Igapäevaelus tuleb meil kokku puutuda paljude erinevate inimestega ning oleks naiivne arvata, et meie suhted on alati pilvitud. Mõned konfliktid võivad olla piisavalt tõsised ohustamaks suhte püsimist vähemalt seni kuni neid pole lahendatud. Kahjuks ei ole mingeid võlunippe, mis probleemid olematuks muudaks. Küll on aga meil endil hea tahte puhul võimalik konfliktid tulemusrikkalt lahendada. Mida kujutab endast üldse konflikt? Väga üldiselt võiks konflikti defineerida kui lahkarvamust või arusaamatust, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Konfliktiks peab olema vähemalt kaks osapoolt ja valdkonnad, kus nende huvid kokku puutuvad. Mis on arusaamatuste taga? Lühidalt öeldes ressursid, millest kõigile ei piisa ning erinevused vajadustes, väärtustes, hoiakutes, huvides või eesmärkides. Konfliktid jagunevad avalikeks, diaadilisteks, episoodilisteks, objektiivseteks, destruktiivseteks jne. (Palts, Kaili 2001)
tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse haldus akti tööandja kehtestatud kohandamisel, samuti sõlmitud kollektiivlepingu või töölepingu täitmisel mida pooled pole suutnud lahendada kokkuleppe teel. Individuaalseid töövaidlusi lahendavateks org on töövaidluskomisjon ja –kohus. Nii töötaja kui ka tööandja võib vaidluse lahendamiseks pöörduda kas töövaidluskomisjoni või –kohtusse. Loomulikult siis kui lahkarvamust pole suudetud lahendada kokkuleppe teel. Erandid.Vastavalt töövaidluse seaduse pg… ei lahendata töövaidluskomisjonides vaidlusi rahaliste nõuete üle mis ületavad 50 000 krooni. Selleks võidakse moodustada lepituskomisjon kuhu kuuluvad nii töötaja kui ka tööandja esindajad. Lepituskomisjoni moodustamine on ettevõtte siseküsimus, see on soovituslik mitte kohustuslik. Töölepingu pooltel on võimalik vaidluse lahendamiseks valida kohe kohus. Avalduse
b) et kohtunikud kontrolliksid võistkondade asetusi, c) et kohtunikud kontrolliksid põrandat, võrku, palli jne.; et paluda vaheaega puhkamiseks ja mängijate vahetusteks. PÄRAST KOHTUMISE LÕPPU võistkonna kapten: tänab kohtunikke ning kirjutab alla võistlusprotokollile, kinnitades mängu tagajärje; kui ta teatas esimesele kohtunikule koheselt oma lahkarvamusest, et tema otsus ei olnud tehtud kooskõlas Määrustega, siis ta võib seda lahkarvamust kinnitada ja kanda selle võistlusprotokolli ametliku protestina. 5.2. TREENER Treener juhib kohtumise jooksul oma võistkonna mängu, asudes väljaspool mänguväljakut. Ta määrab algkoosseisud ja asetused, mängijate vahetused ning võtab vaheaegu puhkamiseks. Nendes küsimustes pöördub ta teise kohtuniku poole. ENNE KOHTUMIST TREENER kannab protokolli võikontrollib selles oma võistkonna mängijate nimesid ja numbreid ning kirjutab seejärel võistlusprotokollile alla.
15. Lepingu muutmine ja täiendamine. Vaidluste lahendamine. 15.1. Käesolevat lepingut võib täiendada ja muuta vaid kirjalikus vormis, mõlema poole kokkuleppel kusjuures vastav lepingu muutmise kokkulepe on käesoleva lepingu lahutamatu lisa. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel on lepingu muudatus tühine. 15.2. Lepingu täitmise, muutmise, täiendamise ja lõpetamisega seotud lahkarvamused lepingu poolte vahel lahendatakse läbirääkimiste teel. 15.3. Juhul kui pooltevahelist lahkarvamust ei suudeta lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse pooltevaheline vaidlus kostja asukohajärgses kohtus eesti Vabariigi seadusandluse ja käesoleva lepingu alusel. 16. Nõupidamised ja koosolekud. 16.1. Nõupidamised toimuvad vastavalt vajadusele ja lepitakse poolte vahel kokku täiendavalt. 16.2. Erakorralised koosolekud toimuvad ühe poole nõudmisel, milline tuleb esitada kirjalikult,
annaabi.ee 
