Fred Jüssi on sündinud 29. jaanuaril 1935 Arubal. Ta on Eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija. 1958 aastal lõpetas Jüssi Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia erialal. Ta on töötanud Emmastes õpetajana ja kuulunud ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumisse, kus tema ametiks oli looduskaitseinspektor. Töötanud Eesti raadios. Ta on salvestanud looduse hääli, nii helimaastikke kui ka paljude Eesti lindude, konnade jt. hääli, publitseerinud albumeid ja loodusteemalisi jutustusi, samuti mõtisklusi loodusest. Raamat „Mister Fred” sisaldab Urmas Oti viimase intervjuu 7. septembril 2008. aastal, mil ta küsitles legendaarset looduseuurijat ja -fotograafi Fred Jüssit. Raamatu teine pool avaldab ka valiku Fred Jüssi esseedest, artiklitest, märkmetest ja fotodest. „Mister Fred”, see on mõtterännak läbi paljude aastate. Kaks suurt meistrit räägivad
Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti kä-sitlevad tolle aja probleeme ning elunähtusi. Proosa peateos on jutustus ,,Vari", mille juhtmõte oli luua realistlik vaade mõisniku ja talupoja suhetest. Tema ajalehejutustused, eriti ,,Peipsi peal" olid omas ajas värsked ja huvitavad. Tema kolm pikemat proosateost ,,Käkimäe kägu" (1893), ,,Vari" (1894) ja ,,Nõia tütar" (1895) olid E. Vilde ja A. Kitzbergi kõrval eesti kõlaproosa alusteosteks. J. Liivi luuletused on publitseerinud Arne Vinkel ,,Teostes" (1954) ja koondkogus ,,Sinuga ja sinuta" (1989). 3 Suurima panuse andis Juhan Liiv luuletajana. Tänapäeval annab Alatskivi vald välja Juhan Liivi luulepreemiat. Kokkuvõte Referaat rääkis Juhan Liivi nukrast elust ja tema loomingust, mis on Eesti kirjandusse sügava jälje jätnud. Juhan Liiv sündis 1864. aastal Alatskivil
Aastal 1958 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia erialal. Töötas 1958-60 Hiiumaal (Emmastes) õpetajana ja 1962-1975 kuulus ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumisse, kus tema erialaks oli looduskaitseinspektor. Seejärel oli ER-i (Eesti Raadio) ja ajakirja ,,Eesti Loodus" vabakutseline kaastööline. Ta on osalenud ekspeditsioonides Tunguska jõgikonda, Lapimaale, Fääri saartele jm. Salvestanud erinevaid looduse hääli, publitseerinud albumeid ja loodusteemalisi jutustusi, samuti mõtisklevaid vesteid loodusest. Avaldanud palju looduskaitseteemal kirjutisi, fotoalbumeid ja kalendreid: · ,,Eesti linde ja loomi" (1977) · ,,Rebasetund" (1977, 1981) · ,,Sügis", fotoalbum (1995) · ,,Eestimaa looduse hääled" CD (1997, 1998) · ,,Lahemaa Linduse hääli", CD (1997) [Teadus 1 A-Ki. Eesti teaduse biograafiline leksikon. Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn, 2000] (lk. 504) Raivo Mänd (sünd. 2
1920. aastate algul otsustas küsimuse sageli Tartu ülikooli läänemeresoome keelte professori Lauri Kettuneni autoriteetne arvamus, kuid hiljem oli peamiseks eesti kirjakeele normide kujundajaks siiski Elmar Muuk, kes oma põhimõtetelt oli keeleuuenduse ja keelekorralduse vahepeal, kuid arvestas palju ka tegelikku keelekasutust. • Emakeele Selts ja keelehoole - organiseerinud murdekogumist, korraldanud ettekandekoosolekuid ja keelepäevi, publitseerinud 1955. aastast alates Emakeele Seltsi aastaraamatut, hiljem ka toimetisi ning populaarset jätkväljaannet Kodumurre ja ajakirja Oma Keel (alates 2000. a-st)). Andis mitme keeleprobleemi kohta lahendussoovitusi. Rein Kulli juhitud keeletoimkonna tähelepanuväärsemaid tegusid oli 1972. a sõnavõistlus. • Auliikmed: Mati Hint, Mati Erelt, Reet Kasik, Huni Rätsep, Tiit-Rein Viitso. Keeletoimkonna juht Krista Kerge.
turvaliste arhitektuuriliste lahenduste loomisega. Või vastupidi ;-) Reaalselt tuleb arvestada asjaoluga, et IT maailm on pidevas muutumises. See tähendab ühtlasi nii seda, et mis oli turvaline eile (MD5 algoritm) ei pruugi seda olla enam täna. Ja paraku, üks asi on meile teada olev informatsioon (teadaolevalt haavatavused puuduvad) – teine on reaalne olukord (häkker või eriteenistus leidis/lõi/tellis haavatavuse juba ammu, kuid pole seda laiale avalikkusele publitseerinud) Aktuaalsemad teemad andmeturbes Olulisemad teemad seoses praktilise andmeturbega on: - Kompetentsi omamine ja pidev täiendamine; - Turvalisuse aspektide arvestamine lahenduste disaini ja ekspluatatsiooni käigus; - Korrapäraselt toimivate kontrollmehhanismide tagamine. Turvalisus hakkab elementaarsetest tõdedest (ära kasuta krüptimata protokolle, kasuta/ava/luba nii vähe kui minimaalselt vajalik/võimalik jne.).
reformatsiooni. Paul Johansen - Taani päritolu, kasvas üles saksa keelsena, 1901-1965. Enn Tarvel on rõhutanud, et kui peaks nimetama suurima balti ajaloolase, siis see oleks tema. Õppis Leipzigis ajalugu, kaitsest lõputöö eesti talurahva ajaloost. Tema avastas Eesti elanikkonna keskaegsetes linnades. Kogus selle teema kohta hulga materjale, mis ta Saksamaale kaasa võttis. "Saksa ja mittesaksa varauusaegses Tallinnas"?. Töötas läbi Taani hindamisraamatu - kogu Põhja-Eesti asutus. Publitseerinud ka allikaid. Ta ei olnud ajaloolasena korrektne, uskus oma hüpoteese. Manfred Hellmann 1912-1992 - õpilased on olnud Saksa ajaloolased, kes on Liivimaad uurinud Angermann - Johanseni viimane õpilane, tegeles Venemaa ajalooga, Hansa ajalooga. Õpetanud terve rea saksa ajaloolasid, kes Liivimaa vanema ajalooga tegelasid. Niitemaa 1917-1991 - sotsiaalajalugu ja kaubandusajalugu uurinud Herbert Ligi, Sulev Vahtre ja Enn Tarvel. Benninghoven - ajaloo standardteoste autor.
annaabi.ee 
