settekivimeid. Veenusel toimub settimine loomulikult atmosfääris, mitte vees. 2012. aastal tiirleb Veenuse ümber Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) missioon Venus Express. Missiooni läbiviiv rakett saadeti kosmosesse 2005. aasta novembris ja Veenuseni jõudis see 2006. aasta aprillis. Missiooni eesmärgiks on jälgida Veenuse atmosfääri, mõista selle kui ka üldiselt atmosfääri eripärasusi, et aru saada kliimamuutustest ka Maal. KASUTATUD KIRJANDUS: http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/box01.html http://www.taskutark.ee/m/paikesesusteem3/? auth=dGFza3V0YXJr https://et.wikipedia.org/wiki/Veenus LISAD PILT 1 http://hingemaailm.buduaar.ee/2012/03/p%C3%A4ikeja veenuspakuvadjuunisharuldastvaatepilti/ PILT 2 http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/pildid/vener13r.jpg
Fifth level Veenus ja Kuu nähtaval Keskmine temperatuur planeedi pinnal on 462 °C Keskmine kaugus Päikesest 108.2 miljonit km. Läbimõõt: 12 104 km Atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist ja väheses osas lämmastikust Võrreldav kasvuhoonega http://www.youtube.com/watch? v=h8KrQuPklAw http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/veenus.htm http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/tekst.html https://sites.google.com/site/ttgmaailmaruum/uuripaeikesesuesteemi/veenus Kasutatud kirjandus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tänan tähelepanu eest!
Veenus Üldandmed Päikesest lugedes teine ja meile lähim planeet, Maaga umbes samasuurune planeet Planeet on kaetud tiheda pilvekihiga ja peegeldab tagasi 77% Päikese valgusest Üks Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, üheks pöördeks kulub 243 maist ööpäeva Kõige kuumem planeet päikesesüsteemis, keskmine temperatuur planeedil umbes 500°C Õhurõhk Veenusel küündib umbes 90 atmosfäärini, nii suur rõhk valitseb ka 1 km-i sügavusel Maa ookeani põhjas Veenuse atmosfääri koostis Süsihappegaas, CO2 (96,5%) Lämmastik, N2 (3,4%) Vingugaas (CO) Vääveldioksiid (SO2) veeaur Veenuse pilved Pilved on kollakasvalged Pilved liiguvad pöörlemisele vastassuunaliselt umbes 350 km/h, tehes täistiiru 100 tunniga ehk ligi 60 korda kiiremini kui planeet ise Pilvkate on mitmekihiline Põhiline pilvekiht on umbes paarkümmend km paks, ulatub 60...
Veenust katab paks pilvekiht, mis teeb tema vaatlemise võimatuks, ta atmosfäär on väga tihe. Teda on peetud Maa kaksikõeks, kuna mõnest küljest on nad väga sarnased. Veenusel puudub vesi ja temperatuur on väga kõrge. Inimene seal planeedil elada ei saaks. Veenust on külastanud mitmed kosmoselaevad ja Veenust on uuritud juba väga pikalt. Esimest korda külastas kosmoselaev veenust 1962 a. Veenus on enamasti palja silmaga nähtav. Kasutatud kirjandus: http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/box01.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/venus.html http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/tekst.html http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus http://parsek.yf.ttu.ee/~mars/ttyloeng/Veenus.pps#265,9,Veenus vs Maa (2)
Aga tegelikult on Veenus maast väga erinev. Ta erineb Maast oma temperatuuri, kliima jms. poolest. Veenus on põrgulikult palav. Tal on palju vulkaane ja ta pinnal pole vett. Veenusel on ka paks pilvkate. Veenuse pinnale on ka saadetud sonde ja tehiskaaslasi. Aga siiski võib öelda, et Maa ja Veenus on õed. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/box01.html TM 3/2005 ,,Väljakutsed insenerimõttele" David Mcnab ja James Younger ,,Planeedid" Sisukord 1. Tiiteleht 2.Sissejuhatus ja teemaarendus 3.Teemaarendus 4.Teemaarendus ja kokkuvõte 5.Kasutatud kirjandus ja sisukord
Veenus Veenus on Päikesest lugedes teine ja meile kõige lähemal olev planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Antiikajal nähti temas armastuse ja ilu jumalannat ning roomlased pärandasid meile selle planeedi nimes oma jumalanna nime. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli Mariner 2 1962. aastal. Hiljem on Veenust külastanud paljud teised kosmoselaevad (rohkem kui 20), kaasa arvatud Pioneer Venus ja Vene Venera 7( esimene kosmoselev, mis maandus võõrale planeedile), ning Venera 9, mis saatis Maale esimesed fotod Veenuse pinnast. Üsna hiljuti kaardistas Veenuse orbiidil liikuv USA kosmoselaev Magellan radari abil Veenuse pinda. Esimene Veenuse foto pindVeenuse pinnast Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus küllalt su...
vulkaan, arvasin et vulkaanid eksiseerivad ainult Maal. Mind huvitaks ka teadmine kas mõnel teisel planeedil on Vulkaan. Üks asi mis mulle eluks ajaks meelde jääb on see, et Veenuse päikeseööpäev kestab 243 Maa ööpäev. Mulle meeldis väga seda referaadi tegemine kuna sain väga palju olulist informatsiooni teada. 12 Kasutatud materjal: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus 2) http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/box01.html 3) http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/tekst.html 4) http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ikeses%C3%BCsteem 5) http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/bc/Venuspione eruv.jpg/250px-Venuspioneeruv.jpg 13 Sisukord Lehekülje numbrid Päikesesüsteem 2- 3 Veenus 3 Veenuse uurimine 3- 4 Atmosfäär 4- 5
obs.ee/osa2/ptk02/box02.html (29.03.09) 4. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/mercury. html(29.03.09) 5. Avastusretked ,,Reis kosmosesse" Mike Goldsmith (Sally Ride'i tsitaadid ja eessõna). Lk 41, 43, 44, 78, 79, 141 6. ,,Planeedid" David Mcnab ja James Younger. Lk 97, 98 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus(29.03.09) 8. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/venus.ht ml (29.04.09) 9. http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/box01.html (29.03.09) 10. http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet) (29.03.09) 11. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/earth.htm l (29.03.09) 12. www.koolielu.ee/files/Loodusopetus_4.klass1.ppt (29.03.00) 13. http://et.wikipedia.org/wiki/Marss (02.04.09) 14. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/mars.htm l (02.04.09) 15. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/marss.htm (02.04.09) 16. http://et.wikipedia
dünaamikat orbiidil,eriti ülemise atmosfääri super liikumist, kasutades mitme lainepikkuse pildistamist. Mõõta atmosfääri temperatuure ja leida tõendid akktiivsetest vulkaanide tegevusest. Kasutatud allikad: http://www.epl.ee/artikkel/479878 http://www.postimees.ee/170505/online_uudised/166122.php http://sci.esa.int/sciencee/www/object/index.cfm?fobjectid=39104 http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=183840 http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/tekst.html http://www.horisont.ee/arhiiv_1996_1999/1999/04/planeet.html http://www.ap3.ee/?PublicationId=38aa254fa17b431f857a c4336fecd3ac http://missid.postimees.ee/131105/esileht/valisuudised/182849.php http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/planets/venuspage.html http://www.planetary.org/explore/topics/venus/missions.html http://www.ajax.ehu.es/VEX/Mission_Diary/VEX.Diary.html http://burro.astr.cwru.edu/stu/advanced/venus.htm http://www.planetsalive.com/
Läbi teleskoobi paistab Veenus heleda kettana, mille väline kuju meenutab nii mõneski suhtes Kuud. Veenuse atmosfäär koosneb kahest erinevast pilvekihist. Selletõttu on Veenusel näha heledaid ja tumedaid laike. 10 Kasutatud kirjandus. 1. ,,Universum" Tallinna Raamatutrükikoda, 1998 2. Veltmann Ü.I. Veenus Tallinn: Valgus, 1967 3. Kosmoloogia õpik : opik.obs.ee 4. URL: http://opik.obs.ee/osa2/ptk03/box01.html © Tartu Tähetorni Astronoomiaring 199798 15. november 1998 5. URL: http://opik.obs.ee/osa2/ptk02/box02.html © Tartu Tähetorni Astronoomiaring 199798, 15. november 1998 6. URL: http://et.wikipedia.org/wiki/Maat%C3%BC%C3%BCpi_planeedid 7. URL: http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur 11 Lisad. Lisa 1. Lisa 2. 12 Lisa 3. 13 14
Selle referaadi koostamine on olnud füüsikas nende kolme aasta jooksul kõige huvitavam töö, vähemalt minu jaoks kindlasti. 20 KASUTATUD ALLIKAD 1. Jaaniste, J. (1999). Kosmoloogia. Tallinn: Koolibri. 2. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/marss.htm 3. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.htm 4. http://www.opik.obs.ee/osa2/ptk03/tekst.html 5. http://www.opik.obs.ee/osa2/ptk06/tekst.html 6. http://www.raatuse.rtk.tartu.ee/arvuti/kavad/aare/page4.html 21 LISAD Lisa 1. Pildid Päikesesüsteem 22 Tähed. Minu arvates kõige huvitavam planeet, Jupiter. 23 Galaktika. 24
annaabi.ee 
