet, rahuldab see sigade veevajaduse, ilma et oleks vaja vett lisaks anda. Söödakasutus näitab, kui palju söötühikuid kulutab siga 1 kg eluskaalu juurdekasvuks. Eesti tõugudel on söödakulu 3,7-4 sü 1 kg eluskaalu juurdekasvuks. Ühe sea 100 kg kasvatamiseks kulub 300-400 söödaühikut, jõusöötadepuhulvõiblaiaslaastus arvestada 1 söötühiku võrdseks 1 kg jõusöödaga, järelikultkulub 300-400 kg jõusööta[4]. Joonis 4
Haiguse alguses on märkimisväärne tsöliaakiahaige lapse tuju, une ja isu muutus – heatujuline, seni hästi arenenud ja kasvanud, rahuliku unega laps muutub virilaks, rahutuks, isutuks, unetuks ja jõuetuks. Vaevatud ja virila olekuga kõhn, kahvatu, isutu ja suure kõhuga laps – nii näeb välja tsöliaakiahaige, kui haigus on juba kestnud pikemat aega. Tüüpilisele vormile on iseloomulik krooniline või perioodiline kõhulahtisus (väljaheide võib olla vedel või puderjas, suures mahus, läikiv, savijas-hallikas-pruun, vahutav, väga halva lõhnaga). Kõhulahtisuse perioodid võivad vahelduda nii normaalse väljaheite kui ka kõhukinnisuse perioodidega. Ligikaudu 30%-l tsöliaakia patsidentidest esineb ka suur, puhitud kõht. Oluline on, et haige kõhnub ning tema kasv peatub. Tsöliaakia ainukeseks väljenduseks võib olla just kõhnumine, kusjuures patsiendi kasv võib haiguse alguses olla veel normis
rakuseinu jäigemaks. Vananedes sünteesivad puu rakud seentele mürgiseid ühendeid, mis kogunevad südamikupuidu rakuseintesse ja raku-.vahemembraanidesse. Suurem osa okaspuude kaitseühenditest on fenoolid (vaigud), lehtpuudel tanniinid (parkaineid). Valgemädanik tekib nii, et puidus kasvav seeneniidistik lagundab oma ensüümidega kõiki puidu koostisaineid. Mõned seened lagundavad tselluloosi ja ligniini peaaegu samasuguse kiirusega, nii et tekib valge puderjas lagupuidumass. Eriti just okaspuude valgemädaniku tekitajad lagundavad ligniini kiiremini kui süsivesikuid, nii et lagunemisprotsessi käigus suureneb tselluloosi osakaal. Lagundamine saab alguse rakusisust ja jätkub väljapoole, nii et rakuseinad õhenevad. Valgemädanikuga puit on pehme ja kiuline, laguneb sõrmede vahel hõõrudes lõngataolisteks tükikesteks. See on sageli hele (värvus on mädanikutüüpide eristamiseks siiski halb tunnus), valiums varieerub sõltuvalt seeneliigist
sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigeses põhjustavad kristallid äkilise põletikulise reaktsiooni, mis avaldub liigese turse, punetuse ja valuna. Kuseteedes võivad kusihapped sadestuda neerukivides ( eriti meestel). Naistel seostub see enamasti kõrgvererõhutõve ravimitega (diureetikumid) vm haigusega. Sümptomid esineb lisaks valule varbas või sõrmedes nahaaluseid podagrasõlmekesi, mille rebenemisel eritub valkjas ja puderjas hambapastataoline mass. Hinnatakse kusihappe sisaldust veres ja kollestoroolitaset, haiguse ägedust lihtne analüüsida settereaktsioon SR. Ravi: liigese puhkus, jääkott ja valuvaigisti. Spetsiaalne ravim Allopurinool (ca aasta jooksul iga päev seejärel võib proovida D ravimiteta. Paljudele on püsiraviks küllaldane 1 tbl iga nädal või lühiaegne ravikuur suurema söömingu puhul. Ravim viib kusihappe
annaabi.ee 
