skulptuurikogu põhiosa säilinud. Terrakotakoorile tõi kahjustusi 1830. aastate renoveerimine, mil arhitekt Georg Friedrich Geisti juhtimisel kirikuruumi kaasajastamise põhjustel võeti kõik seinapinnast eenduvad kujud maha. Niššidesse paigutatud skulptuurid müüriti kinni. Tulemuseks saadi klassitsistlik interjöör ning kunagised skulpturaalsed dekoorid vajusid mälestuste hõlma. Teise maailmasõja käigus põlenud kiriku varemeist hakkas taas välja tulema keskaegset interjööri. Pudeneva krohvi alt tuli nähtavale maalifragmente 1952.aastal toimunud põhjakõrgseina varingus kukkus kesklöövi hulk kinnimüüritud figuure. Olev Prints puhastas rusude alt leitud figuurifragmendid lubjakihtide alt välja. Nii avastaski ta terrakotafiguuride tegeliku vormi ja erksates toonides polükroomsed värvikihid. Seintele paigutati üksikud poolskulptuurid, mille ümber maaliti vaba käega lopsakas roosa ornament. Peale Põhjasõja järgseid kahjustusi sai kiriku interjöör endale uue ilme
ilmus 1927-dal aastal ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Marie Underi eeskujuks olid Vilde ja Heinet. Sinine terrass Täis roosat eha sinine terrass, kus punast tülli laotand akendelle king purpurrätiku mu õlgadelle päev loojenev, nii kaunilt kustumas. Kui verev roosikimp veel hõõgumas ta taevas suurem õde lilledelle, kes armust haiged. Aldis lõhnadelle, ma trepi vanal astmel istumas. Siin pudeneva halli kivi praos nõrk kummel argsi valgeid õisi ajab ja kressid rohu niiskenevas vaos kui leegid üleroomavad mu kingi, ent põõsalt peenralt lõhnu, lõhnu sajab, see meeli uimastab kui õndsus mingi. Päiksevann Kuis kõliseb ja kohab põllulaine, ta kaldal lokkab kõrge rammus hein kui lilletikandustest läikiv sein
päev loojenev, nii kaunilt kustumas. suur vaikkne tõsidus mus võtab maad. Kui verev roosikimp veel hõõgumas Me kahekesi ja see lainisaat! ta taevas suurem õde lilledelle, Ju luilutuseks hellub mere müha. kes armust haiged. Aldis lõhnadelle, Löö oma kandjakäed mul ümber piha ma trepi vanal astmel istumas. kuis vastu randa loksub üksik paat: Siin pudeneva halli kivi praos mind sõua siit! Näe, päikse viimne kuld nõrk kummel argsi valgeid õisi ajab veel valmis väitama meil' teed ja tuld, kus ootel üksinduse puhtad vood, ja kressid rohu niiskenevas vaos sääl sulan ma: sa paendud põlvitades kui leegid üleroomavad mu kingi, ja minu häbelikes pisarates
Aluspinna ettevalmistus Aluspind, millele paigaldatakse soojustussüsteem, peab olema eelnevalt puhastatud tolmust, lahtistest krohviosadest ja muudest nakkumist raskendavatest elementidest. Pind peab olema piisavalt tugev kandmaks liimiseguga paigaldatavat mineraalvillaplaati. Selleks sobivad raudbetoon- ja tellisseinad, samuti mittepudeneva tsementkrohviga või lubi-tsementkrohviga kaetud pinnad. Kaheldava nakkevõimega on värvitud, niisked, suure niiskusimavusega ja pudeneva krohviga kaetud pinnad. Mineraalvillast plaatide kinnitamine Soojustamist tuleb alustada sokliprofiilide kinnitamisega seinale. Seejärel kinnitatakse seinale mineraalvillaplaadid. Plaadid liimitakse aluspinnale liimiseguga ja kinnitatakse tsingitud metallnaelaga plasttüüblitega. Kui aluspind on tasane, võib segu kanda kogu plaadi pinnale metallist segukammi abil. Kui aluspind on ebatasane või kiivas, kantakse segu plaadile keskelt pätsidena ja äärtest ühtlaselt. Pinna armeerimine
Sõnajalgadest: Sõnajalgtaimed on iidsed taimed. Karboniajastul moodustasid nad enamiku maakera taimkattest.Seetõttu leidub neid palju kivististes. Sõnajala tüve viltuses ristlõikes võib näha kirjatähtede kujutisi. Sellest on tulnud taime nimetus läänemeresoome keeltes. Sõnajalg on leidnud koha ka rahvapärimuses. Tähtedest sõnajala tüve ristlõikel võivat välja lugeda oma tulevase nime. Euroopas (s.h. Eestis) on levinud uskumus, et jaaniööl puhkeb sõnajalg õide. Kes õiest pudeneva kuldse seemneiva kätte saab, leib õnne ja vara. Õie leidmine ja koju toomine olevat aga raske, kuna seda takistavad kurjad jõud.
○ „Sinine terrass“; ○ „Ekstaas“. ● Ballaadid: ○ „Nahakaupleja Pontus“. ● 1917. aastal kogu „Sonetid“: ○ „Sinine terrass“; ○ „Ekstaas“; ○ „Ehtides“. ● 1929. aastal kogu „Õnnevarjutus“: ○ „Nahakaupleja Pontus“. ● 1942 luuletus „Jõulutervitus 1941“ Sinine terass Täis roosat eha sinine terrass, kus punast tülli laotand akendelle Siin pudeneva halli kivi praos king purpurrätiku mu õlgadelle nõrk kummel argsi valgeid õisi ajab päev loojenev, nii kaunilt kustumas. ja kressid rohu niiskenevas vaos Kui verev roosikimp veel hõõgumas kui leegid üleroomavad mu kingi, ta taevas – suurem õde lilledelle, ent põõsalt peenralt lõhnu, lõhnu sajab, kes armust haiged
saj teisel poolel veel teisigi suundumusi. A. Cottage garden - taluaed Romantikaajastul, mis ühtlasi oli ka tööstusajastu, muutusid populaarseks loodusturism ja suvekodude rajamine maale, eemale rikutud õhuga linnast. Tekivad mõisted cottage ja cottage garden. Cottage tähendab nii talumaja kui suvilat. Cottage garden tähendab omakorda nii taluaeda kui selle eeskujul rajatud aeda suvila ümber. Iseloomulikku: õlgkatusega ja pudeneva krohviga onnid, viljapuud, sirelid, kuslapuud, lille- ja köögiviljapeenrad, kus kasvasid segamini kapsad ja pojengid, roosid ja liiliad, rukki- ja saialilled. Kõik nn. tavalised ehk vanaaegsed lilled, mis uute aretatud lillesortide ja hübriidide kõrval unustusse olid vajunud. Seda kõike peeti väga romantiliseks ja arvati, et niikaua kui vaeste hurtsikute ees veel lilli leidus, polnud asi nii hull. Tegelikkuses polnud viletsus ja vaesus maal kunagi nii levinud kui peale Napoleoni sõdasid
annaabi.ee 
